Pääle nakkasõ Uma Pido tsihiotsmisõ- ja mängopäävä
20. põimukuul nakkas Võro liinast pääle tsihiotsmisõ- ja mängopäivi sari, miä juhatas tiid tulõva aasta 1. piimäkuul Põlvan Indsikurmun peetäväle Umalõ Pidolõ.
«Inne perämäst Umma Pito teimi matkapäivi ja nuu tõiva egä kõrd uskmada hulga rahvast kokko. Seokõrd mõtlimi liikmispääväle…
«Inne perämäst Umma Pito teimi matkapäivi ja nuu tõiva egä kõrd uskmada hulga rahvast kokko. Seokõrd mõtlimi liikmispääväle…
Seto peivä Rõsna külän tsõõrikut kuningriigi päivä
Minevä puulpäävä oll’ Setomaal Rõsna külän Seto kuningriik. Seo oll’ joba 30. kõrd, ku üle ilma seto ja setodõ sõbra kokko tulli.
Seto kuningriigin valitas vällä Seto kuninga meistri ja setodõ parõmba as’atundja. A päävä kõgõ tähtsämb osa om vahtsõ…
Seto kuningriigin valitas vällä Seto kuninga meistri ja setodõ parõmba as’atundja. A päävä kõgõ tähtsämb osa om vahtsõ…
Mehkamaa sai kogokunnalipu
Minevä puulpäävä peeti Mõnistõ kandin vallalidsõ Mehkamaa päivä, kon kõnõldi paiklikõst inemiisist, ettevõtmiisist ja aoluust. Edimäst kõrda näüdäti vällä Mehkamaa kogokunnalippu.
Lipu värmi omma sama, miä olli inneskidse Mõnistõ valla lipu pääl: hõpõ, rohilinõ ja verrev. Lipu veeren om tarvitõt Harglõ kihlkunna naisi hammõ käüsse…
Lipu värmi omma sama, miä olli inneskidse Mõnistõ valla lipu pääl: hõpõ, rohilinõ ja verrev. Lipu veeren om tarvitõt Harglõ kihlkunna naisi hammõ käüsse…
Antslast saa laadaliin
Seo nädälivaihtus peetäs Antslan Hauka laata. Timahava tähüstäs laat ka juubõlit: edimäst kõrda märgiti ammõtligun laadateedüssen Hauka laada nimme aastal 1903 ja tuust saa timahava 120 aastat.
UL
UL
Võro liinapäävä «Koton om hää»
18.–20. põimukuuni peetäs Võro liina päivi. Võro liina asotamisõst saa timahava 239 aastakka. Kolmõ päävä sisse mahus tandsu, pillimängu, sporti, näütüisi ja hulga muud. Üle andas ka Võro liina tiinidemärk ja muid tunnustuisi. Timahavatsidõ võro liinapäivi päälkiri om «Koton om hää» ja kavva mahus hulga võro keelega köüdetüid tegemiisi.
UL
UL
Karilatsin tulõ Ökofestivali laat
20. põimukuul tulõ Karilatsi vabaõhumuusõumin 17. Ökofestivali laat. Laada pääl kaubõldas õnnõ käsitüü, luudusõ- ja tervüsekaupu ja puhta söögiga. Laada kavan om ka kultuuriprogramm ja ossa saa võtta esisugumaidsist tüütarrist.
UL
UL
Uakõtru kiitmise praktika
Ma ei tiiäki, kuis noid asju kutsutas, a inemise pruuvva umma miilt tohtõrda esisugumaidsi rituaalõ ja praktikidõga. Nuu omma tsipa salaperälidse ja vast tuuperäst ka moodun. Löüdse esi kah ütspäiv säändse viie, miä meelele hääd tekk’. Tuu om uakõtru kiitmine.
Lätsi nurmõ pääle ja korssi kuh’aga…
Lätsi nurmõ pääle ja korssi kuh’aga…
Kodo, juurõ ja kodokülä
Vanalt Võromaalt peri olõmisõst tundas uhkust, selle et tan
om midägi, midä tõisil ei olõ. Üts asi om uma kiil,
a lisas toolõ om viil määnegi võrokõisi aura vai vaim.
