Kultuuriruumi giidioppus
Seo süküs peeti neli giide koolitamisõ loengupäivä, kon kõnõldi Vana-Võromaa kultuuriruumist. Opipäivi loengu võeti video pääle üles ja noid saa tarvita giide koolitamisõ man ka edespite. Perämäne loengupäiv 16. märdikuul kõnõl’ Võro liinast ja lõppi väiku liinaekskursiooniga.
«Olõmi arvu saanu, et meil om tõsinõ hädä vahtsõ põlvkunna…
«Olõmi arvu saanu, et meil om tõsinõ hädä vahtsõ põlvkunna…
Savisepä avitasõ rutiinist rituaali tetä
Vana-Võromaa kultuurikua aasta viimätsel, a üteliidsi seo kandi saviseppi edimädsel ütitsel näütüsel «Rutiin või rituaal?» omma vällän egäpäävädse savianoma, miä kodo lämmäs tegevä.
Päälkirä võigi valla seletä nii, et ütelt puult om tarbõkeraamiga köüdet süümise ja egäpäävätside toimõnduisiga – rutiiniga, a tõsõlt puult…
Päälkirä võigi valla seletä nii, et ütelt puult om tarbõkeraamiga köüdet süümise ja egäpäävätside toimõnduisiga – rutiiniga, a tõsõlt puult…
Latgali meediätegeläse käve võro kultuuriga tutvas saaman
Minevä nätäl käve Võrol latgalikiilse portaali päätoimõndaja Vilcāne Vineta ja latgalikiilside raadiosaatidõ toimõndaja Lazdiņa Renāte. Nä uursõ Võro instituudist ja Uma Lehe toimõndusõst, määne om võro keele täämbäne sais, ja kõnõli tuust, miä latgali keelega sünnüs. Pildi pääl…
Vannamuudu and sünnüpääväkontsõrdi
Ansambli ja kapell Vannamuudu saa 20 aastakka vanas. Tuul puhul and tä 24. märdikuul kell 14 Võro kultuurimajan Kannel sünnüpääväkontsõrdi, kohe omma sõbra ja poolõhoitja lahkõlõ oodõdu. Kontsõrt om massulda, müügil omma kollõktiivi pildi ja suvõniiri.
UL
UL
Joulukuu alostusõn peetäs Võrol kotussõnimepäivä
Rahandusministeeriüm ja kotusõnimenõvvokogo kutsva kõiki aoluu-, kodoluu ja keelehuviliidsi kotussõnimepääväle, miä peetäs 3. joulukuul kell 11 Võrol Kandlõ kultuurimajan. Tõisi siän astussõ pääväl ettekandõga üles Hõrna Aare, Saarõ Evar, Kauksi Ülle, Fastrõ Mariko ja Kama Pikne.
Ligembät teedüst and Tormi Timo rahandusministeeriümist timo.torm@fin.ee, tel 611 3037.
UL
Ligembät teedüst and Tormi Timo rahandusministeeriümist timo.torm@fin.ee, tel 611 3037.
UL
Valla läts «Mino Võromaa» võistlus
Võro instituut om vällä kuulutanu latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõ «Mino Võromaa». Säändse nimega võistlust peetäs joba 33. kõrd.
Timahava saava latsõ ja noorõ valli viie teema hulgast. Kimmäle või kirota ka vabal teemal. Võistlustöie saatmisõ tähtaig om 31.01.2020.
Inämb teedüst saa Võro instituudi kodolehe wi.ee päält.
UL
Timahava saava latsõ ja noorõ valli viie teema hulgast. Kimmäle või kirota ka vabal teemal. Võistlustöie saatmisõ tähtaig om 31.01.2020.
Inämb teedüst saa Võro instituudi kodolehe wi.ee päält.
UL
Võro liina jõululaat uut umatettü kraamiga kauplõjit
Timahavanõ Võro liina jõululaat peetäs 8. joulukuu pääväl (8.12) liina vahtsõ keskplatsi pääl ja lähkün.
Laat nakkas pääle kell 10 ja om ka seokõrd köüdet talvidsõ tandsupääväga säälsaman platsi pääl.
Laatu oodõtas kauplõma innekõkkõ käsitüüga ja esisugumadsõ umatettü kraamiga kauplõjit, talosöögi ja muu talokraami müüjit. Kauplõmisõ kotussõ omma ilma massulda.
Uma kauba näütämine ja pakminõ olnu eräle illos, ku kaupmehe tuu man umakeelitsit silte tarvitanu.
