Opilaisi uma keele mälomäng
Võro instituudin mängiti urbõkuun opilaisilõ mõtõldut võro keele ja kultuuri mälomängo. Edimädse kotussõ vei kodo Haani kooli 8. klassi opilasõ Vodi Õnnõlõim, Rõõmusoksa Liisbet ja Rüütli Hugo.
Seo oll’ instituudil kolmas kõrd Vana-Võromaa kuulõ 8. klassi opilaisi mälomängolõ kutsu. Timahava võti kutsõ vasta kuus võistkunda viiest…
Seo oll’ instituudil kolmas kõrd Vana-Võromaa kuulõ 8. klassi opilaisi mälomängolõ kutsu. Timahava võti kutsõ vasta kuus võistkunda viiest…
Küsümüse ja vastussõ võrokõisi kongressi kotsilõ
Võro liinan Kandlõ majan peetäs mahlakuu 22. pääväl kellä 10–17 edimäst võrokõisi kongressi. Kongressi kokkokutsmisõ päämine iistvidäjä om kiränik Kauksi Ülle.
Mille kongress kokko kutsutas?
Võrokõisi kongress kutsutas kokko, et üten arota, kuis parõmbahe hoita umma põlist kiilt, kultuuriperändüst ja elokeskkunda.…
Mille kongress kokko kutsutas?
Võrokõisi kongress kutsutas kokko, et üten arota, kuis parõmbahe hoita umma põlist kiilt, kultuuriperändüst ja elokeskkunda.…
«Mino Võromaa 36» tulõmusõ
Viimätsele, 36. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõlõ «Mino Võromaa» saadõti 43 luku ja luulõtust. Kirätöid tull’ kümnest koolist üle Vana-Võromaa ja üts ka Tal’na liinast.
Parõmba tüü avit’ võistlusõ kõrraldajal Võro instituudil vällä valli hindajidõ kogo, kon olli Hollo Aimi Kreutzwaldi majamuusõumist, Laanpere Helle…
Parõmba tüü avit’ võistlusõ kõrraldajal Võro instituudil vällä valli hindajidõ kogo, kon olli Hollo Aimi Kreutzwaldi majamuusõumist, Laanpere Helle…
Võrokiilne jutupäiv kuts Sännäle
Vana-Võromaa latsõ omma oodõdu 18. lehekuul (18.05) kell 11 Sännä kultuurimõisahe Jaigi Juhani avvus võrokiilsit juttõ kõnõlama.
Jutupäävä mõtõ om meelen pitä Sännä mõisan sündünüt Võromaa kiränikku Juhan Jaiki (1899–1948), kink loomingun lövvüs pall’o rahvalist jutujüvvä. Ku Juhan oll’ ütesä-aastanõ, nakas’ tä esä 1908. aastagal luuma Möldreoja tallo Luhamõtsa küllä, midä põra ähvärdäs Nursipalo sõaväelidse har’otusvälä laendusõ ala jäämine.
Võrokiilsele jutupääväle omma oodõdu Vana-Võromaa latsiaidu ja kuulõ latsõ. Egä osalinõ…
Jutupäävä mõtõ om meelen pitä Sännä mõisan sündünüt Võromaa kiränikku Juhan Jaiki (1899–1948), kink loomingun lövvüs pall’o rahvalist jutujüvvä. Ku Juhan oll’ ütesä-aastanõ, nakas’ tä esä 1908. aastagal luuma Möldreoja tallo Luhamõtsa küllä, midä põra ähvärdäs Nursipalo sõaväelidse har’otusvälä laendusõ ala jäämine.
Võrokiilsele jutupääväle omma oodõdu Vana-Võromaa latsiaidu ja kuulõ latsõ. Egä osalinõ…
Ilma heränemine
Suidsuliha ja kõomahl. Kõomahl ja suidsuliha. Sääne om Võromaa uma mekk munapühi aigu.
