Noorõ talonigu toetus kulus är
«Saa ello viiä tuud, midä alosti – lihaeläjäpidämist,» kitt’ PRIA käest 40 000eurodsõ nuurtalonigu toetusõ saanu Sõmmõrpalo valla talomiis Kaska Karli (39). PRIA tugi minevä kuu kokko sadat Eesti nuurtalonikku, noist om Vanalt-Võromaalt 15.
Kullõ artiklit:
«Tunnus suur summa, no uma rahakott piät kah kõvva man…
Kullõ artiklit:
«Tunnus suur summa, no uma rahakott piät kah kõvva man…
Väiku ettevõtja saava tukõ kogõmusklubist
Väiku ettevõtja saava uma äri arõndamisõ jaos tukõ ja tiidmiisi vahtsõst Kagu-Eesti kogõmusklubist.
Klubi om mõtõld Põlva, Võro ja Valga maakunna väikeisile ettevõtjilõ.
Säält saa nõvvo, kuis umma kaupa parõmbas tetä ja inämb maaha müvvä. Vahtsõ tutvusõ avitasõ müügivõrku laembas aia ja umavaihõl inämb kuuntüüd tetä.
Klubi vidäjä, Põlva maakunna arõnduskeskusõ ettevõtluskonsultant Plakso Diana ütel’, et säänest kuunkäümist om vahtsilõ ettevõtjilõ vaia. Ku ettevõtja om nii viis-kuus aastakka esi…
Klubi om mõtõld Põlva, Võro ja Valga maakunna väikeisile ettevõtjilõ.
Säält saa nõvvo, kuis umma kaupa parõmbas tetä ja inämb maaha müvvä. Vahtsõ tutvusõ avitasõ müügivõrku laembas aia ja umavaihõl inämb kuuntüüd tetä.
Klubi vidäjä, Põlva maakunna arõnduskeskusõ ettevõtluskonsultant Plakso Diana ütel’, et säänest kuunkäümist om vahtsilõ ettevõtjilõ vaia. Ku ettevõtja om nii viis-kuus aastakka esi…
«Mino Võromaa» uut juttõ
Võro instituut uut nikani ku 28.02. töid 30. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõlõ «Mino Võromaa».
Kirota või juttõ, luulõtuisi, nal’ajuttõ, näütemängõ, märgotuisi, laulõ. Teema saa valli kas viie teema siäst vai sis kirota umal süämelähküdsel teemal.
«Mino Võromaa 2017» teema omma:
• Mino Võromaa / Milles mullõ Võromaa
• Mis om moodun / Kiä om moodun
• Eesti pidopäävä (Eesti Vabariigi tsõõrigu hällüpäävä pääle mõtõldõn)…
Kirota või juttõ, luulõtuisi, nal’ajuttõ, näütemängõ, märgotuisi, laulõ. Teema saa valli kas viie teema siäst vai sis kirota umal süämelähküdsel teemal.
«Mino Võromaa 2017» teema omma:
• Mino Võromaa / Milles mullõ Võromaa
• Mis om moodun / Kiä om moodun
• Eesti pidopäävä (Eesti Vabariigi tsõõrigu hällüpäävä pääle mõtõldõn)…
Keele herätämise päiv Võro liinan
4. radokuu pääväl (04.02.2017) om Vana-Võromaa kultuurikuan (Katariina allee 11) keele herätämise päiv.
Kõnõlõsõ Soomõ keeletiidläse, väikeisi kiili uurja. Pasaneni Annika kõnõlõs tuust, kuis keelepesä kiilt ello herätäs, ja tuust, kuimuudu keelepesätüü tugõ väiku keele alalõhoitmist; mändse keelepesä omma Soomõn ja Vinnemaal. Tä and ka nõvvo, kuis Võromaal keelepesätüüd parõmbalõ kõrralda.
Saarikivi Janne kõnõlas kiili opmisõst ja mõistmisõst, kats- ja mitmõkeelisüsest, kiili häömisest ja alalõpüsümisest.
Teedüs: mariko.faster@wi.ee, tel 5621 3177.
