Suvõtiatri põimukuun
Üten põimukuu alostusõga naas’ siinkandin pääle ka kipõ tiatrielo. Seo riidi, 3. põimukuul esietendüs kats suvõtükkü – suurõtiimuusõumin tulõ lava pääle Mikstiatri «Pagulased» ja Setomaal Treski küünin kand Seto perimüstiatri ette tükkü «Vanahunt».
«Pagulaste» lavastaja Tootsi Kristo kõnõl’, et proovi omma lännü kuumalt, a tuust huulmada lõbusalt.…
«Pagulaste» lavastaja Tootsi Kristo kõnõl’, et proovi omma lännü kuumalt, a tuust huulmada lõbusalt.…
Võrokõisi vunk timahavadsõ Villändi folgi pääl
Eesti saandast sünnüpääväst saa-i timahava kiäki müüdä kaia, nii sõs oll’ müüdälännül nädälivaihtusõl peet Villändi perimüsmuusiga festivali teema «Saaga!» (e.k «Sajaga!»). Saaga põrot’ perimüsmuusikast ossa saama ka tigo festivali logo pääl. Sammamuudu, tuul kõrvun vuhisõman, hindäl aigu-om-nägo pään, põrotiva folgi…
Pikk kuuvar’otus
Minevä riidi, 27. hainakuul oll’ nätä seo aastasaa kõgõ pikembät kuuvar’otust. Var’otust oll’ kokko päält nelä tunni, tuu ao seen paistu kuu verevät värvi üts tunn ja 43 minotit. Huulmada pilvitsest ilmast sai ka Võromaal taad kaia. Seo pilt om tettü puulvar’otusõ aigu kell 00.37 Kobõlan. Müürsepä…
Vahtsõnõ näütüs Vana-Võromaa kultuurikuan
1. põimukuul tetti Vana-Võromaa kultuurikuan valla noorõ kunstnigu Hälvini Yyhely näütüs «Ma kuklas tunnen».
Näütüsel saa kaia timä viimätside aastidõ luudut, millest inämbüs om autorilõ süämelähküne meediüm – estampgraafika. Saa nätä sükävtrükütehnikan luuduid graafiliidsi lehti, miä kõnõlõsõ juttõ nigu välläkistu raamadulehe…
Näütüsel saa kaia timä viimätside aastidõ luudut, millest inämbüs om autorilõ süämelähküne meediüm – estampgraafika. Saa nätä sükävtrükütehnikan luuduid graafiliidsi lehti, miä kõnõlõsõ juttõ nigu välläkistu raamadulehe…
Tulõ suidsusanna nätäl
9.–12. põimukuul om Haanimaal suidsusanna nätäl.
Nellä päävä joosul omma opitarõ, ümbresõitmisõ ja iloõdak, kon seokõrd om kavan kontsõrt «Aitäh, Valter Ojakäär!». Inämb teedüst saa, ku kirotat aadrõssi eda.veeroja@gmail.com pääle, kõlistat 503 2341 vai kaet Haanimaa suidsusanna nädäli Facebooki lehte.
UL
Nellä päävä joosul omma opitarõ, ümbresõitmisõ ja iloõdak, kon seokõrd om kavan kontsõrt «Aitäh, Valter Ojakäär!». Inämb teedüst saa, ku kirotat aadrõssi eda.veeroja@gmail.com pääle, kõlistat 503 2341 vai kaet Haanimaa suidsusanna nädäli Facebooki lehte.
UL
Peetäs Pühäjõõ käsitüülaatu
Varõsõ külan peetäs 11. põimukuul Pühäjõõ käsitüülaatu.
Lisas meistride käsitüükaubalõ om laaduprogrammin kavan Vana-Võromaa käsitüü opitarõ, Võro instituudi keelenukk, kuurikohvik ja tegemise latsilõ. Päiv nakkas pääle kell 10. Teedüst löüd Facebookist vai telefonilt 5396 8119.
UL
Lisas meistride käsitüükaubalõ om laaduprogrammin kavan Vana-Võromaa käsitüü opitarõ, Võro instituudi keelenukk, kuurikohvik ja tegemise latsilõ. Päiv nakkas pääle kell 10. Teedüst löüd Facebookist vai telefonilt 5396 8119.