Ahokütmise huuaig saa läbi. Tuu om pikk aig, vähämbält puul egäst aastast, ku mi maal päävä lämmistäväst väest veitüs jääs ja tulõ ahotuli appi kutsu. No om finišijuun nätä!
Päiv paistus. Paistus maa pääle ja perrä…
Ahokütmise huuaig saa läbi. Tuu om pikk aig, vähämbält puul egäst aastast, ku mi maal päävä lämmistäväst väest veitüs jääs ja tulõ ahotuli appi kutsu. No om finišijuun nätä!
Päiv paistus. Paistus maa pääle ja perrä…
Kohe omma jäänü tarkus ja parajus?
Mustajõõ konnu (luha) pääle om miljonivaadõ. Suvinõ niidühainu rikkus ja nuhe, pääväminegi ja udsutulõgi, talvinõ lumõväli. Keväjä, ku jõgi tulõ üle viiri vällä, om sääl suurvesi, kodunõ meri. Suurõvii vasta ei saa, tuuga tulõ leppü kuun elämä. Ku suurvesi keväjält ei uha niidüpervi,…
Olõ-i vaia nii pall’o lubada, ku lubahuisi täütä ei jõvva
Tahassi märgota, kohe mi pannimi 750 miljonit eurot, miä vahtsõl valitsusõl eelarvõ tasakaalustamisõs vaia lätt.
Mi olõmi kõik tuu är kulutanu. Ma, sa ja terve Eesti rahvas. Kül meil iks om hää elo olnu ja kül mi olõmi rikka olnu. Õga niisama es kuulutõda ette, et päsemi viie rikkamba riigi hulka.
Mi olõmi iks kõgõn edimädse. Inflatsioon om meil kõgõ kõvõmb. Niisama lätsi vahepääl kallis…
Mi olõmi kõik tuu är kulutanu. Ma, sa ja terve Eesti rahvas. Kül meil iks om hää elo olnu ja kül mi olõmi rikka olnu. Õga niisama es kuulutõda ette, et päsemi viie rikkamba riigi hulka.
Mi olõmi iks kõgõn edimädse. Inflatsioon om meil kõgõ kõvõmb. Niisama lätsi vahepääl kallis…
Kiri Võrolt. Vunki täüs Võro
Ildaaigu löüdse hinnäst Võro liinaliinibussi silmämän ja mõtli, kas Võro liin om sis vunki täüs vai olõ-i. Om mõni ütsik päiv ja johtuminõ, ku mõtlõ, et Võro om tõtõstõ lahhe.
Perämädse kõrra olli urbõkuu 18. ja 24. pääväl.
18. urbõkuul oll’ Kandlõn suur kõiki kollõktiivõ kontsõrt…
Perämädse kõrra olli urbõkuu 18. ja 24. pääväl.
18. urbõkuul oll’ Kandlõn suur kõiki kollõktiivõ kontsõrt…
Argõntiina kiri
Hola! Como estas?
Seost aost, ku ma edimäst kõrda Argõntiinat linnugiaknõst näi, om müüdä lännü piaaigu katõssa kuud ja pall’o vett om merre juusknu. Inämb tii-i ma suuri silmi, ku kiäki veiniklaasi ijäd pand, viinamarju kuur vai kahvli ja väidse segämini pidolavva pääle viskas. Olõ sulanu massi, võtnu…
Seost aost, ku ma edimäst kõrda Argõntiinat linnugiaknõst näi, om müüdä lännü piaaigu katõssa kuud ja pall’o vett om merre juusknu. Inämb tii-i ma suuri silmi, ku kiäki veiniklaasi ijäd pand, viinamarju kuur vai kahvli ja väidse segämini pidolavva pääle viskas. Olõ sulanu massi, võtnu…
Priitahtligu Põlva söögipästjä
Joba päält kuu ao sais Põlvan Edu keskusõ parkla man uulidsa veeren muudsa söögikapp. Tuu om kapp, kohe saa perräjäänüt söögikraami viiä ja kost egäüts saa tuud hindä tarbõs võtta. Kappi hoit käügin MTÜ Põlvamaa Tsõõrimajandus, kon säidse naist priitahtligult söögikraami pästvä.
