Viis aastakka lõõdsapääliina
Viie aasta iist, 17. vahtsõaastakuul 2015 kuulutõdi Põlva lõõdsapääliinas. Tuukõrd and’ lõõdsapääliinalõ säändse tiitli pääliina Tal’na abiliinapää. Kuis omma lõõdsapääliinal edimädse viis aastakka lännü ja määndse omma edesidse plaani?
Tuu takan, et Põlvast lõõdsapääliin sai, om mi ao kõgõ suurõmb lõõdsaentusiast, pillimiis, oppaja ja lõõdsameistre…
Tuu takan, et Põlvast lõõdsapääliin sai, om mi ao kõgõ suurõmb lõõdsaentusiast, pillimiis, oppaja ja lõõdsameistre…
Koolilatsi kirätöie võistlusõ tähtaig om seo kuu lõpun
Võro instituut om vällä kuulutanu 33. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõ «Mino Võromaa».
Võistlusõlõ oodõtas kõiksugutsit kirätöid: juttõ, luulõtuisi, nal’ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ jne. Timahava saava latsõ ja noorõ valli viie teema hulgast. Kimmäle või kirota ka…
Võistlusõlõ oodõtas kõiksugutsit kirätöid: juttõ, luulõtuisi, nal’ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ jne. Timahava saava latsõ ja noorõ valli viie teema hulgast. Kimmäle või kirota ka…
Võro kunstigalerii kõrraldasõ vahtsõ tuuri
Riidi, 17. vahtsõaastakuul tulõ jälleki Võro liina kunstigaleriidõ tuur. Tuu tähendäs, et kunstisaali omma valla eriprogrammiga ja inämbüsen paigun omma õdagu paiga pääl ka kunstnigu ja galeristi, kiä kõnõlõsõ näütüsel olõvist töiest.
Galeriituur nakkas pääle kell 17 vahtsõn kunstipaigan Liiva-ATE (Liiva 11…
Galeriituur nakkas pääle kell 17 vahtsõn kunstipaigan Liiva-ATE (Liiva 11…
Oodõtas maakunna tiinidemärgi kandidaatõ
Põlvamaa umavalitsuisi liit uut 24. vahtsõaastakuus taotluisi maakunna tiinidemärke ja Põlva maakunna korgõmba avvotasu vapimärgi välläandmisõs. Kandidaatõ võiva esitä kõik inemise ja asotusõ. Esitämise taotlusvormi saa internetist www.polvamaa.ee/et/tunnustamine. Kandidaadi tulõ esitä Põlvamaa umavalitsuisi liidulõ e-postiga polvamaa@polvamaa.ee vai postiaadressil Kesk 20, 63308 Põlva.
Maakunna tiinidemärgi kandidaatõ oodõtas ka Võro maakunnan. SA Võrumaa Arenduskeskus uut kooni 3. radokuuni taotlusi maakunna korõmbidõ avvotasudõ, vapimärgi ja tiinidemärgi andmisõs. Avvohinna andmisõ taotluisi võiva…
Maakunna tiinidemärgi kandidaatõ oodõtas ka Võro maakunnan. SA Võrumaa Arenduskeskus uut kooni 3. radokuuni taotlusi maakunna korõmbidõ avvotasudõ, vapimärgi ja tiinidemärgi andmisõs. Avvohinna andmisõ taotluisi võiva…
Põlvan tunnustõdi aasta tegijit
Põlva maakunna spordiliit, umavalitsuisi liit ja arõnduskeskus Põlvan 2019. aasta parõmbit spordi- ja kultuuritegijit. Kõgõ korgõmba tunnustusõ, Kultuuripärli tiitli sai kultuurikõrraldaja Trumsi Marge. Kultuuri elotüüpreemiä sai Vilustõ kooli pikäaolinõ raamatukoguhoitja Mähari Ene.
Aasta tegijäs kultuurin nimmati Laanõ Triinu, kiä oll’ 2019. aastagal Moosten toimunu kontsõrt-etendüse…
Aasta tegijäs kultuurin nimmati Laanõ Triinu, kiä oll’ 2019. aastagal Moosten toimunu kontsõrt-etendüse…
Tähti täüs taiva tulõvärk
Vahtsõnõ aastakümme naas’ mul pääle niimuudu, et ollimi osa külärahvaga kuun. Ku kätte jõudsõ süäüü, lätsimi vällä, a rakette es lasõ. Tuu asõmõl kaimi taivast, miä oll’ esierälidselt tähine. Kavvõmbast kostu kül mõni pauk, a iks oll’ kuigi hulga rahuligumb ku hariligult vahtsõt aastat…
Jansonsi Silvi: ütsindä kultuuritüüd kül kuigimuudu ei tii
Eesti Kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupp andsõ minevä nädäli alostusõn vällä aastapreemjit. Kõgõ suurõmba, Kultuuripärli preemiä sai viiemeistri Ripsi Piret. A elotüüpreemiä otsust’ Kultuurkapital seokõrd anda Võro kultuurividäjäle Jansonsi Silvile. Silvi tegemise omma olnu köüdedü päämidselt Võro liina kultuurieloga. Väikun…
Aastavahetusõ söömäpidu pääle mõtõldõn
Tark miis om ülnü: sa olõt tuu, midä süüt. Kui lähembält mõtlõma nakkat, sis tuu ütelüs aja peris hirmu pääle. Kuis nii? Süü ma jo tuud mia tõsõki: poodist ostõtu, külmän hoietu, alla hinnatu, kile sisse mähitü, aigumistärmin ei olõ kah…
Kiri Kapstamäelt. Salaperätsele kaonu kapsta
Vahtsõ alostusõ omma põnõva. Ma kolisi joulukuu alostusõn Võro liina Kapstamäele elämä. Tunnista ausalõ, olõ-s inne tuud nimmegi kuuldnu. Õkva tekkü huvi, mille seol mäekesel sääne nimi om? Umakandi kodoluku tulõ jo tunda!