UL
Nii veidü om õnnõlikumb olõmisõs vaia
Telekan kõnõldi, et taanlasõ omma maailma kõgõ õnnõlikumb rahvas, selle et näil om sääne asi nigu hygge. Tuu tähendäs rahulikumbat elo pääle kaemist, rattaga tüül käümist, murõhtamalda koogisüümist, kõrd nädälin sõpruga kokkosaamist. A mis või-olla kõgõ tähtsämb – ütstõsõ uskmist.
Meil iks üteldäs,…
Meil iks üteldäs,…
Suveülikuul tule seokõrd jälleki Kaikal
Kaika suveülikoolen om vällä mõtõld võrokeisi instituut, uma aoleht
ja laulupido, tett om hulga tiatrit ja seoilmaaigset muusikat
Edimäne võrokeisi suveülikuul peeti 1989. aastagal Karula kihlkunnan Kaikal. Seo oll’ eestläisi ja võrokeisi heränemise aig, nn võro liikmine oll’ just pääle alostanu ja hulga egäsugumaidsi…
ja laulupido, tett om hulga tiatrit ja seoilmaaigset muusikat
Edimäne võrokeisi suveülikuul peeti 1989. aastagal Karula kihlkunnan Kaikal. Seo oll’ eestläisi ja võrokeisi heränemise aig, nn võro liikmine oll’ just pääle alostanu ja hulga egäsugumaidsi…
Suveülikuul tule seokõrd jälleki Kaikal
Kaika suveülikoolen om vällä mõtõld võrokeisi instituut, uma aoleht
ja laulupido, tett om hulga tiatrit ja seoilmaaigset muusikat
Edimäne võrokeisi suveülikuul peeti 1989. aastagal Karula kihlkunnan Kaikal. Seo oll’ eestläisi ja võrokeisi heränemise aig, nn võro liikmine oll’ just pääle alostanu ja hulga egäsugumaidsi…
ja laulupido, tett om hulga tiatrit ja seoilmaaigset muusikat
Edimäne võrokeisi suveülikuul peeti 1989. aastagal Karula kihlkunnan Kaikal. Seo oll’ eestläisi ja võrokeisi heränemise aig, nn võro liikmine oll’ just pääle alostanu ja hulga egäsugumaidsi…
30. Kaika suvõülikuul Kaikal 10.–12.08.2018
KAVA
Riidi, põimukuu 10. päiv
11.30 Buss sõit vällä Võro instituudi mant
(Tarto uulits 48, Võro liin)
12.00 Tulõjidõ kirjapandminõ…
Riidi, põimukuu 10. päiv
11.30 Buss sõit vällä Võro instituudi mant
(Tarto uulits 48, Võro liin)
12.00 Tulõjidõ kirjapandminõ…
Suvõülikooli kultuuriprogramm: suurõ pilve uutva Godot’d
Ku naada timahavast suvõülikooli kultuuriprogrammi kaema, tulõ kõgõpäält hindäle selges tetä, mis asi kultuur ülepää om. Kultuuris või laembalt pitä kõkkõ, miä om inemise, mitte luudusõ luudu. Väega kitsalt võttõn om kultuur esteetiline ja vormipuhas hindä vällänäütämine. Tuu om nii-üldä korgkultuur, millele om Euruupa traditsioonin aoluulidsõlt vasta säet rahvakultuuri. Ja kuiki täämbädsel pääväl ei peetä inämb ütte tõsõst parõmbas, tetäs näil sõski küländki…
Noorõ näütlejä unistus umast tiatrist
Seo keväjä Eesti tiatri- ja muusigaakadeemiä lavakunstikooli lõpõtanu Truuba Markus (24) toimõndas parhilla uman kodopaigan Vanan-Roosan, kõrraldas sääl elektroonilidsõ muusiga festivali Kõu ja unistas tuust, et tulõvigun võinu Võrol olla uma tiatri.
Huvi tiatri vasta sai Markusõl algusõ põhikooli aol, ku tedä tiatritsõõri…
Huvi tiatri vasta sai Markusõl algusõ põhikooli aol, ku tedä tiatritsõõri…
Leevil tetti valla väläjõusaal
21. hainakuul peeti Leevi külän kodokandipäivä. Seokõrd oll’ kodokandipäiv pühendet Leevi kooli 90. aastapääväle. Tuul puhul tetti aktuisi ja kokkotulõkit. Viil mängiti kodokandipääväl orienteerumisbingot, ummi tegemiisi näütsi Kaitsõliit ja Noorõ Kotka. Valla oll’ tett ka kodokandimuusõum ja sai kävvü mitund kodoaida kaeman.
A kõgõ esierälidsemb…
A kõgõ esierälidsemb…
Ilm om hukan
Minevä aastasaa keskpaiku oll’ meil harilikul suvõl 20 kraati ja kuumal suvõl 25 kraati lämmind. Nüüt um ilm peris hukan, seo aasta um hainakuun olnu 30 kraadi man lämmind. Säänest kuuma nii kavva aigu kõrraga ei mälehtägi.
Põllumehe ikva, et vili jääs kehväs ja kardohkil jo päälse kõlladsõ ja mõnõl sordil peris pruuni. Koton aian jõvva kah ei inämb kasvõ är valla. Kõik kasvukõsõ pallõsõ vett.
Mu vanaimä oll’ suur ilma ettekuulutaja. Timä jutu perrä…
Põllumehe ikva, et vili jääs kehväs ja kardohkil jo päälse kõlladsõ ja mõnõl sordil peris pruuni. Koton aian jõvva kah ei inämb kasvõ är valla. Kõik kasvukõsõ pallõsõ vett.
Mu vanaimä oll’ suur ilma ettekuulutaja. Timä jutu perrä…
Tarton Võro asja ajaman
Kuigi Võro oppajidõ seminär sai tüüd tetä õnnõ ütesä aastakka, aastil 1921–1930, jätt’ tä mikandi kultuuri- ja hariduslukku tähtsä jäle. Seo kooli lõpõtajist sai ehtsä «maasoola».
A seminär panti 1930. aastagal kinni, põhjusõs muutusõ Eesti hariduspoliitikan. Seminäri juhataja Käisi Johannes ai kül iks umma koolivahtsõndust edesi.…
A seminär panti 1930. aastagal kinni, põhjusõs muutusõ Eesti hariduspoliitikan. Seminäri juhataja Käisi Johannes ai kül iks umma koolivahtsõndust edesi.…
Ka rikka ossõndasõ
Ma olõ sääl Noa restoraanin käünü, kon nüüt 33 inemist salmonelloosi saiva. Esiki kats kõrda. Tipprestorani – ma hoia näist harilikult kavvõmbahe, ma olõ võrokõnõ, mullõ söögiga tsurkminõ ei miildü. Edimäne kõrd pidi sõbõr sääl umma sünnüpäivä, seimi tõprapõskõ ja ei saa ütelda, et hää es…
Õhvakõsõ bussisõit kokkoostu
Mu tutva Krantsiku Madis kõnõl’ mullõ, kuis taa lugu juhtu. Usu vai är usku, a siski om tõtõstõ sündünü.
Umal aol oll’ Võrol autokolonni ütisüs, kon olliva veo-, kauba- ja transpordiauto, a ka väiko PAZ-bussi, mis teenindivä rajooni kolhoosõ ja asutuisi. Madis tüüt’ kah mõnda…
Umal aol oll’ Võrol autokolonni ütisüs, kon olliva veo-, kauba- ja transpordiauto, a ka väiko PAZ-bussi, mis teenindivä rajooni kolhoosõ ja asutuisi. Madis tüüt’ kah mõnda…
«Tagunu lasku»
Saiõ viieaastadsõs, ku ristiesä Aotähe Nikolai kinkse mullõ sünnüpääväs karmaniväidse. Oll’ uhkõ tunnõ külh. Väits löüdse umalõ kotussõ pindsagukarmanin.
Ütel suvõpääväl avasti, et väits oll’ karmanist jalga lasknu. Alomistõ karmaninukka oll’ tä perrä jätnü mulgu. Tuju läts’ muiduki väega halvas ja tuu asi es jää imäl katõ silmä vaihõlõ. Nii tä küssegi: «Mis hädä om?» Vastsi, kuis asi oll’: «Kingit karmaniväits om kaonu.» Imä vasta: «Kuis sa iks kingidü karmaniväidse är kaoti?»…
Ütel suvõpääväl avasti, et väits oll’ karmanist jalga lasknu. Alomistõ karmaninukka oll’ tä perrä jätnü mulgu. Tuju läts’ muiduki väega halvas ja tuu asi es jää imäl katõ silmä vaihõlõ. Nii tä küssegi: «Mis hädä om?» Vastsi, kuis asi oll’: «Kingit karmaniväits om kaonu.» Imä vasta: «Kuis sa iks kingidü karmaniväidse är kaoti?»…
Tossu Tilda pajatus
Kuna lätt inemine hinda?
Telepilt näüdäs’ uudist. Suurõtii ehitüsel tulli vällä inemise kundi.
Tuu kotussõ pääl oll’ väega ammudsõl aol olnu kalmuaid. Perän kutsuti sinnä tiiehitüse mano ka egäsugumaisi ammõtnikkõ, et as’a üle märgota.
Pereimä ja pereesä, kes uudissõsaadõt uman koton kaiva, naksi kah arru pidämä. Pereesä ütel’:
«Inemise eloaol tund timä vasta huvvi õnnõ massuammõt. A ku inemine om kas vai tuhat aastat tagasi är koolnu, ommava jaol maantiiammõt, muinsuskaitsõ ja eski politsei.…
Telepilt näüdäs’ uudist. Suurõtii ehitüsel tulli vällä inemise kundi.
Tuu kotussõ pääl oll’ väega ammudsõl aol olnu kalmuaid. Perän kutsuti sinnä tiiehitüse mano ka egäsugumaisi ammõtnikkõ, et as’a üle märgota.
Pereimä ja pereesä, kes uudissõsaadõt uman koton kaiva, naksi kah arru pidämä. Pereesä ütel’:
«Inemise eloaol tund timä vasta huvvi õnnõ massuammõt. A ku inemine om kas vai tuhat aastat tagasi är koolnu, ommava jaol maantiiammõt, muinsuskaitsõ ja eski politsei.…
Muda Mari pajatus
Koinirahaga ratsa rikkas
Ma kuuli raadiost, et sügüsest omma meil kõik inemise rikka. Kõigil om pall’o rahha, a rahakotti olõ-i vaiagi, selle et tuud rahha olõ-i nätä.
Moodulidsõh eesti keeleh üteldäs tuu kotsilõ virtuaalnõ raha, a inglüse keeleh koiniraha ja võro keeleh ettekujotõt raha. Egäl juhul piät inne kõik uma madradsi ala kor’adu kirsturaha internetih kelmele är andma ja sõs saat asõmõlõ sada vai tuhat kõrda rohkõmb tuud nägemäldä rahha.
Ku inemiisil inämb rahamurõt…
Ma kuuli raadiost, et sügüsest omma meil kõik inemise rikka. Kõigil om pall’o rahha, a rahakotti olõ-i vaiagi, selle et tuud rahha olõ-i nätä.
Moodulidsõh eesti keeleh üteldäs tuu kotsilõ virtuaalnõ raha, a inglüse keeleh koiniraha ja võro keeleh ettekujotõt raha. Egäl juhul piät inne kõik uma madradsi ala kor’adu kirsturaha internetih kelmele är andma ja sõs saat asõmõlõ sada vai tuhat kõrda rohkõmb tuud nägemäldä rahha.
Ku inemiisil inämb rahamurõt…
Maolda nali
Kuis saia miljonääris?
Kas om võimalik, et naanõ tege mehest miljonääri?
Om õks. A õnnõ tuul juhtumisõl, ku miis om inne olnu miljardäär.
Kas om võimalik, et naanõ tege mehest miljonääri?
Om õks. A õnnõ tuul juhtumisõl, ku miis om inne olnu miljardäär.
