Valtri Etsi sünnüaastapäiv
Minevä nädäli lõpun tähistedi üle Eesti tunnõdu kunstnigu Valtri Edgari 90. sünnüaastapäivä.
Riidi saiva Valtri loomingu avvostaja kokko Eesti Rahva Muusõumin (ERM). Kõnõldi kunstnigu kiriväst käekiräst ja timä kotusõst Eesti latsikirändüsen. Tuu om nii kimmäs ku viil olla saa, ku mõtõlda Sipsiku, Naksitrallõ, Kunksmoori, pokudõ…
Riidi saiva Valtri loomingu avvostaja kokko Eesti Rahva Muusõumin (ERM). Kõnõldi kunstnigu kiriväst käekiräst ja timä kotusõst Eesti latsikirändüsen. Tuu om nii kimmäs ku viil olla saa, ku mõtõlda Sipsiku, Naksitrallõ, Kunksmoori, pokudõ…
President sai opitunni võro keele kotsilõ
Minevä nätäl oll’ president Kaljulaidi Kersti tõist vuuri Kagu-Eestin tüül. Riidi, 20. süküskuul käve tä tutvas saaman Võro instituudi rahvaga. Päämine aig presidendi 40-minotilidsõst külänkäügist kullu instituudi direktri Kuuba Raineri ettekandõ pääle, kon tä kõnõl’ presidendile Võro instituudi tegemiisist ja võro keele…
Hää kurõmar’a-aastak
Timahava om suu pääl hulga kurõmarju. A paistus, et korjajit om veitüs jäänü – seo paiga pääl es olõ kiäki varrampa käünü. Saimi paari tunniga katõ pääle ütessä liitrit. Ma kõikaig es korja, tei vahepääl pilti kah. Piiri Aini jutt ja pilt
Kangro Bernardi kirändüspreemiä saa Hollo Maarja
Timahavadsõ Kangro Bernardi kirändüspreemiä saa Hollo Maarja artiklikogomigu «Kõik, mis oli, on suurem ja suurem» iist.
Hindamiskogo pidi tähtsäs tuud, et autor, kiä om Eesti Kirändüsmuusõumin tiidrü, om pühendänü pikä ao Kangro Bernardi elo ja loomingu uurmisõlõ ja tennü uma tiidüstüü seo raamatuga laembalõ lugõjidõ hulgalõ tutvambas. Ütidsen monograafian esitet artiklikogomik om tenoväärt läte kirändüsluu-huvilidsõlõ ja pakk mitmõsugumast teedüst nii Kangro loomingu ku laembalõ eksiilkirändüse…
Hindamiskogo pidi tähtsäs tuud, et autor, kiä om Eesti Kirändüsmuusõumin tiidrü, om pühendänü pikä ao Kangro Bernardi elo ja loomingu uurmisõlõ ja tennü uma tiidüstüü seo raamatuga laembalõ lugõjidõ hulgalõ tutvambas. Ütidsen monograafian esitet artiklikogomik om tenoväärt läte kirändüsluu-huvilidsõlõ ja pakk mitmõsugumast teedüst nii Kangro loomingu ku laembalõ eksiilkirändüse…
Võro liina kunstisaalõ ütine tuur
Riidi, 27. süküskuul tulõ Võro liinan kunstigaleriidõ tuur. Vana-Võromaa kultuurikua ja Võro liinagalerii iistvidämisel omma võro liina kunstisaali tuu õdak pikembät aigu valla. Saa kaia näütüisi ja inämbüsen paigun omma paiga pääl ka kunstnigu ja galeristi. Programmist võtva ossa Vana-Võromaa kultuurikua galerii, Stedingu maja kohvik, Liiva-ATE ja Võro liinagalerii.
Kunstisaalõ tuur nakkas pääle kell 17 Vana-Võromaa kultuurikua mant ja kest kooni kellä 20ni.
UL
Kunstisaalõ tuur nakkas pääle kell 17 Vana-Võromaa kultuurikua mant ja kest kooni kellä 20ni.
UL
Põlva kuulsa minnij
Ei tiiä joht, kas põlvakõsõ iks omma märknü, kiä om niida üteldä Põlva kõgõ kuuulsamb minnij. A timä om Põlvast peri paraigu maailma üte kõgõ kõvõmba kümmevõigõlõja (Uibo Maiceli) naanõ ja om peri Bahama saarilt ni om üle ilma kae et kõgõ kipõmb juuskja-naanõ. Viimätsilt olümpiamängelt sai tä kuldmidali. Muidoki om täl säändene nimi, et kiäki mõista ei taad vällä üteldä.
Nüüd sõs sääne mõtõ. Perädü maru ehk sõs hurrigaan lahksõ ärä…
Nüüd sõs sääne mõtõ. Perädü maru ehk sõs hurrigaan lahksõ ärä…
Süküs
Süküs om aig, miä pall’odõlõ ei miildü. Pikält om pümmet ja tuu tege meele mustas.
