Kodokandi kraamminõ tetti seokõrd distantsi hoitõn
Ku hariligult om lehekuu alostusõn tettü suurõ rahvaga talgopäivi, et uma külä tiiveere ja muu käüdävä kotussõ asust puhtas kraami, sis timahava kutsõ «Teeme ära!» talgopäävä miiskund kõiki eestimaalaisi üles tegemä ja kandma rõivast maskõ. Niimuudu tahetas viirusõ levimisele punkt…
Kuldri Sipsiku näütäse vesti pääl võro kiilt
Kuldri Sipsiku latsiaian uutva eriolokõrra lõppu ja võro keelepesä latsi vahtsõ kõlladsõ helkjävesti, mille pääl om võrokeeline kiri: Kuldri latsiaia Sipsiku.
20 vesti – 18 latsilõ ja kats suurilõ – ostõti ja kiri telliti veste pääle Hindätiidmise avvuhinnaraha iist. Kuldri latsiaid…
20 vesti – 18 latsilõ ja kats suurilõ – ostõti ja kiri telliti veste pääle Hindätiidmise avvuhinnaraha iist. Kuldri latsiaid…
Esimuudu võrokõnõ: Elleri Kalle 80
Täämbä saa 80aastadsõs üts esimuudu, või kogoni üteldä originaalsust otsva võrokõnõ Elleri Kalle.
Tedä tundva häste võro keele edendäjä, soomõ-ugri as’a ajaja, kaitsõliitlasõ, muinsuskaitsja, palkmajjo ehitäjä, savvusannahuvilidsõ, maausulisõ, luuduskaitsja ja tiiäki ei, kiä viil. Näütüses ka kirändüsinemiisile ei olõ Kalle nimi võõras. Nii…
Tedä tundva häste võro keele edendäjä, soomõ-ugri as’a ajaja, kaitsõliitlasõ, muinsuskaitsja, palkmajjo ehitäjä, savvusannahuvilidsõ, maausulisõ, luuduskaitsja ja tiiäki ei, kiä viil. Näütüses ka kirändüsinemiisile ei olõ Kalle nimi võõras. Nii…
Vana-Võromaa e-puut umapuut.ee tekk’ valla söögiriioli
Siiämaani innekõkkõ mikandi meistride käsitüüd ja võrokeelitsit raamatit-plaatõ möönü veebipuut umapuut.ee om umalõ kaubavalikulõ mano pandnu ka säänest söögikraami, midä saa postipakiga saata. Puut om müüki võtnu ja taht viil mano võtta Uma Meki märgiga tuutit.
Parhilla omma Uma poodi…
Parhilla omma Uma poodi…
Otsitas Uma Meki projektividäjät
Võromaa talopidäjide liit om vällä kuulutanu konkursi Uma Meki söögivõrgustigu projektijuhi löüdmises. Projektijuhi päämidse ülesandõ omma arõndusõ, müügi ja turundusõga tegelemine ja söögivõrgustigu suhtlusõ kõrraldaminõ.
Oodõtas innekõkkõ kandidaatõ, kiä omma inne söögiala pääl tegotsõnu, kinkal om juhtmis- ja võrgustigutüü kogõmuisi. Kandidiirmisõ tähtaig om joba 11.…
Oodõtas innekõkkõ kandidaatõ, kiä omma inne söögiala pääl tegotsõnu, kinkal om juhtmis- ja võrgustigutüü kogõmuisi. Kandidiirmisõ tähtaig om joba 11.…
Sannatrepikontsõrt
Istu sannatrepi pääl ja kullõ kontsõrti. Ümbretsõõri kostus kõrvu hulga esierälist muusikat. Pääle tulõ tunnõ, nigu olõs kõik maailma tsirgu võtnu platsi tansaman puiõ pääl. Nä tegevä säänest sümfooniat, mille kõrralikus kullõmisõs piät olõma mu umast hulga treenitümb kõrv.
Midägi olõs seon kontsõrdin nigu vahtsõt. Kuigi taa piäs…
Midägi olõs seon kontsõrdin nigu vahtsõt. Kuigi taa piäs…
Pindmaa Aigar: inemine ei saa ellä luudussäädüisi vasta
Ettevõtja, Kubija hotelli ja luudusspaa umanik Pindmaa Aigar kõnõlõs, kuimuudu om parhillanõ kriis mõotanu timä ettevõtmiisi, ja märgotas ka ilmaelost laembalõ.
Midä parhillanõ aig maailma jaos tähendäs?
Ma mõtlõ vast tõistmuudu ku pall’o tõõsõ, a seo om olnu maailmalõ õnnistus. Seo…
Midä parhillanõ aig maailma jaos tähendäs?
