Kalkuna Mari kuts ello festivali «Aigu om!»
Kuigi paistus, et suvi om kõikvõimalikkõ festivalõ täüs, plaanitas näid manogi tetä. Üts sääne vahtsõnõ kand nimme «Aigu om!». Tuu om hainakuu lõpupäivis vällä märknü tunnõt muusik Kalkuna Mari.
««Aigu om!» om muusika ja sõna sündmüs. Kotus, kon muusika ja sõna saava…
««Aigu om!» om muusika ja sõna sündmüs. Kotus, kon muusika ja sõna saava…
Sildi, miä pallõsõ mõtsa puhta hoita
Mõnõ nädäli iist saiva Urvastõ kihlkunna Ruhingu külä lähküle Ess-suu viirde veevä mõtsatii mõlõmbahe otsa üles sildi, kon mõtsaeläjä pallõsõ mõtsaalodsõ puhtas jättä. Sildi mõtõl’ vällä, tegemist kõrrald’ ja säädse uma kulu ja kirjuga üles Ruhingu külä naanõ Uus Mai, takast tougas’…
Niitsiku külä aastapäiv
Minevä kuu lõpun oll’ Niitsiku külän pidolinõ päiv. Külä nimmamisõ 420. aastapäävä puhus pantu mälestüskivi vallategemisel kostõ puhkpillimuusiga. Külä aoluust ja inemiisist kõnõl’ inneskine küläelänik ja luudusõhoitja Mäela Enu, kiä saa tulõva aasta 90aastadsõs. Reinvee Ennu pilt
Urvastõ kihlkunna lipu mõttit saa esitä seo kuu lõpuni
Sügüse, 18. süküskuul plaanitas pitä timahavast Urvastõ kihlkunna päivä. Seokõrdsõ kihlkunnapäävä moto om «Juuri manu». Säändsel teemal plaanitas pitä ka ettekandõpäiv Heimtali kerikun ja kontsõrt Urvastõ kerikun.
Inne kihlkunnapäivä tahetas vällä valli Urvastõ kihlkunna lipp, et tuud kihlkunnapääväl kogokundõlõ näüdädä ja kinki. Plaan kihlkunna lipust om kõrraldajidõ pään olnu jo aastit.
Timahavadsõ Urvastõ kihlkunna päävä kõrraldaja Võro vallavalitsus om vällä kuulutanu Urvastõ kihlkunna lipu konkursi. Konkursilõ…
Inne kihlkunnapäivä tahetas vällä valli Urvastõ kihlkunna lipp, et tuud kihlkunnapääväl kogokundõlõ näüdädä ja kinki. Plaan kihlkunna lipust om kõrraldajidõ pään olnu jo aastit.
Timahavadsõ Urvastõ kihlkunna päävä kõrraldaja Võro vallavalitsus om vällä kuulutanu Urvastõ kihlkunna lipu konkursi. Konkursilõ…
Puhkajidõ suvi
Suvi om kuum olnu ja lätt vast nii edesi kah. Noil, kiä põhitüüst puhkasõ ja kinkal määndsitki suuri plaanõ ei olõ, om olnu võimalus tsukõlda, päivä võtta ja Eestimaad pite ümbre sõita, selle et egäsugumaidsi festivaalõ, etendüisi ja muud põnõvat om seo suvi küländ hulga.
Parmu omma…
Parmu omma…
Hinge paik
Ma usu, egäl inemisel om olõman sääne kotus, kon tä tund hinnäst häste, kon timä hing om rahul ja meele vallalõ, kohe tullõn tä või üteldä: nüüd ma olõ kotun! Peris kotun, mitte kortõrin vai elupaigan.