«Mi tegemiisi…
«Mi tegemiisi…
Rahulitse ao järgi tulõva pühä
Ku sulama nakanu muld lõhnas, vesi kraavin solisas ja kostki viil hääd puhast suitsulõhna kah tunnõt, sis tulõva miilde munapühä vai lihavõttõ latsõn. Vai ka ülestõusmise pühä, nigu vanaimä alasi ütel’.
Ei olõ säänest keväjet latsõaost miilde jäänü, ku naide pühhi aigu paks lumi maal…
Ei olõ säänest keväjet latsõaost miilde jäänü, ku naide pühhi aigu paks lumi maal…
Muinasjutt tuust, kuis Ivanist parteilanõ sai
Ivan oll’, ausalõ üldä, vastik tüüp. Kedägi tä es kullõ, kõik saatsõ pikält. Tälle miildü viin, kakõlus, võõra naasõ jne.
Löüti, et perämine võimalus om – võtta Ivan vasta NLKP liikmõs ja sis timä pääle rõhuda kõgõ partei tohutu autoriteediga.
Ja tull’gi lõpus päiv, kon Ivan saisõ kõigi ummi pattõga parteibüroo iin. Küsümüse naksiva kõgõ vähämbäst: mille sa parteimaja trepist alla kusit? Seltsimehe kaabu sai likõs!
Ivan lubasi…
Löüti, et perämine võimalus om – võtta Ivan vasta NLKP liikmõs ja sis timä pääle rõhuda kõgõ partei tohutu autoriteediga.
Ja tull’gi lõpus päiv, kon Ivan saisõ kõigi ummi pattõga parteibüroo iin. Küsümüse naksiva kõgõ vähämbäst: mille sa parteimaja trepist alla kusit? Seltsimehe kaabu sai likõs!
Ivan lubasi…
Priinime lugu: Reitkam ja Atspool
Mõnikõrd omma priinimmis saanu asju nime, minkast seoilmaaignõ inemine ei tiiäki midägi. Kangakudamisõ sõnavaraga või olla nii lännü.
Kanepi praoskilõ Rothilõ miildü väega nimmi valli mitte õkva, a asju kaudu, miä nime saajat vai timä ammõtit iseloomustiva. Timä oll’ ka edimäne talupoigõlõ nimepandja, aastagal 1809. Takasttulõja saiva timä päält snitti võtta. Nii pand’ tä Erästvere Rautsepä Hansi Jürile nimes Wassar ja Loko kõrdsimehele Kann. Erästvere külän elänü kangru Kustav (Gustav)…
Kanepi praoskilõ Rothilõ miildü väega nimmi valli mitte õkva, a asju kaudu, miä nime saajat vai timä ammõtit iseloomustiva. Timä oll’ ka edimäne talupoigõlõ nimepandja, aastagal 1809. Takasttulõja saiva timä päält snitti võtta. Nii pand’ tä Erästvere Rautsepä Hansi Jürile nimes Wassar ja Loko kõrdsimehele Kann. Erästvere külän elänü kangru Kustav (Gustav)…
Midä tähendäs üts pini
Seo ao inemiisil om nii kipõ, et näil ei olõ aigu õigõlõ mõtõldagi. Ja vahepääl jääse mõnõki as’a tähele panmada tuuperäst, et olõt aastit niimuudu harinu.
Ku kõnõlda kotost, sõs tulõ iks miilde, et pall’odõl omma kodovalvja kah – pini. Nüüd peetäs näid jo perreliikmis, ei…
Ku kõnõlda kotost, sõs tulõ iks miilde, et pall’odõl omma kodovalvja kah – pini. Nüüd peetäs näid jo perreliikmis, ei…
Mustkunstnik
Elli ütskõrd poiskõnõ, kiä tahtsõ mustkunstnikus saia. Ku tä suurõs kasvi, tull’ täl mustkunst joba väega häste vällä ja tä naas’ mustkunstietendüisi tegemä.