Ma mõtlõ vast tõistmuudu ku pall’o tõõsõ, a seo om olnu maailmalõ õnnistus. Seo…
Võrdnõ kohtlõmine
Ma olõ asjast nii aru saanu, et egal Eestimaa elänikul om õigus elädä nii, nigu timä ja tä esivanõmba omma harinu vai kohanõnu. Jänes süü parembat ja pehmembät haina, piirikupatsi tälle ei loe. Repän süü põllu pääl hiiri, kah kupatsiist vällä tegemädä (vai siski, tsigari jätt…
Kiri Kapstamäelt. Kaibupunn ja aiankaibja
Tunnista, et parhillatsõst aost, seost otsalda karantiinist om mullõ väega villänd saanu. Tahas joba pito pitä, kohvikun ja tiatrin kävvü. Ma ei olõ nii tubli olnu, et olõs kõik aig koton püsünü, seo om mu loomulõ vasta. Võimalik, et neo, kiä hinnäst…
Urvastõ kandi kõnõlõva kivi
Olõmi pruuvnu sõpruga volbriaol iks üte matka tetä. Midägi nigu kisk keväjä uma naha pääl tunda saama mõtsikut heränevät luudust. Ammõtligu matkaraa meid ei huvita, innembi otsimi likõt mõtsa, kost kuiva jalaga läbi ei tulõ. Timahavanõ uurmisretk vei meid Urvastõ kandi esieräliidsi kivve mano.
Kergüisi…
Kergüisi…
Turuneni Tommi (Keräneni Mika). Pilt Youtube’i videost
Soomõst Kar’alast peri eesti kiränik lugõ võrokeelist luulõt
Ku lüüt internetin Youtube’in sisse sõna «Piimäpukin», tulõ ette video, kon kiränik Keräneni Mika näkku Turuneni Tommi lugõ võro keelen luulõtust ette. Keräneni Mika om Hummogu-Soomõst peri tunnõt eesti latsikiränik, kiä parhilla eläs Tarton. A miä köüt…
Hädä ots iks inemist. Säitsmes jago
Luudusõst saadu hädä
Pini purõminõ
Ku pini vai kass purõ ja umanik um nätä, sis piät küsümä umanigu nimme ja aadrõssi. Tuud um vaia, et eläjäl saasi 10 päivä silmä pääl pitä. Ku 10 päävä peräst um elläi terve, ei piä kannahtanulõ marutõvõvastast süsti tegemä. Inemisega seeni viil midägi ei juhtu. Eläjide purõmishaava läävä inämbältjaolt põlõtikku. Parõmb olõssi minnä näidega arsti mano. Arsti man täüdetäs nakkuskabineti papõr, kohe um vaia…
Pini purõminõ
Ku pini vai kass purõ ja umanik um nätä, sis piät küsümä umanigu nimme ja aadrõssi. Tuud um vaia, et eläjäl saasi 10 päivä silmä pääl pitä. Ku 10 päävä peräst um elläi terve, ei piä kannahtanulõ marutõvõvastast süsti tegemä. Inemisega seeni viil midägi ei juhtu. Eläjide purõmishaava läävä inämbältjaolt põlõtikku. Parõmb olõssi minnä näidega arsti mano. Arsti man täüdetäs nakkuskabineti papõr, kohe um vaia…
Priinime lugu: Muru
Taad nimme kand täämbädsen Eestin 347 inemist. Tuudaigu, ku priinimmi panti, kirotõdi vanan kiräviien Murro. Inemiisi, kink nimi om nüüt Murro, om meil 91. Osa näide edevanõmbist või olla nime saanu mitte muru-sõna vai talunime Muru perrä, a hoobis talunimest Murru, miä tulõ räbästikku tähendäväst maastikusõnast murd. 21 inemise nimes om meil ka Murru ja 17-l Muro. Viil om 39 perekunnanime Moro kandjat. Tuu viimäne tulõ päämidselt Setomaalt, kon 1921 võeti õkva…
Tsiko kaemah. Tükk kolmõh jaoh
Seo om parahalõ nii tõtõ lugu, ku üte jahimehe juttu usku saa.
Miis tahte kaia, kuis mõtstsikol söödäkotusõn käümine om. Mõtõl’, et jätt auto kavvõmbahe ja kõnd viimätse kilomeetri onni mano. Sai peräle ja naas’ uutma. Tsiko es näü koskilgi. Ummõtõgi süvvä oll’ pantu ja…
Miis tahte kaia, kuis mõtstsikol söödäkotusõn käümine om. Mõtõl’, et jätt auto kavvõmbahe ja kõnd viimätse kilomeetri onni mano. Sai peräle ja naas’ uutma. Tsiko es näü koskilgi. Ummõtõgi süvvä oll’ pantu ja…
Korsnapühkmine
Oll’ üts riidene päiv. Esäl oll’ sälg haigõ ja tuu es saa minnä korsnat pühkmä. Ma ütli, et ma esi lää, mis tuu sõs um, kül ma toimõ saa. Ega tuukõrd es olõ määntsitki korsna pühkmise riistu. Esäl oll’ mõtsast tuudu väikene kuusõkõnõ. Ladva külge köüdeti nüür ja tüvepuulsõlõ otsa raskus. Mul oll’ sälän ratasklöss-undruk, ega sõs es olõ viil moodun naisil pikä püksi. Võtsõ uma kuusõ ola pääle ja naksi katusõ…
Tossu Tilda pajatus
Lambaralli
Seo mälehtüse kõnõl’ mullõ lellätütär Õie umast latsõpõlvõst. Tä oll’ sis säitsmeaastanõ ja veli kolm aastat noorõmb.
