Mõnistõ kandi muusõumi tegevä kuuntüüprogrammi
Ku hariligult aja egä asutus kitsalõ umma liini, sis Filmi Vargamäe külästüskeskus Vahtsõ-Roosa külän pakk küläliidsile programmõ üten tõisi paikkunna asotuisiga. Nii omma vällä märgidü luudusprogrammi, midä tetäs üten RMK Pähni külästüskeskusõga, söögiprogramm üten Rõugõ Saarsilla kohvikuga ja oppus- ja…
Timahavatsõl esierälidsel radokuul sai luudusõn nätä hulga häitsmit
Timahavanõ lämmi ja lumõlda talv om pandnu luudusõn lilli ja kasvo häitsemä hulga varrampa ku hariligult. Ka edimädse seene omma hinnäst joba maa seest vällä ajanu.
Naa pildi tekk’ 15. radokuul Räpinä vallan Männisalu, Kullamaa ja Kikka…
Naa pildi tekk’ 15. radokuul Räpinä vallan Männisalu, Kullamaa ja Kikka…
Üts küsümüs
Kirä- ja spordimiis Konnula Margus (Contra) sai vabariigi aastapäävä aigu presidendi käest Valgõtähe V klassi tiinidemärgi. Varrampa om Läti riik tälle andnu Tunnustusristi.
Olõt saanu korgõ riikligu autasu Läti riigi ja no ka Eesti presidendi käest. Mis tunnõ om?
«Hää tunnõ iks om egä avvutasu üle, ja nüüd iks…
Olõt saanu korgõ riikligu autasu Läti riigi ja no ka Eesti presidendi käest. Mis tunnõ om?
«Hää tunnõ iks om egä avvutasu üle, ja nüüd iks…
Luumiskonkurss kuts kõrvaklappõ pääst võtma
Eesti suurõtiimuusõum kuts 13–19aastaidsi nuuri üten lüümä konkursil, kon märgotõdas nuuri ja ka suuri inemiisi kombõ üle kõrvaklapi pään ümbre liiku. Noorilõ tahetas inämb selges opada tuud, et liiklusõn om tähtsä nii ette kaia ku ka kullõlda, miä ümbre sünnüs.
Konkurss taht panda nuuri kaema ja uurma hindä üllenpidämist liiklusõn uman tsõõrin, tuud, ku suur om kooliseldsiliidsi ja sõpru harinõminõ tarvita liiklusõn kõrvaklappõ. Osaliidsi käest oodõtas ka…
Konkurss taht panda nuuri kaema ja uurma hindä üllenpidämist liiklusõn uman tsõõrin, tuud, ku suur om kooliseldsiliidsi ja sõpru harinõminõ tarvita liiklusõn kõrvaklappõ. Osaliidsi käest oodõtas ka…
Kuulsa bassimiis and Võrol kontsõrdi
Kuulsa USA basskitarrimängjä Hammi Stu and 2. urbõkuul Võrol Kandlõ kultuurimajan kontsõrdi. Võro om ainumanõ kotus Eestin, kon muusik uma timahavatsõl Euruupa-tuuril üles ast.
Ligemb teedüs: vorukannel.ee.
UL
Ligemb teedüs: vorukannel.ee.
UL
Vabariigi aastapäävä tähüstämise kombõ
Egäsugumaidsi pidupäävä tähüstämise kombit om olõman. Vabariigi aastapäävä mano käü kimmähe tuu, et lipu tõmmatas üles. Telekast kandas üle lipu ülestõmbamist Pikä Hermanni torni, sis kandas viil üle sõaväe paraati ja õdagu muidogi presidendi vastavõttu. Niimuudu om vabariigi aastapäävä pidämine muutunu…
Mõtsast ja olõmisõst
Kas olõmi nõun olõma tuu nimel tsipa vaesõmba,
et mi ümbre om suurõmb elurikkus?
Olõ iks kõgõ imetlenü tarku vannu inemiisi – miihi ja naisi. Kost muialt mi umma kultuurilist tarkust võtami ku mitte ellu nännü inemiisi käest. Üte eluiäga ei jõvva jo kõiki ulluisi uma naha pääl…
et mi ümbre om suurõmb elurikkus?