UL
Kõnõlõsõ Soomõ keeletiidläse, väikeisi kiili uurja. Pasaneni Annika kõnõlõs tuust, kuis keelepesä kiilt ello herätäs, ja tuust, kuimuudu keelepesätüü tugõ väiku keele alalõhoitmist; mändse keelepesä omma Soomõn ja Vinnemaal. Tä and ka nõvvo, kuis Võromaal keelepesätüüd parõmbalõ kõrralda.
Saarikivi Janne kõnõlas kiili opmisõst ja mõistmisõst, kats- ja mitmõkeelisüsest, kiili häömisest ja alalõpüsümisest.
Teedüs: mariko.faster@wi.ee, tel 5621 3177.
UL
Rahva tulõvikku otsustagu iks rahvas esi!
Seo om tähtsä märk ka võrokõisilõ, et Setomaa rahvas and’ rahvahääletüsel uma helü Setomaa valla puult. Tuu näütäs, et rahva tahtminõ saa selges iks sis, ku egäüts saa uma arvamisõ vällä üteldä ja perän kõik helü kokko loetas.
Mõni vallajuht või jo kõvva…
Mõni vallajuht või jo kõvva…
Kuusiku Terje: tüüd saat, ku tahat ja olõt valmis opma
Töötukassa Võromaa osakunna Antsla büroo tüüvahendüskonsultant Kuusiku Terje (51) om Antsla kandi inemiisile nõvvo andnu 1993. aastast pääle. No omma bürool vahtsõ suurõ ruumi ja hulga vahtsit teenüssit – Terje meelest om tuu Antsla kandi inemiisile hääs abis.
Teil om…
Teil om…
Kisk jo keväje poolõ?!
Küündlepäävä (2.02.) tohtva naasõ kotun rohkõmb mehi käsütä ja esi jala saina pääl hoita, ku muiduki tahtva.
Innevanast keedeti tuul pääväl kesväjahu- vai suurmaputru, lihasüüki tetti tsiapääst ja -jalust.
Nii taliharjapäävä kui tennüsepäävä kotsilõ üldäs, et puul talvõ om läbi ja puul süüki piät viil nii inemiisile ku eläjeile alalõ olõma, aga talvõ sällärootsu murdumisõst kõnõldas ka küündlepäävä.
Mu vanaimä ütel’, et küündlepäävä käänd kahr kooban tõsõ külle. Meil kaavõti tõnõkõrd…
Innevanast keedeti tuul pääväl kesväjahu- vai suurmaputru, lihasüüki tetti tsiapääst ja -jalust.
Nii taliharjapäävä kui tennüsepäävä kotsilõ üldäs, et puul talvõ om läbi ja puul süüki piät viil nii inemiisile ku eläjeile alalõ olõma, aga talvõ sällärootsu murdumisõst kõnõldas ka küündlepäävä.
Mu vanaimä ütel’, et küündlepäävä käänd kahr kooban tõsõ külle. Meil kaavõti tõnõkõrd…
Krabi kõrdsimiis sai aastaga umas inemises
«Kõgõpäält panti minnu iks proovilõ, no nüüt om kõik jonksun,» kõnõlõs Krabi kõrdsimiis ja poodipidäjä Kanguri Lenno (45) tuust, kuis tä om õnnõ üte aastaga Läti piiri viirsen küläkesen umas inemises saanu.
Puulpäävä õdagu om Krabi kõrts rahvast täüs. Krabi külätiatri näütemängest omma…
Puulpäävä õdagu om Krabi kõrts rahvast täüs. Krabi külätiatri näütemängest omma…
Vahva lipnik Roht
Rohu Richard oll’ Võrumaalt Ihamarust peri kiränik, kelle eläjäjutu olli latsõpõlvõ üts parõmbit lugõmiisi, nt raamadu «Laaned ja veed» (1949), «Jutte loomadest» (1951).
Ildaaigu trüküti vahtsõst kats Rohu mälestüisi raamatut: «Sõjasõit» (1928) ja «Tsaari ohvitser» (1935).