Ligembät…
Laat nakkas pääle kell 10 ja om ka seokõrd köüdet talvidsõ tandsupääväga säälsaman platsi pääl.
Laatu oodõtas kauplõma innekõkkõ käsitüüga ja esisugumadsõ umatettü kraamiga kauplõjit, talosöögi ja muu talokraami müüjit. Kauplõmisõ kotussõ omma ilma massulda.
Uma kauba näütämine ja pakminõ olnu eräle illos, ku kaupmehe tuu man umakeelitsit silte tarvitanu.
Ligembät…
Lõuna-Eesti kiili seminär Tarton
6. joulukuul 2019 alostusõga kell 11.15 peetäs Tarto Ülikooli päähuunõ Veski auditooriumin (Ülikooli 18-139, Tartu) seminääri «Lõuna-Eesti keeled põliskeelte aastal».
Ettekandõga astva üles Pajusalu Karl, Tóthi Szilárd, Saarõ Evar, Jüvä Sullõv, Kabuna Kaile, Leima Evelin, Hõrna Maarja, Vaabi Janek ja Tigasõ Merike. Näüdätäs ka vahtsit lõunaeestikeelitsit välläandit.
Seminäri kõrraldas Tarto Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskus.
UL
Ettekandõga astva üles Pajusalu Karl, Tóthi Szilárd, Saarõ Evar, Jüvä Sullõv, Kabuna Kaile, Leima Evelin, Hõrna Maarja, Vaabi Janek ja Tigasõ Merike. Näüdätäs ka vahtsit lõunaeestikeelitsit välläandit.
Seminäri kõrraldas Tarto Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskus.
UL
Valvjapinil tulõ laskõ hauku
Käve minevä nätäl kõrras ütel umal pensionäärist sugulasõl külän. «Nonii, nüüt omma sis aokiränigu naanu ministriid maaha võtma,» sai tervitüses. Naksi hinnäst vällä vabandama: mis no ma, väiku paiga aokiränik, mu jõud ei käü vast ütistranspordi keskusõ juhatajastki üle, kõnõlõmada ministrist.
Rohkõmb mi poliitikast…
Rohkõmb mi poliitikast…
Võrokeeline laul eläs!
Pildigalerii 7. märdikuul Moosten peetüst vahtsidõ võrokeelitside laulõ võistluskontsõrdist. Pildi om tennü Urbasõ Ülle.
Võidulaulu «Mõtõlus» esitäjä Määri Andres, Rahmani Elo, Rahmani Hebo ja Rahmani Jan.
Kae ja kullõ: https://youtu.be/xiJdFYE_L7M
Kalkuna Mari üten tütre Lindaga laulman laulu «Palvõ».
Kae ja kullõ: https://youtu.be/KDOa-5tT0a0
Ilvesse Aapo ja Varblasõ Marju ette kandman bluusiluku «Palla…
Võidulaulu «Mõtõlus» esitäjä Määri Andres, Rahmani Elo, Rahmani Hebo ja Rahmani Jan.
Kae ja kullõ: https://youtu.be/xiJdFYE_L7M
Kalkuna Mari üten tütre Lindaga laulman laulu «Palvõ».
Kae ja kullõ: https://youtu.be/KDOa-5tT0a0
Ilvesse Aapo ja Varblasõ Marju ette kandman bluusiluku «Palla…
Pikäkarvalise eläjä
Mõtsaeläjiide liiklusaasta nakkas lõppõma. Kel tervüs kõrran, tuu jõusõ paraja rasvapadja naha ala korjada ja ots hoolõga kotussiid, kon saanu talvõl segämäldä magada. Liiklusõnnõtustõst võit vast joba kokkuvõttiid tetä. Mu tii pääle trehväs’ seo suvi kolm allaaetut mäkrä, kats kährikut, üts pesukaru ja üts nuur repän.…
Tasalik laululuuja Õkva Margit
Ku Peri raamadukogohoitja Õkva Margit 7. märdikuul üten tõisi vahtsidõ võrokeelitside laulõ tegijidega Mooste folgikua lava pääl saisõ ja Uma Laulu preemjit vällä kuulutõdi, olli timä mõttõ joba kodotii pääl. «Sis tull’ nigu kapaga külm vesi: tuu oll’ hiitümine, a rõõmsa hiitümine,» kõnõlõs Margit…
Hellamaa Sirli laul kõnõlõs noorilõ tutvast hädäst
Timahavadsõ Uma Laulu konkursi päältkaejidõ lemmikus valiti Hellamaa Sirli laul «No kos tuu iPhone jäi!» Laulul om häste lännü ka edesi, YouTube’in oll’ lehe trükküminegi aigu laulu kaemiisi pia 9000. (Kae ja kullõ: https://youtu.be/wtVZdH9_80s). A kiä om laulutegijä ja…
Maahaina võim. Neläs jago
Et ravivist maahainust api saia, tulõ seletä näide pruukmisõ viise. Lisas tsäile um viil mitmit tarvitamisoppuisi.