Mu jaos om sääne hinge paik ja periskodu Rõugõ. Rõugõn olõ ma sündünü…
Mu jaos om sääne hinge paik ja periskodu Rõugõ. Rõugõn olõ ma sündünü…
Kultuuriruum ja muru
Mõni aastak tagasi teat’ üts opatu miis, et mii olõmi Inglise kultuuriruumin. Ma ai tuu pääle kõrva kikki ja küsse, mis aost tuu nii om saanu. Et sakslaisilõ annimi kunagi ammu alla ja näide käest võtimi peränpoolõ ka ütte-tõist hääd üle, aga Inglise. . . . Mu teedä ei…
Tõsõ kundi otsast. Juttõ kõnõlõminõ
Loi kunagi ütest pühäst raamatust luku, miä läts’ mullõ sügävähe henge. Jutt kõnõlõs tuust, kuis elli kunagi üts perekund: imä, esä ja poig. Nä kaiva tihtsäle aknõst vällä ja poig nägi säält ütte suurt mäke.
Poig tahtsõ iks sinnä mäe mano minnä. Lõpus…
Poig tahtsõ iks sinnä mäe mano minnä. Lõpus…
Näütlejä ja tüümiis Troll’a Agu
Seo lugu om Troll’a Agust, näütlejäst ja ehitäjäst, kinkalõ miildüs maal ellä. Seo kuu lõpun saava tiatrihuvilidsõ Agut nätä tükün «Godot’d uutõn», miä tulõ püüne pääle Võromaal Navi külän. Agu om esi kah Navi külän sündünü ja üles kasunu, a perämädse kümmekund aastat…
Pedäge nõu arsti vai aptiikriga…
Nii üldäs ega rohureklaami lõpul, mea telekast vai raadiost ette loedas. Ja ku mõnõ tableti vai salvi ostat, sis om sääl karbikõsõn maailma suur tükk papõrd, konh mitman keelen kirjan, ku pall’u võit võtta, mis või juhtuda, ku võtat, ja et salvi ei massa ärä süvvä ja tablette ei tohe latsile mängi anda. Tuudsamma kõnõldas no egan apteegin, enne ku sullõ päävalutableti vai köhätsilga kätte andas. Ei näe…
Priinime lugu: Otsus
Seod nimme kand Eestin 146 inemist. 1809. aastagal Kanepi kihlkunnan panti sääne perekunnanimi Vana-Piigandi mõisa Keebi Jaagu perrele ja Heisri (Vahtsõ-Piigandi) mõisa Lauri Juhani läsäle ja latsilõ. Perräkaeminõ näüdäs’, et Lauri Juhan oll’ Keebi Jaagu kõgõ vanõmb poig, kiä oll’ Laurilõ väümehes lännü.
Tõisin katõn paigan panti seo priinimi 1835. aastagal. Läänemaal Vana-Vigala mõisan panti Otsus noorõlõ suladsõperrele Tiduvere külä Sepä talun. Peränpoolõ elli sääl perren 1836. aastagal sündünü poig Jaan Kullamaa…
Tõisin katõn paigan panti seo priinimi 1835. aastagal. Läänemaal Vana-Vigala mõisan panti Otsus noorõlõ suladsõperrele Tiduvere külä Sepä talun. Peränpoolõ elli sääl perren 1836. aastagal sündünü poig Jaan Kullamaa…
Üts röögähtüs
Mineväaastaga hainakuu 18. päiv. Sälä taadõ oll’ jäänü pikk päiv ja ollimi pääliinast kodo poolõ tagasi tulõmah. Kavvõndõst paistu jo ka Võromaa silt ja tuu pääle läts’ õkva miil parõmbas.
Ollimi massinah kolmõkõistõ: takah istõ mi neläne latsõlats, miis sohvõri kotusõ pääl ja ma piaaigu kaardilugõja.
Taivatsõõr oll’ illos…
Ollimi massinah kolmõkõistõ: takah istõ mi neläne latsõlats, miis sohvõri kotusõ pääl ja ma piaaigu kaardilugõja.
Taivatsõõr oll’ illos…
Kurg ja repän
Sõidimi autoga maalõ. Vana-Koiola kandin oll’ vahtsõst är niidet hain maan. Hainamaa pääl oll’ nätä väega huvitav pilt. Korgidõ jalguga valgõ toonikurg seie midägi, vast mõnda kunna. Ja paar miitrit timäst kavvõmban seie repän kah midägi haina sehest. Vahtsõmi autost toda õkvalt tükk aigu ja imehtimi, kuis tuu saa iks nii olla, et repän kurgõ är ei süü.