Kodo om säändene kotus, kon inemine sünnüs ja täl omma juurõ. Vanõmbas saiõn muutusõ juurõ tähtsämbäs. Om hulga…
om midägi, midä tõisil ei olõ. Üts asi om uma kiil,
a lisas toolõ om viil määnegi võrokõisi aura vai vaim.
Kodo om säändene kotus, kon inemine sünnüs ja täl omma juurõ. Vanõmbas saiõn muutusõ juurõ tähtsämbäs. Om hulga…
Kalkuna Mari vahtsõnõ helükandja kõnõlõs autori lembüsest luudusõ vasta
Üle mitmõ aasta om Kalkuna Maril ilmunu vahtsõnõ helükandja, kon tä om säädnü muusikahe nii rahvaluulõtekste, vahtsõmba ao kiränike (Kaplinski, Krull, Laan) loomingut ku ka umahindä sulõst peri värsse. «Stoonia luu» kõnõlõsõ või-olla kõgõ inämb…
Kiri Taimaalt
2. kiri. Tõistmuudu koolielo
Elo Taih lätt kõrraga nii umbõ aigladsõlt ku umbõ kipõstõ. Kõkkõ tetäs rahuligult ja aigladsõlt. Võiolla kuumusõ peräst, miä muut minnogi kõgõ unitsõs, a võiolla miildüs Tai inemiisile lihtsält niimuudu mõnusahe olla ja elost mõnno tunda.
Plaanõ tetäs käügipäält, väega pall’o ette ei mõtõlda, selle et mis sa iks mõtlõt, ku nigunii peräst plaanõ muudat.
Tai inemiisil om rahuligu ja mõnusa olõlõmisõ kotsilõ uma ütelüs: sabai, sabai! Jaa, aigu om,…
Elo Taih lätt kõrraga nii umbõ aigladsõlt ku umbõ kipõstõ. Kõkkõ tetäs rahuligult ja aigladsõlt. Võiolla kuumusõ peräst, miä muut minnogi kõgõ unitsõs, a võiolla miildüs Tai inemiisile lihtsält niimuudu mõnusahe olla ja elost mõnno tunda.
Plaanõ tetäs käügipäält, väega pall’o ette ei mõtõlda, selle et mis sa iks mõtlõt, ku nigunii peräst plaanõ muudat.
Tai inemiisil om rahuligu ja mõnusa olõlõmisõ kotsilõ uma ütelüs: sabai, sabai! Jaa, aigu om,…
Tõnõ kodo Võromaal
Suvõvõrokõsõ. Kats eesti naist, kiä mõlõmba omma abielon saksa mehega, omma ehitänü hindäle piaaigu kõrvuisi maja Võromaalõ. Uma tõsõ kodo, nigu kõik neli, ka näide mehe, esi ütlese. Näide latsõ avastasõ järest inämb Eestimaa häid külgi.
Katõ perre kodo Saksamaal ei olõ kah ütstõsõst kavvõn. Maraniku-Monese Katrin…
Katõ perre kodo Saksamaal ei olõ kah ütstõsõst kavvõn. Maraniku-Monese Katrin…
Letialunõ lugu. Nii oll’
Mii külän elli jõukas talumiis Jakap uma naasõ, kolmõ poja ja tütrega. Tüükust oll’ sääl perren umajagu, tsipa vast inämbgi ku keskmisen taluperren. Jakap ehit’ kolmõ pojaga üles katõkõrdsõ puumaja, kon vahepääl oll’ haigõmaja. Nii mõnigi tohtre (ja haigõ) iksõva takan tollõ puust haigla hääd luhvti (mikrokliimat).
Jakapi poja jõudsõva Vinne võimu iist õigõl aol Kanadalõ pagõda. Jakap esi olõs vast jõukusõ peräst ida poolõ saadõtu, aga miis oll’, arvada…
Jakapi poja jõudsõva Vinne võimu iist õigõl aol Kanadalõ pagõda. