Mammastõ küläplats sai uhkõ egä ilma jaama
Põlva küle all Mammastõn om küläplatsi pääl seo kuu alostusõst vahtsõnõ kaemist väärt asi: valla om tett võrokeeline lustlik egä ilma jaam. Ettevõtmisõ takan om küläplatsi iist huult kandva MTÜ Mammaste, mink iistvidäjä Kaha Kaido üten sõpruga seo ilmajaama üles sääd’ki.
Kõgõ…
Kõgõ…
Võrol tulõ Ruitlasõ Olavi juubõlikonvõrents
1. hainakuul saa Võromaalt peri kirämiis Ruitlasõ Olavi 50 aastakka vanas. Tuul puhul kõrraldas MTÜ Tartu NAK Võro liinan kirändüskonvõrendsi, kon kõnõldas Ruitlasõ elost ja loomingust.
Ruitlasõ Olavi om kirotanu hulga romaanõ, luulõtuisi, filmistsenaariummõ ja näütemänge. Osa umast loomingust om Ruitlanõ kirotanu…
Ruitlasõ Olavi om kirotanu hulga romaanõ, luulõtuisi, filmistsenaariummõ ja näütemänge. Osa umast loomingust om Ruitlanõ kirotanu…
Võro kunstikuul pidi seo nätäl liinalaagrit
Seo nädäli alostusõn pidi Võro kunstikooli rahvas Võro liinan kunstilaagrit. Kolmõl pääväl opiti tsehkendämist, maali ja tetti ka vormioppust.
Kokko tull’ liinalaagrilõ 33 last vannusõn 7–16 aastakka. Laagri oll’ mõtõld kõigilõ huviliidsilõ, mitte ütsindä kunstikoolin opjilõ. «Et kõik latsõ ei saa…
Kokko tull’ liinalaagrilõ 33 last vannusõn 7–16 aastakka. Laagri oll’ mõtõld kõigilõ huviliidsilõ, mitte ütsindä kunstikoolin opjilõ. «Et kõik latsõ ei saa…
Tarto ülikooli võro- ja setokeelidse tiatri suvõkursus
Timahavadsõ Tarto ülikooli suvõkooli üts kursus kõnõlõs võro- ja setokeelitsest tiatrist. Seo kuu lõpun, 28. ja 29. piimäkuul peetäs Tarto kammivabrigu sündmüsekeskusõn (Teguri 28A, Tarto liin) suvõkursust, kon tiatritiidüisi profesri Saro Anneli iistvidämisel analüüsitäs ütenkuun Vanõmuisõ timahavasuvist etendüst «Kirvetüü».
Lubatas, et kursusõ läbi tennü tiid tähtsämpi võro- ja setokeelitsit näütekiränikke, lavastajit ja lavastuisi, mõist etendüst analüüsi ja tõlgõnda ja kunstiteossõga köüdetüid mõttit ja tundit vällä…
Lubatas, et kursusõ läbi tennü tiid tähtsämpi võro- ja setokeelitsit näütekiränikke, lavastajit ja lavastuisi, mõist etendüst analüüsi ja tõlgõnda ja kunstiteossõga köüdetüid mõttit ja tundit vällä…
Vahtsõliinan peeti maarahva laatu
Minevä nädälivahetus oll’ muido küländ rahulik Vahtsõliina paksult rahvast täüs. Alõvin peeti maaha timahavanõ maarahva laat. Säänest laatu kõrraldõdi Vahtsõiinan joba 25. kõrd. Rahmani Jani pilt
Suvi om tsuklõmisõ aig
Timahava olõ saanu hulga tsuklõman kävvü. Kodo lähkül suujärven tsukõldõn avasti hinnäst mõttõ päält, et ei mäletägi säänest suvvõ, kon olõ nii pall’o vette saanu. Ja sis äkki karas’ miilde minevä aasta lämmi suvi ja ma sai arvo, ku lühkü üte inemise mälehtämine või olla.
Ku ilma…
Ku ilma…
Lauritsa Piitre: parhillatsõl aol muutus kõik väega kipõstõ
Lauritsa Piitre om fotokunstnik, kink pilte om perämädsel aol saanu nätä mitmõl puul maailman: Moskvan, Shanghain, Berliinin, Londonin, lähembäl aol tulõ tä näütüs ka Bangkokin. Parhilla toimõndas kunstnik päämidselt Tal’nan, a 12 aastat umast elost om tä elänü…
Elu tasuvusõst
Pääle kapitalismusõ tagasitulõkit omma kõik ja kõigi asju kotsilõ naanu küsümä: kas tasus är? Ah et sa elät maal (liinan, alõvin). Kas tasus är? Ah et sul om sääne kallis käru (massin, maja jne). Kas tasus är? Ah et sul omma säändse hobi – kas tasus är? Ah et sa olt tuu vai taa partei puult – kas tasus är?
Ma tiiä, mis om rentaablus vai kasum, aga noilõ küsümiisile ma vastada ei…
Ma tiiä, mis om rentaablus vai kasum, aga noilõ küsümiisile ma vastada ei…
Ilusa inemise
Egalõ suurõlõ laulupidulõ ei olõ esi saanu minnä ja tuuperäst kaet nuid suuri kontserte televiisorist. Kaet muiduki sis kah, ku naid ildamb uvvõstõ ja uvvõstõ näüdätõs, selle et taast ei saa konagi villänd. Ja sis mõtlõ teleka iin alasi, et külh meil om õks pall’u ilusõid inemiisi!
Kõik, kiä sääl suurõ püüne pääl kõgõst hingest laulva, rahvarõiva sällän ja silmä dirigendi silmin kinni, tunnusõ nii ilusa, et ei saaki arru, misjaoks viil egasugutsõid iludusvõistlusi…
Kõik, kiä sääl suurõ püüne pääl kõgõst hingest laulva, rahvarõiva sällän ja silmä dirigendi silmin kinni, tunnusõ nii ilusa, et ei saaki arru, misjaoks viil egasugutsõid iludusvõistlusi…
Kiri Nöörimaalt
Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
6. kiri. Hengetsirk
Inne Võrolõ kolimist elli Tal’nan ja sääl tei üten sõpruga hengelaulutsõõrõ, kohe tulti kokko, et ütenkuun laulda õkva noid laulõ, miä hengekiili pututasõ. Üteldäs, et laul tege rõnna rõõmsas.
Ku süä rõõmustas, olõmi tervembä ja tasakaalun. Noin tsõõrõn tegüsi pall’o vahtsit laulõ ja vaimopuhahuisi.…
6. kiri. Hengetsirk
Inne Võrolõ kolimist elli Tal’nan ja sääl tei üten sõpruga hengelaulutsõõrõ, kohe tulti kokko, et ütenkuun laulda õkva noid laulõ, miä hengekiili pututasõ. Üteldäs, et laul tege rõnna rõõmsas.
Ku süä rõõmustas, olõmi tervembä ja tasakaalun. Noin tsõõrõn tegüsi pall’o vahtsit laulõ ja vaimopuhahuisi.…
Hobesside sällän Lätit vabastama
Mi ole joba hulga aastit tennü uma väiku kimmä seltskunnaga põnevit ratsamatku. Är om käütü Mongoolian, Tadžikimaal, Indian, Georgian ja Ukrainan. Seokõrd otsustimi tetä uma retke hoobis kodo lähkül, kävvü är naabride puul Lätin. Ja sõita läbi seo tiikund, midä sõitse Vabadussõan Eesti…
Laulupidotuli käve Võromaad pite
Minevä nätäl ja seo nädäli alostus liiku Vanna Võromaad pite laulupidotuli. Timahavadsõ juubõlilaulupido tuli panti palama 1. piimäkuul Tarton. Kuu ao joosul tege tuli tsiiru läbi Eesti, egän paigan andas tulõlõ häid suuvõ üten. Juubõlilaulu- ja tandsupito «Minu arm» peetäs Tal’nan 4.–7. hainakuuni.
Võromaalt sai…
Võromaalt sai…
Priinime lugu: Võikar
Seol nimel om täämbädsen Eestin 51 kandjat, nimekujul Voikar 8 kandjat. Nimi panti Räpinä kilhlkunna Veriora mõisan, edimält kirotõdi Woikar. Nime sai Võika Miku Jaani pere. Timä esä oll’ Võika Jaani Mikk (Woika Jaani Mick), elokotussõga tuuaigsõn Vaara külän (nüüt jaet Vilustõ, Mõtsavaara ja Tsirksi vaihõl).
Võika lisanimest saiva perekunnanime edimält hulga suurõmba suguvõsa Woikow Räpinä mõisa Jaamakülän ja Paprõkülän ni Woikard Kurõkülä-Kõnnu kandin. Naist nimmist Võikard om joba kavva aigu tagasi…
Võika lisanimest saiva perekunnanime edimält hulga suurõmba suguvõsa Woikow Räpinä mõisa Jaamakülän ja Paprõkülän ni Woikard Kurõkülä-Kõnnu kandin. Naist nimmist Võikard om joba kavva aigu tagasi…
Haigõmaja
Pikkä aigu traumapunktin tüütänü Urmi Aili tulõtas miilde, määndsit juhtumiisi meditsiinitüün ette om tulnu.
Traumapunktitüü lõpp
Olõ saanu nii pall’osit inemiisi avita. Sai edesi anda ehtsät inemlikkust, ku panni külmehtäjäle lämmä teki pääle vai kulssi noid, kel eloiso otsan. Vai latsi, kinka om õnnõhtus juhtunu. Tahtsõ olla hää kullõja vai oppaja, et kõiki õnnõtuid ja muido eloga hättä jäänüisi hää sõnaga avita.
Olõs vast viil tiidmiisi ja olõgi peräst võinu edesi tüütä, a muudsa arvuti seie…
Traumapunktitüü lõpp
Olõ saanu nii pall’osit inemiisi avita. Sai edesi anda ehtsät inemlikkust, ku panni külmehtäjäle lämmä teki pääle vai kulssi noid, kel eloiso otsan. Vai latsi, kinka om õnnõhtus juhtunu. Tahtsõ olla hää kullõja vai oppaja, et kõiki õnnõtuid ja muido eloga hättä jäänüisi hää sõnaga avita.
Olõs vast viil tiidmiisi ja olõgi peräst võinu edesi tüütä, a muudsa arvuti seie…
Pulmapäävä vipõrus
Mino armsa kaasa (kellega joba 50 aastat üten eletü) sõsar nakas’ kah mehele minemä. Aasta oll’ sis vist 1970, suvi, oll’ vast jaanikuu.
Joba aiksalõ nakati koton ettevalmistuisi tegemä, panti kodoõlu käümä, aeti mõtsakohinat. . . . Pruut oll’ opnu rätsepäs, ummõldi telmise perrä rõiva. Peigmehele ülikund, millest seo jutt…
Joba aiksalõ nakati koton ettevalmistuisi tegemä, panti kodoõlu käümä, aeti mõtsakohinat. . . . Pruut oll’ opnu rätsepäs, ummõldi telmise perrä rõiva. Peigmehele ülikund, millest seo jutt…
Kos nõssi larm
Seo lugu om tõtõstõ sündünü, tükk-tükk aigu tagasi.
Oll’ illus suvõpäiv. Sõitsõ bussiga liina. Iin pingin istsõva kats vanaprovvat: ütel suur käekott põlvi pääl, tõsõl uhkõ soeng pään ja helkäjävalgõ siidipluusõ sällän.
Nä aiva umavahel kõvastõ juttu. Sai teedä, et üts lätt liina umma latsõlast kaema, a tõsõl oll’ iin tähtsä kokkusaaminõ ummi sõpruga. Nä kõnõliva maast ja ilmast.
Kõrragõ segäsi näide jutuajamisõ är kassi näugminõ, mis tull’ kotist. Valgõ pluusõga provva nakas’ pallõma: näütä…
Oll’ illus suvõpäiv. Sõitsõ bussiga liina. Iin pingin istsõva kats vanaprovvat: ütel suur käekott põlvi pääl, tõsõl uhkõ soeng pään ja helkäjävalgõ siidipluusõ sällän.
Nä aiva umavahel kõvastõ juttu. Sai teedä, et üts lätt liina umma latsõlast kaema, a tõsõl oll’ iin tähtsä kokkusaaminõ ummi sõpruga. Nä kõnõliva maast ja ilmast.