Imä saatsõ latsõ lambakarja. Latsõ tulli uma tüüga häste toimõ. A ütskõrd pässi lamba latsi leeväkoti mano ja seivä võiuleevä är. Latsi miil oll’ väega hallõ.
Üts lammas tull’ tagasi, luutsõ viil söögipoolist löüdä. Nika ku tä leeväkoti kallal pussõrd’, pand’ lats’kõnõ tälle uma kuhti ümbre kaala ja nöpsi kinni.
Lammas läts’ joosuga tõisi mano, a…
Seo mälehtüse kõnõl’ mullõ lellätütär Õie umast latsõpõlvõst. Tä oll’ sis säitsmeaastanõ ja veli kolm aastat noorõmb.
Imä saatsõ latsõ lambakarja. Latsõ tulli uma tüüga häste toimõ. A ütskõrd pässi lamba latsi leeväkoti mano ja seivä võiuleevä är. Latsi miil oll’ väega hallõ.
Üts lammas tull’ tagasi, luutsõ viil söögipoolist löüdä. Nika ku tä leeväkoti kallal pussõrd’, pand’ lats’kõnõ tälle uma kuhti ümbre kaala ja nöpsi kinni.
Lammas läts’ joosuga tõisi mano, a…
Muda Mari pajatus
Tandsupido põllu pääl
Ma kuuli raadiost, et kõik haigõmaja naksiva jälki inemiisi vasta võtma. Õnnõ üts nõudminõ om. Ku tahat tohtri mano minnä, sõs piät terve olõma. Ma olõ terve külh, a nakka-i tuu tühä as’a peräst tohtrimajja minemä.
Mul olõ-i aigugi. Kardohka omma vaia maaha panda. Tuuga om eski päävallu. Latsõ lubasi iks appi tulla, a ku pall’o virksit tulõ aia, tuud om rassõ rehkendä.
Ku egä kardohkapandja piät olõma tõõsõst kats miitret kavvõmbah,…
Ma kuuli raadiost, et kõik haigõmaja naksiva jälki inemiisi vasta võtma. Õnnõ üts nõudminõ om. Ku tahat tohtri mano minnä, sõs piät terve olõma. Ma olõ terve külh, a nakka-i tuu tühä as’a peräst tohtrimajja minemä.
Mul olõ-i aigugi. Kardohka omma vaia maaha panda. Tuuga om eski päävallu. Latsõ lubasi iks appi tulla, a ku pall’o virksit tulõ aia, tuud om rassõ rehkendä.
Ku egä kardohkapandja piät olõma tõõsõst kats miitret kavvõmbah,…
Maolda nali
Rohopoodin
Seo om periselt sündünü lugu, midä Jüri esi poodi man vorstiautot uutõn kõnõl’.
Jüri läts’ naabrimehe Eeduga liina, naksiva ütenkuun puutõ piten käümä. Ku kõik ostu olli tettü, lätsi nä viil kalapuuti, mis oll’ Tartu uulitsan, ja tõsõlpuul uulitsat oll’ rohopuut.
Ku nä kalapoodist vällä tulli, ütel’ Jüri, et tä piät apteegin kah käümä, et uutku Eedu tedä tan. Eedu ütel’, et ku tä joba apteeki lätt, ostku tälle sis kondoomõ kah.
Jüri läts’…
Seo om periselt sündünü lugu, midä Jüri esi poodi man vorstiautot uutõn kõnõl’.
Jüri läts’ naabrimehe Eeduga liina, naksiva ütenkuun puutõ piten käümä. Ku kõik ostu olli tettü, lätsi nä viil kalapuuti, mis oll’ Tartu uulitsan, ja tõsõlpuul uulitsat oll’ rohopuut.
Ku nä kalapoodist vällä tulli, ütel’ Jüri, et tä piät apteegin kah käümä, et uutku Eedu tedä tan. Eedu ütel’, et ku tä joba apteeki lätt, ostku tälle sis kondoomõ kah.
Jüri läts’…
Parm tsuskas: üräski tüühuun
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
