Võro kirändüse lugu sai e-välläandõs

Võro kirändüse lugu sai e-välläandõs

Kuimuudu om võro kirändüs vällä kujonu ja kohe täämbädses pääväs jõudnu? Noilõ küsümüisile ots vastust kirändüstiidläne Velskri Mart uman ülekaehusõn «Võru kirjanduse kujunemis­lugu», midä saa seost nädälist e-välläandõst lukõ.
50 raamadulehe pääl om kirän, määndse olli edimädse võrokeelidse trükidü teksti, kuis ja kiä…
Muinsuskaitsõpäivil näüdätäs käküssin olõvat perändüst

Muinsuskaitsõpäivil näüdätäs käküssin olõvat perändüst

9.–12. süküskuul peetäs üle Eesti muinsuskaitsõpäivi. Tima­hava om noidõ päivi teema «Käkküssin perändüs». Tuu teemaga tahetas nõsta üles paiklikku ja võiolla edimädsel päälekaemisõl harilikku, a kogo­kunna jaos tähtsät ja hindätiidmist tugõvat perändüst.
Egäl paigal ja kogokunnal om uma…
Film «Vee peal» jõud peräkõrd kinno

Film «Vee peal» jõud peräkõrd kinno

Seo nätäl jõud kinolina pääle Simmi Piitre minevä aastak valmis saanu film «Vee peal», miä om tettü Ruitlasõ Olavi menuromaani perrä ja kõnõlõs Võro liina elost.
Filmin kõnõldas läbi terävä huumori har’alidsõ poiskõsõ elost, tuu taustal om 1980. aastidõ Võro liina kurb-nal’akas…
Raamat Põlva kihlkunna rahva­perändüsest

Raamat Põlva kihlkunna rahva­perändüsest

Vällä om tulnu raamat pääl­kiräga «Käokiräs», kohe om kokko kor’at hulga Põlva kihlkunna rahvaperimüst.
Raamadu abiga saava latsõ ja latsõvanõmba tutvas Põlva kihlkunnast kirja pantuisi hüpitüisi, mängukõisi, laulõ, soovisalmõ, tsirguhelü perrätegemiisi, juttõ, mängõ, vana­sõnno, mõistatuisi ja vanarahva tarkusõterriga. Laulu omma raamatun ka…
Hurda seldsi kodoluukonvõrents

Hurda seldsi kodoluukonvõrents

Minevä puulpäävä pidi Hurda Jakobi nime­line Põlva rahvaharidusõ selts Võrol umma kodoluukonvõrentsi. Avastõdi põhimiidsi Vana-Võromaa pääliina mäluasotuisi: Kreutzwaldi majja, Võro instituuti ni Vana-Võromaa kultuurikota.
Ärtundmist ja ütenmärkmist paksõ päiv hulga, selle et vastavõtja olli uma ettekandõ-tutvustusõ ette valmistanu Põlva-Võro suhtidõ võtmõn. Võro liina­pää tulõt’…
Tarkusõkuu ull’õ mõttit

Tarkusõkuu ull’õ mõttit

Tarkust om iks läbi ao tähtsäs peetü. Tuu om midägi hääd, midägi, midä tulõ «takan nõuda».
Tuuvasta ull’ust ei olõ tähtsäs peetü. Tuu om täpipäält tarkusõ vastalinõ, tähendäs sis, et midägi halva.
Ummõhtõgi, midä aig edesi, toda inämb om naatu maailman kõnõlõma tuust, et säändse must-valgõ vastandamisõ…
Hüväste, latsõigä!?

Hüväste, latsõigä!?

Olõt pidänü kedägi, kiä om su ello kõvva mõotanu, igäväste uma elo osas.
Ja sõs äkki om tä lännü. . . . Kas tuu om märk hindä vanassaamisõst?
 
Täämbä om mu sünnüpäiv. Neli­kümmend kuus aastakka ello, läbielämisi ni mõttit. Õkvalt nigu olõssi joba ilmadu aig eletü, a lihtsä rehkendüse perrä paistus,…
Eesti põllumehe kats taktikat

Eesti põllumehe kats taktikat

Päälkiri olõsi nigu Lenini käest lainatu, aga sisu om tõnõ. Põllumiist ei saa määndselgi juhul võrrõlda proletariaadiga. Kui väega tahta võrrõlda, sis vast proletariaati korrusmajadõ elänikkõga, kel ei olõ muud kaota kui uma korter. (Proletariaadil olli ahila.)
Aga asja manu. Minev­aastast silo jäi põllumeestel hulga…
Kiri Võrolt. Vabahus valli

Kiri Võrolt. Vabahus valli

Miä sa tiit, ku vabariigi valitsus saat sullõ telefoni pääle sõnomi: massulda rong Tsiberihe lätt vällä 1.09.21 kell 9 hummogu Balti jaamast, üten saat massulda iPho­ne’i? Kas läät, ku andas massulda reis ja massulda nänni?
A massulda lõunasüüke olõ-i jo olõman. Kuigimuudu tulõ iks egä as’a…
Jansonsi Silviga ümbre järve

Jansonsi Silviga ümbre järve

Kuimuudu kirota 70. sünnü­päävä puhul portreeluku inemisest, kink tähtsämbide tegemiisi nimekiri om pikemb, ku üte luu jaos lehe­ruumi jakkus? Ma ei tiiä. Tuuperäst kutsu JANSONSI SILVI ümbre Tamula järve matkama ja looda, et vast saa tuust matkast lehte jutu kirota.
Taa om üts väiku…