Internetist Kapstamäe aoluku es lövvä. Küsse uulidsa pääl vanõmbidõ…
Internetist Kapstamäe aoluku es lövvä. Küsse uulidsa pääl vanõmbidõ…
2020. aastaga horoskoop
Katõtõistkümnele tähemärgile ennustas laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ veidemb tunnõt tähetark Kaldmani Hedi (42).
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Marss tuu kuh’aga tüüõnnõ, sullõ tetäs mitu hääd tüüpakmist, a kae perrä – kuiki pakmisõ võiva hää paistu, massa-ai kõiki vasta võtta. Om suur oht läbi palla.
Raha. Üleminevädse aastaga tolmusaatana omma su vainlaisi käest pall’o rahha kokko varastanu. Et tuu su mano jõvvas, piät kõigist uusaastalubahuisist kinni pidämä….
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Marss tuu kuh’aga tüüõnnõ, sullõ tetäs mitu hääd tüüpakmist, a kae perrä – kuiki pakmisõ võiva hää paistu, massa-ai kõiki vasta võtta. Om suur oht läbi palla.
Raha. Üleminevädse aastaga tolmusaatana omma su vainlaisi käest pall’o rahha kokko varastanu. Et tuu su mano jõvvas, piät kõigist uusaastalubahuisist kinni pidämä….
Mi kõik tulõmi umast latsõpõlvõst
Tahami vai mitte, a mi kõik tulõmi umast latsõpõlvõst. Säändses, määne um olnu mi latsõpõlv, käänämi mi uman elon. Tiidläse kül ütlese, et 20% pidi latsõpõlv mi olõmist kujondama ja ülejäänü 80% saami elo joosul keskkunnast. Ütelt puult või tuu eski õigõ olla, selle et maailm mi ümbre um nii inforikas, et läämi päsemäldä tuuga üten.
Tahami olla parõmba ja vällä nätä edukamba, ku tihti sutami. Egäl juhul ei…
Tahami olla parõmba ja vällä nätä edukamba, ku tihti sutami. Egäl juhul ei…
Hüvä nõu. Haiguisi tohtõrdaminõ
Vererõhutõbi
Vanastõ es mindä egä as’aga arsti mano ja koton kah es olõ aparaati, millega rõhku mõõta. Sis oll’ tuu ärtundminõ rohkõmb olõmisõ perrä. Ku jo kõrra arsti man är kävetki, sis sait tiidä, kas rõhk um korgõ vai matal. Mu esäl näütüses oll’ rõhk matal ja täl oll’ kõgõ asuniku putõl vai soro puun karmanin üten. Ku tä tundsõ, et pää naas’ ümbre käümä, võtsõ pudõlist punnsuutävve ja…
Vanastõ es mindä egä as’aga arsti mano ja koton kah es olõ aparaati, millega rõhku mõõta. Sis oll’ tuu ärtundminõ rohkõmb olõmisõ perrä. Ku jo kõrra arsti man är kävetki, sis sait tiidä, kas rõhk um korgõ vai matal. Mu esäl näütüses oll’ rõhk matal ja täl oll’ kõgõ asuniku putõl vai soro puun karmanin üten. Ku tä tundsõ, et pää naas’ ümbre käümä, võtsõ pudõlist punnsuutävve ja…
Priinime lugu: Tenno ja Tõnno
Tenno nimme kand Eestin 221 inemist, nimel Tõnno om 20 kandjat ja mõlõmba tegüsi õnnõ lõunapoolidsõn Eestin ehk Liivmaal. Priinimi tull’ esänimest vai kavvõmba edevanõmba nimest. Ütte kõgõ harilikumbat eesti nimme Tõnu kirotõdi varatsõmbil aastasatul päämidselt Tenno. Harvõmb kirotõdi Tönno. Viimätsest om inämbäste saanu täämbäne Tõnno. Näütüses Kanepin sai 1809 vahmiilinime Tönno Tsahkna möldre Jago Petre Tanniel. Tõnno nime kandjist määnegi osa omma timä perrätulõja. Tönno panti ka Saarõmaal…
Nõiatütre needüs
«Kaevasin kraavõ kodumaa mulda
neiukõsõ südäme iist. . . .»