Õdagu sõidimi tagasi ja nüüd kül tõsõ kotusõ pääl, tiist kavvõmbal, jälleki repän ja kurg nõnnapite…
Õdagu sõidimi tagasi ja nüüd kül tõsõ kotusõ pääl, tiist kavvõmbal, jälleki repän ja kurg nõnnapite…
Ei saa hanni usku
Ku viil väikene lats olli, vast viieaastanõ, juhtu mukka sääne lugu. Nigu maal iks, oll’ ka mino latsõpõlvõkotoh egäsugumaidsi kodotsirkõ ja muid eläjit. Noidõ hulgah olliva hani kah. Egäs tuu oll’ jo tiidä, et hani nall’a ei mõista ja egäl võimalusõl püüd nokaga haarda ja siibuga nüpeldä.
Ütel pääväl, ku vanaesä lauda man tallit, olli kah sääl platsih ja turnsõ redeli pääl. Tahtsõ hinnäst redelipulgalõ istma säädi, a kõrraga vajju katõ pulga…
Ütel pääväl, ku vanaesä lauda man tallit, olli kah sääl platsih ja turnsõ redeli pääl. Tahtsõ hinnäst redelipulgalõ istma säädi, a kõrraga vajju katõ pulga…
Tossu Tilda pajatus
Ämmä tulõ hoita nigu roosihäidset
Maajuuriga liinapoiss tull’ vanaesä tallo vahtsõlõ elolõ herätämä. Nooriku valisi tä liinast. Vahtsõ talopernaasõ imä jäi liina, kon tä suurõmba jao elost omgi elänü.
Egä suvi om memm tütre puul Võromaal. Timä ei olõ määnegi vingats vanamutt, a sääne, kinkalõ miildüs nall’agi visata.
Kõgõ kuulsamb nali om tuu, et ämmä tulõ hoita nigu roosihäidset – külmän ja kaalani vii seen. Kõnõldõn kaes timä esi kavalalt väümehe poolõ. Ämmäle vesi…
Maajuuriga liinapoiss tull’ vanaesä tallo vahtsõlõ elolõ herätämä. Nooriku valisi tä liinast. Vahtsõ talopernaasõ imä jäi liina, kon tä suurõmba jao elost omgi elänü.
Egä suvi om memm tütre puul Võromaal. Timä ei olõ määnegi vingats vanamutt, a sääne, kinkalõ miildüs nall’agi visata.
Kõgõ kuulsamb nali om tuu, et ämmä tulõ hoita nigu roosihäidset – külmän ja kaalani vii seen. Kõnõldõn kaes timä esi kavalalt väümehe poolõ. Ämmäle vesi…
Muda Mari pajatus
Mis om parõmb ku jalgpall?
Ma kuuli raadiost, et nüüd saava inemise jälki sängürõõmu maitsa. Viimäne kuu aigu vahtsõva kõik telekast jalgpalli. A jalgpall om tiidäki parõmb ku midägi muud.
No parhilla om ka jalgpall moodulidsõs lännü. Ekä liigutust ja pallilüümist saa ekraani päält üle kaia. Selle vast omma kõik võistkunna kaitsja nii sirgõh rivih nigu tsaariarmee soldani. Puutri päält kaias õkva millimiitre päält üle, kas oll’ sulusais vai es olõ.
Sulusais om kül innembä…
Ma kuuli raadiost, et nüüd saava inemise jälki sängürõõmu maitsa. Viimäne kuu aigu vahtsõva kõik telekast jalgpalli. A jalgpall om tiidäki parõmb ku midägi muud.
No parhilla om ka jalgpall moodulidsõs lännü. Ekä liigutust ja pallilüümist saa ekraani päält üle kaia. Selle vast omma kõik võistkunna kaitsja nii sirgõh rivih nigu tsaariarmee soldani. Puutri päält kaias õkva millimiitre päält üle, kas oll’ sulusais vai es olõ.
Sulusais om kül innembä…
Parm tsuskas: lämmi piim
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