A ütele mu sõbralõ miildüs süküs. Tä tekk’ hindäle väiku tarõkõsõ, kon sügüseõdagidõ istu ja märgota.
Om nigu om, a egäsugumadsõ muutusõ luudusõn andva võimalusõ küssü, mille nii om. Näütüses: mille läävä sügüse vahtrõlehe…
A ütele mu sõbralõ miildüs süküs. Tä tekk’ hindäle väiku tarõkõsõ, kon sügüseõdagidõ istu ja märgota.
Om nigu om, a egäsugumadsõ muutusõ luudusõn andva võimalusõ küssü, mille nii om. Näütüses: mille läävä sügüse vahtrõlehe…
Koorti Erkki: inemiisi tulnu rohkõmb hoita, a mi tükümi näid raiskama
Koorti Erkki om julgõolõgias’atundja. Tä om pikält tüütänü korgidõ kotussidõ pääl, miä pututasõ mi egäpääväst julgõolõkit. Aastil 2007–2018 oll’ tä siseministeeriümi julgõolõgipoliitiga asõkantslõr. Parhilla juhatas tä Sisekaitsõakadeemiän sisejulgõolõgi instituuti, toimõndas Postimehen Meie Eesti rubriigi julgõolõgilehekülgi ja…
Kiri Nöörimaalt
Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
13. kiri. Pido mi uulitsan
Suvi saa tassakõistõ otsa ja kuigi om süküskuu, om siski viil küländ lämmi ja valgõ. Ma ütle seod aigu viil suvõs. Nika ku päiv iks lämmistäs ja välän om hää olla, om pido. Iin uutva pümme ja külm aig om küländ…
13. kiri. Pido mi uulitsan
Suvi saa tassakõistõ otsa ja kuigi om süküskuu, om siski viil küländ lämmi ja valgõ. Ma ütle seod aigu viil suvõs. Nika ku päiv iks lämmistäs ja välän om hää olla, om pido. Iin uutva pümme ja külm aig om küländ…
Lavaluulõtaja Kuslapuu Kaisa
Minevä kuu keskpaigan kirot’ Vesselovi Joosep Uman Lehen säändsest as’ast nigu slämm vai luulõprõmm. 14. süküskuul peeti Tarton Eesti luulõprõmmu finaal ja võitjas tull’ Võrolt peri Kuslapuu Kaisa (24), kedä varramba om rohkõmb muusikat tegemän ku luulõt lugõman nättü.
«Ma olõ positiivsõlt üllätünü ja tuu om…
«Ma olõ positiivsõlt üllätünü ja tuu om…
Määnegi austus…
Üleminevä tõsõpäävä käve ma Ape-nimelidsen Hopa liinan. Tõist kõrda seo aastanumbrõ sisen. Asi tollõn, et süküs tulõ – hiir jürä joba 31. augustist saani põrmandu all. Valmistas talvõ vasta. Nii ka ma – gaasiballooni vaia täüs hoita.
Eelmine käük läts’ mul nii ja naa. Suurõst poodist, kost gaasi…
Eelmine käük läts’ mul nii ja naa. Suurõst poodist, kost gaasi…
Kuis hinnäst vormin hoita. Kolmas osa
Ku pall’o lätt energiäs. Kaloriraamatun um kah vällä tuud tegemiisi kaupa, pall’o inemine kulutas määndsegi tüü vai tegemise man energiät. Ku kulutõt energiä hulk ja söögiga mano saad energia hulk tasakaalu viiä, saamiki tiidä, pall’o um vaia süvvä.
Ku pall’o um sis vaia päävän liiku ja tüüd tetä? Tuu um egäl inemisel ummamuudu. Mõni kõnd ja tege tüüd veidemb, tõnõ rohkõmb. Tuu olõnõs inemise tervüsest. Ku tervüst um ja…
Ku pall’o um sis vaia päävän liiku ja tüüd tetä? Tuu um egäl inemisel ummamuudu. Mõni kõnd ja tege tüüd veidemb, tõnõ rohkõmb. Tuu olõnõs inemise tervüsest. Ku tervüst um ja…
Priinime lugu: Sermat
Seol nimel on täämbädsen Eestin 69 kandjat. Nimi panti õnnõ üten paigan, Vana-Antsla mõisa üten Matu talun. Matu om talukotus, miä jääs Kraavi küläst õkva lõuna poolõ. Mägiste poolõ käändvä tii lätt sääl kõrraga üle Matu oja. Vanastõ oll’ ka seo kant Säre külä all. Matu tallõ vana nimi ollegi Säre külä perrä Särematu (1782 Serre Matto, 1795 Särrematto).
Hindäle ja poigõlõ seo priinime saanu Matu Kaarli elli 1782 üten velliga…
Hindäle ja poigõlõ seo priinime saanu Matu Kaarli elli 1782 üten velliga…
Verevä paprõ
Jutt käü 1970. aastidõ edimädse poolõ kottalõ. Ma tüüti Võro ainukõsõn raadiopoodin. Tuukõrd oll’ sääne säädüs, et ku ostõt pildinäütäjä vai lustikummut lühkü ao peräst tossu vällä visas’, saie tuu kimmä ao joosul massulda remonti viiä. Tüükotta sis. Ku pill iks viil sõra vasta aie, ni kats kõrd…
Sügüsene sünnüpäiv
Olõt nuur vai vana – meil egälütel om sünnüpäiv. Mul om sünnüpäiv näütüses sügüse. Latsõn sai taad päivä oodõtus. Imä küdsi küümnekuklit, mano käve lõhmusõhäitsme tiivesi, mõnikõrd limmunaat kah. Ma arva, et kuklidõ peräst tulliki mullõ küllä tõõsõ latsõ uulidsa päält.
A vanan iän tuu kõik ei olõki nii tähtsä. Kõgõ ilosamb om, ku tunnõt, et sinno olõ-i viil unõtõt. Telehvon nakkas tirisemä joba hummogu varra. Kõlistaja omma kah küland vana,…
A vanan iän tuu kõik ei olõki nii tähtsä. Kõgõ ilosamb om, ku tunnõt, et sinno olõ-i viil unõtõt. Telehvon nakkas tirisemä joba hummogu varra. Kõlistaja omma kah küland vana,…
Tossu Tilda pajatus
Illos värviline naanõ
Ütel lämmäl suvõlõpu õdagul istsõ miis uma naasõga kodoaian. Naanõ videli sälätoega aiatooli pääl, mehel oll’ istmisõ all jämmest palgist vällä raot pink. Kinä olõminõ oll’. Sääl nä sis aiva juttu ja maidsi veini.
Miis tundsõ, et võisi är tarrõ minnä. Õdak naas’ jahhes kiskma. Naanõ oll’ ohkõsõ lämmä fliisteki hindäle ümbre tõmmanu ja täl es tahtu viil astma naada. Peräkõrd kai naanõ, et ütsindä istu om kah ikäv. A…
Ütel lämmäl suvõlõpu õdagul istsõ miis uma naasõga kodoaian. Naanõ videli sälätoega aiatooli pääl, mehel oll’ istmisõ all jämmest palgist vällä raot pink. Kinä olõminõ oll’. Sääl nä sis aiva juttu ja maidsi veini.
Miis tundsõ, et võisi är tarrõ minnä. Õdak naas’ jahhes kiskma. Naanõ oll’ ohkõsõ lämmä fliisteki hindäle ümbre tõmmanu ja täl es tahtu viil astma naada. Peräkõrd kai naanõ, et ütsindä istu om kah ikäv. A…
Muda Mari pajatus
Pensionilambidõ lugõminõ
Ma kuuli raadiost, et nuu pensionilamba, midä egäl inemisel ollõv kolm tükkü, lastas nüüd vallalõ. Egä inemine piät uma lamba kohegi är pandma. Ei tiiä, mille nä inne talvõkülmä nuu lamba ilma pääle saatva?
Ma mõtlõ, et mul sais vana laut jo hulk aastit tühält. Eski sitahais om sainu külest är tuuldunu. Ma saa külh uma tõõsõ lamba sinnä panda, a kohe nuu pääliina penskari uma lamba pandva? Esihindäst või ma umma…
Ma kuuli raadiost, et nuu pensionilamba, midä egäl inemisel ollõv kolm tükkü, lastas nüüd vallalõ. Egä inemine piät uma lamba kohegi är pandma. Ei tiiä, mille nä inne talvõkülmä nuu lamba ilma pääle saatva?
Ma mõtlõ, et mul sais vana laut jo hulk aastit tühält. Eski sitahais om sainu külest är tuuldunu. Ma saa külh uma tõõsõ lamba sinnä panda, a kohe nuu pääliina penskari uma lamba pandva? Esihindäst või ma umma…
Maolda nali
Kitet tüüriist
Ostja näge tüüriistapoodin puultutvat müüjät, lätt mano ja ütles, et täl om vaia akutrell osta.
«Võta seo, Makita,» näütäs müüjä üte pääle.
«No ku sa kität, sis ma võta õkva seo,» jääs ostja teenindüsega rahulõ.
Ostja näge tüüriistapoodin puultutvat müüjät, lätt mano ja ütles, et täl om vaia akutrell osta.
«Võta seo, Makita,» näütäs müüjä üte pääle.
«No ku sa kität, sis ma võta õkva seo,» jääs ostja teenindüsega rahulõ.
Parm tsuskas: lehepuhkmismassin ei jää saisma
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
Parm tsuskas: lehepuhkmismassin ei jää saisma
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