Nigu tuun laulun kaibsimõ Jaanigõ kraavõ kodumaa mulda Rakvere maaparandusõn. Jaan üte, ma tõsõ kopa pääl. Mõlõmbal tull’ sügüse Vinne kroonut tiinmä minnä. Tol ilusõl 1958. aastaga suvõl oll’ mi tüüots Seidla kandin. Tuukõrd oll’ viil külän ilusiid tütärlatsi jalagõ segädä.
Egä puulpää…
neiukõsõ südäme iist. . . .»
Nigu tuun laulun kaibsimõ Jaanigõ kraavõ kodumaa mulda Rakvere maaparandusõn. Jaan üte, ma tõsõ kopa pääl. Mõlõmbal tull’ sügüse Vinne kroonut tiinmä minnä. Tol ilusõl 1958. aastaga suvõl oll’ mi tüüots Seidla kandin. Tuukõrd oll’ viil külän ilusiid tütärlatsi jalagõ segädä.
Egä puulpää…
Hää oppaja
1965. aastal tull’ Misso kuuli mi klassijuhatajas pedagoogilidsõ haridusõga nuur oppaja Kolga Tiiu. Väke täüs, sõbralik, helkävide silmiga ja naarulinõ neio. Tedä näteh hüpsi klassi latsõ rõõmust. Kunagi es pahanda kuulmeistre opilaisiga. Ku kiäki koerust tekse, klaarsõ tä hääga as’a är.
Tiiu mõistsõ kõik tunni põnõvas tetä. Eesti keele tunnih mängse tä akordioni üteh, ku mändselgi luulõtusõl trehväs’ nuut olõma. Sõs jäi värsi väega kergehe päähä. Mu säädse tä ka koolipidodõl värsse lugõma. Tiiu…
Tiiu mõistsõ kõik tunni põnõvas tetä. Eesti keele tunnih mängse tä akordioni üteh, ku mändselgi luulõtusõl trehväs’ nuut olõma. Sõs jäi värsi väega kergehe päähä. Mu säädse tä ka koolipidodõl värsse lugõma. Tiiu…
Tossu Tilda pajatus
Kuis õnn Võro naasõlõ üskä sattõ
Tuu es olõki nii ammu, ku meil oll’ suur kaubapõud. Vet egälütel olõs kõnõlda, kuimuudu tä üte vai tõõsõ as’a tuul aol sai. Mõnikõrd läts’ niimuudu, et õnn sattõ uutmalda üskä. Niimuudu juhtu mullõ tutva Võro provvaga Tal’nan 70ndide aastidõ keskel.
Kuunolõk lõppi varramba är ja bussini jäi peris pall’o aigu. Naanõ mõtõl’ puutõn tsipa ümbre kaia. Vahtsit saapit oll’ väega vaia, selle et vana es piä inämb…
Tuu es olõki nii ammu, ku meil oll’ suur kaubapõud. Vet egälütel olõs kõnõlda, kuimuudu tä üte vai tõõsõ as’a tuul aol sai. Mõnikõrd läts’ niimuudu, et õnn sattõ uutmalda üskä. Niimuudu juhtu mullõ tutva Võro provvaga Tal’nan 70ndide aastidõ keskel.
Kuunolõk lõppi varramba är ja bussini jäi peris pall’o aigu. Naanõ mõtõl’ puutõn tsipa ümbre kaia. Vahtsit saapit oll’ väega vaia, selle et vana es piä inämb…
Muda Mari pajatus
Hääd vahtsõt kullõmisõ aastat!
Ma kuuli raadiost, et latsõ taha ei inämb lukõ. Tuud juttu ma ei usu. Mu meelest om vastapite. Latsõ tahtva nii lukõ ku kirota, pääasi, et näile nutivitin kätte andas. Latsil omma eski säändse esimuudu pässä, millega saa umbõ kipõstõ kirota. Ja ku kiäki kirotas, sõs kinkalgi tõsõl tulõ tuud jo lukõ kah.
Tuu, midä latsõ ei taha ja ei mõista, om kullõminõ. Tuujaos, et kullõmist oppi, piät kiäki näile…
Ma kuuli raadiost, et latsõ taha ei inämb lukõ. Tuud juttu ma ei usu. Mu meelest om vastapite. Latsõ tahtva nii lukõ ku kirota, pääasi, et näile nutivitin kätte andas. Latsil omma eski säändse esimuudu pässä, millega saa umbõ kipõstõ kirota. Ja ku kiäki kirotas, sõs kinkalgi tõsõl tulõ tuud jo lukõ kah.
Tuu, midä latsõ ei taha ja ei mõista, om kullõminõ. Tuujaos, et kullõmist oppi, piät kiäki näile…
Parm tsuskas: põrmanduküte
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