Siirop
Mõni kasv um nii mõro ja halva maiguga, et tälle tulõ siirop pääle kiitä.
Näütüses põdrasammõl. Võta klaasitäüs ütstõsõ külest vallalõ harotõduisi samblit, vala üle poolõ liitri viiga. Keedä väiku tulõ pääl 5 minotit ja lasõ 2 tunni tõmmada, sis kurna. Lasõ vedelik vahtsõst lämmäs ja panõ maigu perrä mett vai tsukõrd mano, et ilosahe är…
Siirop
Mõni kasv um nii mõro ja halva maiguga, et tälle tulõ siirop pääle kiitä.
Näütüses põdrasammõl. Võta klaasitäüs ütstõsõ külest vallalõ harotõduisi samblit, vala üle poolõ liitri viiga. Keedä väiku tulõ pääl 5 minotit ja lasõ 2 tunni tõmmada, sis kurna. Lasõ vedelik vahtsõst lämmäs ja panõ maigu perrä mett vai tsukõrd mano, et ilosahe är…
Priinime lugu: Raag
Seod nimme kand Eestin 445 inemist. Nimme käändäs eri muudu – ammõtlikun stiilin tulõssi kõnõlda džuudotriinrist Raagi Ennost a võro muudu üteldäs Raa Enno. Või ka olla, et kongi Eesti kandin käändäs taad nimme Raag: Rao.
Nimmi pandmisõ aigu tekkü taa nimi Valguta mõisan Rannun, Sangastõ mõisan, Võru mõisa Navi külän (hingerevisjonin Raach), Sõmmõrpalu mõisan, Vana-Kasaritsa ja Viitina mõisan ni Vahtsõliina kerigumõisan. Lõuna-Eestin tähendäs raag puu muudu paiu ja õkva seo sõna omgi…
Nimmi pandmisõ aigu tekkü taa nimi Valguta mõisan Rannun, Sangastõ mõisan, Võru mõisa Navi külän (hingerevisjonin Raach), Sõmmõrpalu mõisan, Vana-Kasaritsa ja Viitina mõisan ni Vahtsõliina kerigumõisan. Lõuna-Eestin tähendäs raag puu muudu paiu ja õkva seo sõna omgi…
Massulda sõit
Mineväaastaga 16. märdikuul käve Tarton silmäarsti man. Arsti man läts’ häste: seo silm, mis vahepääl näüdäs’ musta ja karvast pilti, nakas’ vahtsõst nägemä. Om tett viis kõrda lasõrit ja kolm silmäsisest süsti.
Sõitsõmi sis Tartoh tütrega liinaliinibussiga bussijaama ja oodimi viimäst massulda Valga-Valka liinibussi kell 17.30.
Bussijaamah oll’ üts Leedu…
Sõitsõmi sis Tartoh tütrega liinaliinibussiga bussijaama ja oodimi viimäst massulda Valga-Valka liinibussi kell 17.30.
Bussijaamah oll’ üts Leedu…
Vussilännü sandinkäük
Mul om antsak kullõlda marti-juuskmisest. Mehkamaal käüti ja käüdäs mardi- ja kadrisandin. No kink iist vai takan sa joosõt? Liina uulitsõid piten viil, maakotusõn tulõ kävvü ja hoita, et silmä pähä jäänü.
Taa lugu juhtu 1953. aastaga mardiõdagul. Mi kandin oll’ Nõukogudõ Armee kolhoos, ja egän majapedämisen latsi ja nuuri inemiisi. Elektrit viil es olõ, istimi petrolilambi valgõn edetarõ laua ümbre.
Aknõ takast naksi kuuldma kõvva lauluhellü:
«Laskõ sisse mardisanti, ma-a-ar-di! Laskõ sisse. . . .»…
Taa lugu juhtu 1953. aastaga mardiõdagul. Mi kandin oll’ Nõukogudõ Armee kolhoos, ja egän majapedämisen latsi ja nuuri inemiisi. Elektrit viil es olõ, istimi petrolilambi valgõn edetarõ laua ümbre.
Aknõ takast naksi kuuldma kõvva lauluhellü:
«Laskõ sisse mardisanti, ma-a-ar-di! Laskõ sisse. . . .»…
Pudõr tarakannõga
Üts vinne vanamiis viidi vägüsi haigõmajja. Es olõ tä sääl millegagi rahul ja helist’ kodo, et tulkõ no perrä.
Saadõti tälle üts noorik küllä, et tuu panõssi papilõ mõistust päähä ja aigu viidässi. Papi sai süäme puhtas kõnõlda.
A sis tull’ õdagusüük. Papi kai ja imeht’: vai jummal, taa om külh pudõr tarakannõga!
Oll’ olnu riisipudõr, kohe rosina sisse segätü. . . .
Raudkatsi Ene
Saadõti tälle üts noorik küllä, et tuu panõssi papilõ mõistust päähä ja aigu viidässi. Papi sai süäme puhtas kõnõlda.
A sis tull’ õdagusüük. Papi kai ja imeht’: vai jummal, taa om külh pudõr tarakannõga!
Oll’ olnu riisipudõr, kohe rosina sisse segätü. . . .
Raudkatsi Ene
Tossu Tilda pajatus
Midägi hääd kah!
Kõva tuulõhuug vei minevä kuu pühäpääväl Võro alajaama päält katussõ ni eelektri kattõ Võro liinast ja maakunnast. Liinan tull’ tä tagasi vasta üüd. A mitu tunni pümmen olla oll’ inemiisile midägi vahtsõt. Tuust kõnõldi iispäävä egäl puul. Latsiaian kah.
Vanõmba rühmä latsõ olli eelektriunodõ pääle pahanu, et telekast es saa multikit kaia ja arvudimängõ mängi. A väiku Siim oll’ õnnõlik.
«Ummõtõ oll’ imäl ja esäl aigu, et saimi kõik kuun olla. Kündletulõ…
Kõva tuulõhuug vei minevä kuu pühäpääväl Võro alajaama päält katussõ ni eelektri kattõ Võro liinast ja maakunnast. Liinan tull’ tä tagasi vasta üüd. A mitu tunni pümmen olla oll’ inemiisile midägi vahtsõt. Tuust kõnõldi iispäävä egäl puul. Latsiaian kah.
Vanõmba rühmä latsõ olli eelektriunodõ pääle pahanu, et telekast es saa multikit kaia ja arvudimängõ mängi. A väiku Siim oll’ õnnõlik.
«Ummõtõ oll’ imäl ja esäl aigu, et saimi kõik kuun olla. Kündletulõ…
Muda Mari pajatusõ
Takastperrä tarkus
Ma kuuli raadiost, et võit terve eloiä oppi, a koolõt iks ullina. Esieränis ku taha-i oppi tõisi vikost, a piät esi kõik läbi tegemä.
Vaivalt nätäl pääle suurt tormi arvas’ üts kabinetimõtlõja, et kipõstõ tulõ terve Eestimaa raudtiirongi elektri päält käümä panda. Jo tuu suur mõtlõja es olõ kuulnu, et mi kandih olõ-s tormiga murdunu puu õnnõ suuri teie ja elektriliine pääl, a raudtii oll’ kah pedäjit ja kuusi täüs ja rong…
Ma kuuli raadiost, et võit terve eloiä oppi, a koolõt iks ullina. Esieränis ku taha-i oppi tõisi vikost, a piät esi kõik läbi tegemä.
Vaivalt nätäl pääle suurt tormi arvas’ üts kabinetimõtlõja, et kipõstõ tulõ terve Eestimaa raudtiirongi elektri päält käümä panda. Jo tuu suur mõtlõja es olõ kuulnu, et mi kandih olõ-s tormiga murdunu puu õnnõ suuri teie ja elektriliine pääl, a raudtii oll’ kah pedäjit ja kuusi täüs ja rong…
Maolda nali
Väega hää unõrohi
«Kuis nuu kündle mõosõ, mis ma sullõ unõrohos vällä kiroti?» küsüs tohtri ravialodsõ käest.
Ravialonõ kitt vasta: «Umbõ häste! Jõvva-i viil näppugi tagaotsast vällä tõmmada ku joba maka!»
«Kuis nuu kündle mõosõ, mis ma sullõ unõrohos vällä kiroti?» küsüs tohtri ravialodsõ käest.
Ravialonõ kitt vasta: «Umbõ häste! Jõvva-i viil näppugi tagaotsast vällä tõmmada ku joba maka!»
Parm tsuskas: katrõsandi
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