Olõ iks kõgõ imetlenü tarku vannu inemiisi – miihi ja naisi. Kost muialt mi umma kultuurilist tarkust võtami ku mitte ellu nännü inemiisi käest. Üte eluiäga ei jõvva jo kõiki ulluisi uma naha pääl…
Kutskõ väelooma tagasi!
nemise saava ilmaelust esi muudu aru, vastavalt umilõ läbielämiisile. Ma panõ siinkotsil üte uma läbielämise kirjä, sis saava tõsõ võrrõlda ja järeldüisi tetä.
Oll’ aig, kon ma käve Valga keskkoolin. Tolaigu käve Eestin sääne üleilma kuulus miis nigu Marino Marini. Kõik, kel tsipa kidramängust aimu, häälestiva…
Oll’ aig, kon ma käve Valga keskkoolin. Tolaigu käve Eestin sääne üleilma kuulus miis nigu Marino Marini. Kõik, kel tsipa kidramängust aimu, häälestiva…
Uudissõna. Süvväi
Säändse nimega või kutsu aastaaigu, miä ei olõ õigõlõ süküs õga kevväi ja ei jää ka kallendri perrä kummagi ao sisse. Täpipäält säänest aigu, nigu timahavanõ talv om olnu.
Seod sõnna and käändä sammamuudu nigu sõnna «kevväi». Näütüses saanu alosta romaani lausõga: seo lugu, minkast ma kõnõlõma nakka, juhtu minevä süväjä.
UL
Seod sõnna and käändä sammamuudu nigu sõnna «kevväi». Näütüses saanu alosta romaani lausõga: seo lugu, minkast ma kõnõlõma nakka, juhtu minevä süväjä.
UL
Värsiria saa aasta takast
Seo kuu om mu vanaesä Raudsepä Kusta (Gustav Raudsepp) 85. surma-aastapäiv. Tä oll’ hää kirätundja, elli Hänike külän, a sündünü oll’ Sangastõ Mäekülän. Kusta naanõ oll’ peri Mulgimaalt Paistu kihlkunnast. Nii oll’gi mu vanavanõmbil kodokiil võro-tarto-mulgi segu.
Vanaesäst om perrä jäänü väiko vihk, kon kirän mõnõ värsiria. Tuu om löütü tagatarõ lavvasuhvlist tähtside papridõ vaihõlt. Üts luulõtus, miä vihun kirän, nakkas pääle säändside sõnnuga:
Keretü
Ma olõ üts perätü
va paganõma raba:
mu nimi…
Vanaesäst om perrä jäänü väiko vihk, kon kirän mõnõ värsiria. Tuu om löütü tagatarõ lavvasuhvlist tähtside papridõ vaihõlt. Üts luulõtus, miä vihun kirän, nakkas pääle säändside sõnnuga:
Keretü
Ma olõ üts perätü
va paganõma raba:
mu nimi…
Naisivägi vahtsõst püüne pääl
Mõni asi trehväs ette küländ harva. Ei olõ peris egäpääväne, et näet ütenkuun esinemän parajat hulka võro keelen luulõtavit naisi. Tõsõpäävä, 11. radokuul sai Tarton säänest imet nätä: kuus värsikirotajat olli otsustanu hinnäst laembalõ rahvalõ näüdätä.
Luulõõdagu Tarto kirändüse majan kutsõ kokko kiränik Häniläne.…
Luulõõdagu Tarto kirändüse majan kutsõ kokko kiränik Häniläne.…
Hädä ots iks inemist. Kolmas jago
Pää-hätist
Inemise pään um kõgõ õrnõmb kotus kukro, kon om väikuaju ummi tähtside keskuisiga. Kõgõ sakõmba päähädä umma löögi vasta pääd, kas nimme vai kogõmalda, ja maahasadamisõ.
Ku inemine satas näütüses kukruga iä pääle, täl um vallus ja halv olla, süä lätt kur’as ja tä nakkas ossõndama, kõrvast vai nõnast tulõ veresegust vedelikku ja silmäterä umma erinevä suurusõga, sis piät õigõ kipõstõ arsti mano jõudma vai kipõabi kutsma. Sis või…
Inemise pään um kõgõ õrnõmb kotus kukro, kon om väikuaju ummi tähtside keskuisiga. Kõgõ sakõmba päähädä umma löögi vasta pääd, kas nimme vai kogõmalda, ja maahasadamisõ.