Inne edimäst etendüst oll’ poiskõnõ murrõn, kas tä iks saa jänese mütsüst vällä tõmbamisõ trikiga toimõ. Etendüs jo nakas’ pääle ja tä otsust’, et jätt jänesetriki kõgõ lõppu.
Ku tä pidi lõpun tuud trikki tegemä, sis tä kül peläs’ hirmsalõ, a trikk õnnistu väega häste. Tä es tõmba kübäräst vällä harilikku jänest,…
Inne edimäst etendüst oll’ poiskõnõ murrõn, kas tä iks saa jänese mütsüst vällä tõmbamisõ trikiga toimõ. Etendüs jo nakas’ pääle ja tä otsust’, et jätt jänesetriki kõgõ lõppu.
Ku tä pidi lõpun tuud trikki tegemä, sis tä kül peläs’ hirmsalõ, a trikk õnnistu väega häste. Tä es tõmba kübäräst vällä harilikku jänest,…
Tossu Tilda pajatus
Sannakoolitus
Tuust om kõva viistõist aastat müüdä lännü, ku mi kävemi Kasaritsan tsõdsõpoja juubõlil. Võrol oll’ õkva tettü määnestki sannakoolitust ja tuud arotõdi sünnüpäävälavvan kah. Kiäki muidoki noid Võro loengit kullõlnu es olõ, a sanna kotsilõ oll’ kõigil midägi üteldä. Ja muidoki oll’ sääl sann kah kütte pantu.
Nii peeti sääl lavva takan sis ütte ummamuudu sannakoolitust. Üts miis ütel’ kõva selge helüga: «Ma mõsõ sannan kõgõpäält uma kerä puhtas!» Naanõ tõsõl puul lauda…
Tuust om kõva viistõist aastat müüdä lännü, ku mi kävemi Kasaritsan tsõdsõpoja juubõlil. Võrol oll’ õkva tettü määnestki sannakoolitust ja tuud arotõdi sünnüpäävälavvan kah. Kiäki muidoki noid Võro loengit kullõlnu es olõ, a sanna kotsilõ oll’ kõigil midägi üteldä. Ja muidoki oll’ sääl sann kah kütte pantu.
Nii peeti sääl lavva takan sis ütte ummamuudu sannakoolitust. Üts miis ütel’ kõva selge helüga: «Ma mõsõ sannan kõgõpäält uma kerä puhtas!» Naanõ tõsõl puul lauda…
Muda Mari pajatus
Salahanõ väetüsemuld
Ma kuuli raadiost, et jälki tulõ valli. Seokõrd piät valima, kas täütä säädüisi vai naada kur’ategijäs. Targa liinainemise omma vällä mõtõlnu, kuimuudu söögitsolki ja muud asku eräle hoita. Tuu tähendäs, et nüüd piät liinainemisel ka köögih tsolgipang olõma, nigu maal kõik aig om olnu. Liinainemiisiga om klaar, näile tulõ maja mano tsolgitünn ja massina veevä kõik minemä.
A maal om olnu tõistmuudu. Vanastõ lätsi söögiperä tsiapangi ja tsiga sai kõtu täüs. A…
Ma kuuli raadiost, et jälki tulõ valli. Seokõrd piät valima, kas täütä säädüisi vai naada kur’ategijäs. Targa liinainemise omma vällä mõtõlnu, kuimuudu söögitsolki ja muud asku eräle hoita. Tuu tähendäs, et nüüd piät liinainemisel ka köögih tsolgipang olõma, nigu maal kõik aig om olnu. Liinainemiisiga om klaar, näile tulõ maja mano tsolgitünn ja massina veevä kõik minemä.
A maal om olnu tõistmuudu. Vanastõ lätsi söögiperä tsiapangi ja tsiga sai kõtu täüs. A…
Parm tsuskas: Tammula vanakõnõ
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