Lukõ tulõssi näid vastapiditsen kõrran, selle et «Tsaari ohvitser» kirotas är sama eluperioodi…
Ildaaigu trüküti vahtsõst kats Rohu mälestüisi raamatut: «Sõjasõit» (1928) ja «Tsaari ohvitser» (1935).
Lukõ tulõssi näid vastapiditsen kõrran, selle et «Tsaari ohvitser» kirotas är sama eluperioodi…
Raha aja närvi
Vaesusõga võitlõmisõ organisatsioonõ konföderatsioon Oxfam rehkend’ vällä, et maailma 62 rikkamba inemise käen om varra sama pall’o ku vaesõmbal poolõl kõgõ Maa inemiisist. Ehk sõs sama pall’o ku 3,6 miljardil vaesõmbal inemisel kokko. Tuu tähendas, et maailmal om 62 peremiist ja egä kõrd, ku ma auto paaki…
Ravitsõja man
1991. aastaku jaanuarin loiõ Setomaal poodi saina päält, et kultuurimajja tulõ Ukraina ekstrasenss Prohodko Vitjä. Nakkas inemiisi terves tegema, viinast ja suitsust är võõrutama. Ma hindäl külh määnestki suurt vika külen es tiiä olõvat, aga huvi es lupa minemäldä kah jättä.
Saal oll’ rahvast puupüstü täüs. Kõik olli…
Saal oll’ rahvast puupüstü täüs. Kõik olli…
Kursusõvanõmba porkvell
Seo lugu juhtu pall’u aastid tagasi Tarto liinan EPA tudõngidõga.
Kursusõvanõmb Tsäri (nii mi Harryt) kutsimi) käve pääle koolipäivä üteh kursavele Hurdaga stipi peräh. 35 ruublit võeti hindäle, tõisi raha panti Tsäri porkvelli, mis oll’ kulunu sändses armõtus, et toda ei olõs sant kah üles võtnu.
Tsäri, Hurt ja porkvell lätsivä ülikooli kohviku tõsõ kõrra pääle, naksiva kohvi ja 100 grammi Vana Tallinaga pihta. Aig läts’ ja kohviku vallaolõki aig…
Kursusõvanõmb Tsäri (nii mi Harryt) kutsimi) käve pääle koolipäivä üteh kursavele Hurdaga stipi peräh. 35 ruublit võeti hindäle, tõisi raha panti Tsäri porkvelli, mis oll’ kulunu sändses armõtus, et toda ei olõs sant kah üles võtnu.
Tsäri, Hurt ja porkvell lätsivä ülikooli kohviku tõsõ kõrra pääle, naksiva kohvi ja 100 grammi Vana Tallinaga pihta. Aig läts’ ja kohviku vallaolõki aig…
Tossu Tilda pajatusõ
Uhkõ suusasõit
Koolipoiss üten Võromaa alõvikun sõit’ suusõga kodomaja mano. Suusk juussõ kipõlt.
Parajalõ tull’ timä kodomajast vällä kooli direktri, kes käve poisi imä käest piimä tooman. Kokkopõrkaminõ oll’ sääne, et poiss pikäle maan, direktri kõgõ piimäkarraga säälsaman pikäle ja piim lumõn.
Direktri nuumsõ koolipoissi nigu esä ja ütel’, et kats nädälit ei olõ poisil spordisaali asja. Et tego oll’ hää sportlasõga, oll’ tuu kõva karistus.
Seo mälestüse kõnõl’ naarulidsõlt tuusama inneskine koolipoiss, kes…
Koolipoiss üten Võromaa alõvikun sõit’ suusõga kodomaja mano. Suusk juussõ kipõlt.
Parajalõ tull’ timä kodomajast vällä kooli direktri, kes käve poisi imä käest piimä tooman. Kokkopõrkaminõ oll’ sääne, et poiss pikäle maan, direktri kõgõ piimäkarraga säälsaman pikäle ja piim lumõn.
Direktri nuumsõ koolipoissi nigu esä ja ütel’, et kats nädälit ei olõ poisil spordisaali asja. Et tego oll’ hää sportlasõga, oll’ tuu kõva karistus.
Seo mälestüse kõnõl’ naarulidsõlt tuusama inneskine koolipoiss, kes…