Ku inemine satas näütüses kukruga iä pääle, täl um vallus ja halv olla, süä lätt kur’as ja tä nakkas ossõndama, kõrvast vai nõnast tulõ veresegust vedelikku ja silmäterä umma erinevä suurusõga, sis piät õigõ kipõstõ arsti mano jõudma vai kipõabi kutsma. Sis või…
Priinime lugu: Kann
Kanni nimme kand Eestin 248 inemist. Edimält pandsõ seo nime Kanepi opõtaja Roth 1809 Erästvere Loko kõrdsimehele Piitrele. Piitre oll’ olnu varrampa ka Ritsike kõrdsimiis. Ku muu rahvas Liivimaal 1820. aastil priinime sai, elli tä joba Rõugõ mõisan, a kats timä pojõst lätsi Kanepile tagasi. Tiidmine, et Kann panti vahmiili nimes kõrdsimehe ammõti perrä, või õigõ olla külh.
Vahtsõ-Kasaritsa mõisan sai Kanni nime Palomõtsa Holopi külä Hillepe Jakkap, kinka peritolust Rõugõ keriguraamadu muud…
Vahtsõ-Kasaritsa mõisan sai Kanni nime Palomõtsa Holopi külä Hillepe Jakkap, kinka peritolust Rõugõ keriguraamadu muud…
Briljantnõ võit
Egäsugutsid reklaamõ tulõ ussõst ja aknõst – üts iks parõmb ku tõnõ. Pääle tuu omma viil naasõ ja mehe, kiä kõlistasõ sullõ telefoniga ja pakva egäsugutsit asju. Kül om näil raamatit, aolehti, aokirju, rohtõ, rahhu, kohvimassinid ja pudsunudsijid. Nä mõistva nii magusalõ kõnõlda, et vähägi nõrgõmba henge…
Tossu Tilda pajatus
Koroona tõi nuurusõ tagasi
Haani turismitalu peremehel oll’ väiku juubõl. Nigu õks, olli hää sõbra küllä tulnu.
Abielopaar Kasaritsast võisõ hinnäst tollõlõ perrele uma tütre perrä eski sugulaisis pitä. Ku oll’ süüdü ja juudu, ütel’ peremiis koroonalavva poolõ kaiõn: «Testi tan koroonaviirust. Ilman ei tiiä, määndsest maailma nukast omma inemise mi mano puhkama ja luudust imetlemä tulnu. Pelgämä piät!»
Jutt jumala õigõ. Õnnõ et kõnõlõja silmä olli naaru täüs. Tiidä puha, haanimehe asi. . . .
Kasaritsa…
Haani turismitalu peremehel oll’ väiku juubõl. Nigu õks, olli hää sõbra küllä tulnu.
Abielopaar Kasaritsast võisõ hinnäst tollõlõ perrele uma tütre perrä eski sugulaisis pitä. Ku oll’ süüdü ja juudu, ütel’ peremiis koroonalavva poolõ kaiõn: «Testi tan koroonaviirust. Ilman ei tiiä, määndsest maailma nukast omma inemise mi mano puhkama ja luudust imetlemä tulnu. Pelgämä piät!»
Jutt jumala õigõ. Õnnõ et kõnõlõja silmä olli naaru täüs. Tiidä puha, haanimehe asi. . . .
Kasaritsa…
Muda Mari pajatus
Ilm om hukah
Ma kuuli raadiost, et ma olõki ei hää inemine. Ma olõ uma edimädse tiidmise elo kotsilõ saanu Vinne aol. Mitte õkva verevist parteikongresse paprist, a päämidselt kotost ja koolist, koh kõnõldi ka peris õigõt juttu. Tuust aost om miilde jäänü ütlemine, et egä inemine piät elo joosul ehitämä maja, kasvatama latsõ ja istutama puu.
Ku nüüd elo pääle perrä kaia, sõs majja ma ehitänü ei olõ, latsi olõ mito kasvatanu, a…
Ma kuuli raadiost, et ma olõki ei hää inemine. Ma olõ uma edimädse tiidmise elo kotsilõ saanu Vinne aol. Mitte õkva verevist parteikongresse paprist, a päämidselt kotost ja koolist, koh kõnõldi ka peris õigõt juttu. Tuust aost om miilde jäänü ütlemine, et egä inemine piät elo joosul ehitämä maja, kasvatama latsõ ja istutama puu.
Ku nüüd elo pääle perrä kaia, sõs majja ma ehitänü ei olõ, latsi olõ mito kasvatanu, a…
Parm tsuskas: vabariigi aastapäiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