Kae, määne suvi…

Ku tükü tohku, tõrvasõpilpa ja väikese üsätävve kuivi halgõ tarrõ vei ja ahu ette istõ, sis võisõ märguta, kona taha viimäte tuld sai tettüs. Olõs nigu maa­ilmadu ammu ollu, aga tege­likult om vaivalt kolm kuud tinavaasta ollu säänest aigu, ku päiv ütsindä tarõ kütmisega toimõ tull’ ja mõsu sai kõik aig vällän kuivata. Säänest kumba, mink iist tarrõ pakku minnä tulõ, om meil muiduki harva ja seekõrd oll’ esiki taast puutrist…

Tsolgo kooli kokkotulõk

Käve põimukuu tõsõl puulpääväl Tsolgo kooli 210. aasta sünnü­pääväl. Rahvast oll’ kokko tulnu vast üle 60 inemise.
Kõgõpäält oll’ kirjapandminõ ja tervitüskohv piirakidõ ja koogiga. Pääle tuud naas’ pidolinõ osa. Sõnna võtsõ ka tsolgolanõ Oti Anneli. Tennäti kotusõpäälitsit küläelo edesiviijit. Sis naas’ esinemä ansambli Pihlapuu, mis sais kuun Tsolgo laulunaisist. Edesi tetti vallalõ nimeline mälehtüspink Tsolgo kooli pikäaolidsõlõ oppajalõ ja koolijuhilõ Järvpõllu Ehalõ. Saman saiõ osta Eha kokko säetüt vahtsõt raamatut «Killukesi…

Priinime lugu: Tenson

Seo nime kandjit om Eestin 84. Päämine tegünemise kotus om Räpinä kihlkund. Miikse mõisa Pihosi külän omma Tenso vai Tõnso talu. 20. aastagasaal tunti naid tallõ hõigu­nimmiga, Räpinä viisi «külänimmiga» Suio ja Moskva. Vana kirotusviis om Tenso. Tenso Piitre Jakobi poja­poja saiva nime, kohe manu panti saksa -son ’poig’. 1826. aasta hinge­lugõmisõ algkuju oll’ Tensson. Peedo elli talun, Mihkli oll’ mõisa kar’us ja Jakob elli Räpinä kerigumõisan. Peränpoolõ elli seo nime…
Appi, upumi!

Appi, upumi!

Ku ma keskkoolin käve, ollimi egä aasta terve süküskuu koloosin tüül. Tuu oll’ hää algus kipõlõ opmisaolõ. Oll’ külh rassõ tüü põllu pääl, a õdagu olli õnnõ mi perält, teimi toda, mis meile miildü ja kõgõ ütenkuun.
Kuu aogõ opsõmi ütstõist kõrralikult tundma: löüdsemi üles ütstõsõ hää ja halva…

Laatjapoissõ «kuiv» tüünätäl

Olli Koondisõ Auto Võro majan­di Antsla brigaadin sohvri. Vedäsimi Antslast ja Võrost egäsugust tavaari puutõ pite lakja ja tüüpäävä lõpus sõidimi taarakuurmagõ Antsla taara­lattu.
Antsla tarvitajidõ ütistü puult saimi päälelaatja, kes tüksevä hinnäst tüü aigu mõni­kõrd hunni juuma. Sõs oll’ näidega igäväne hädä kuurma pääle­pandmisõ aigu. Kuurmalõ läts’ mitmõ poodi tavaar ja ku laatjalõ perrä õs kae, oll’ mõni tavaarikast võlss kotusõ pääl. Poodi man mahalaatmisõ aigu otsi õigõt…

Tossu Tilda pajatus

Talvõkardoka koguminõ
 
Sügüse tullõn naas’ liinainemiisi vaivama küsümüs, kost saia hääd talvõkardokat. Vinne aol käve asi laabsambalõ. Kolhoosi ja sovhoosi kuuludi lehen vai tull’ hindäl mõnõ majandiga kokku leppü. Asi käve põhimõttõl «sullõ-mullõ». Saak sai kolhoosil vai sovhoosil üles võetus ja võtja vei kodo kotitävve kardokat. Sehvest – päämidselt koolilatsõ, tudõngi ja soldani – mi tan ei kõnõlõ, nimä aviti põllumajandust vaba­tahtligult sunniviisilidselt.
Taa jutt kõnõlõs, kuis üten kavvõmban maarajoonin paikligu partei- ja…

Muda Mari pajatus

Aigu om
 
Ma kuuli raadiost, et lätläse ja leeduka arvasõ eestläisist, et mi olõmi väiga aigladsõ. Aiglanõ om nii mõtlõminõ ku süäme­tunnistus. No tuud oll’ nätä ka viimädse presidendivalimisõ aigu. Kuikimuudu es nakka asi käümä, peräkõrd iks leüti kandidaat üles. Ku poliitigu ütli, et andva presidendile uma helü süämetunnistusõ perrä, sõs läts’ ka mitond päivä vaia, et süämetunnistus üles heränü.
A olõ-i hätä, ka tulõvanõ persident ütel’, et kõgõ parõmb aoviitmine om istu ja…
Parm tsuskas: vallavanõmba postitands

Parm tsuskas: vallavanõmba postitands

 
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
UMA Leht