Kõrragõ segäsi näide jutuajamisõ är kassi näugminõ, mis tull’ kotist. Valgõ pluusõga provva nakas’ pallõma: näütä…
Tossu Tilda pajatus
Kursakokkotulõk
Ku ilma lämmämbäs kiskva, naatas egäsugutsit kokkotulõkit kõrraldama. Ildaaigu peivä Pärnun kursakokkotulõgi EPAn, parhillatsõn maaülikoolin tõpratohtris opnu. Ilm trehväs’ kah pääväpaistõga ja lämmi olõma. Vannu sõpruga keväjädsen suvõpääliinan – no midä parõmbat inämb tahta!
Lokaalin lõbutsõdi süäüüni, sis oll’ aig tütrigõl-poissõl magama hiitä. Nuu tütrigu ja poisi omma parhilla üle viiekümne aasta naasõ ja mehe. Ütel kursasõsaral oll’ Pärnun majutusasotus, kon osa tarri olli vaba. Sääl sis säi tenoligu kokkotulõja hinnäst sisse. Õnnõ…
Ku ilma lämmämbäs kiskva, naatas egäsugutsit kokkotulõkit kõrraldama. Ildaaigu peivä Pärnun kursakokkotulõgi EPAn, parhillatsõn maaülikoolin tõpratohtris opnu. Ilm trehväs’ kah pääväpaistõga ja lämmi olõma. Vannu sõpruga keväjädsen suvõpääliinan – no midä parõmbat inämb tahta!
Lokaalin lõbutsõdi süäüüni, sis oll’ aig tütrigõl-poissõl magama hiitä. Nuu tütrigu ja poisi omma parhilla üle viiekümne aasta naasõ ja mehe. Ütel kursasõsaral oll’ Pärnun majutusasotus, kon osa tarri olli vaba. Sääl sis säi tenoligu kokkotulõja hinnäst sisse. Õnnõ…
Muda Mari pajatus
Seenerongi tagasi
Ma kuuli raadiost, et mineväaasta sündü Eestih ülearvo pall’o latsi. Tuu om ainumanõ põhjus, midä ministri tõiva vällä, mille riigil rahaga kitsas om. Vanõmbahüvitüst ollõv liiast pall’o massõtu. Nigu olõs halvastõ, et rohkõmp latsi mano sünnüs.
Periselt omgi halv, et inemiisi saa nii pall’o. Nä tahtva kõik rongiga sõita. A raudtii om naanu kah valitsusõ vasta sõnna võtma. Raadiost kõnõl’, et nüüd keeletäs är raudtii pääl Rattaga sõitminõ. Et ku kiäki taht…
Ma kuuli raadiost, et mineväaasta sündü Eestih ülearvo pall’o latsi. Tuu om ainumanõ põhjus, midä ministri tõiva vällä, mille riigil rahaga kitsas om. Vanõmbahüvitüst ollõv liiast pall’o massõtu. Nigu olõs halvastõ, et rohkõmp latsi mano sünnüs.
Periselt omgi halv, et inemiisi saa nii pall’o. Nä tahtva kõik rongiga sõita. A raudtii om naanu kah valitsusõ vasta sõnna võtma. Raadiost kõnõl’, et nüüd keeletäs är raudtii pääl Rattaga sõitminõ. Et ku kiäki taht…
Maolda nali
Matõmaatigaprohvesri linnugi pääl
Linnugi pääle minnä tahtja matõmaatigaprohvesri kotist löütäs pomm. Tulõ suur larm ja prohvesri käest nõudas seletüst.
«Rehkendi vällä, et ei saa olla kuigi tõõnäolinõ, et üte linnugi pääl om kats pommi,» kost matõmaatik.
Linnugi pääle minnä tahtja matõmaatigaprohvesri kotist löütäs pomm. Tulõ suur larm ja prohvesri käest nõudas seletüst.
«Rehkendi vällä, et ei saa olla kuigi tõõnäolinõ, et üte linnugi pääl om kats pommi,» kost matõmaatik.
Parm tsuskas: vanajumala jaaniõdak
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
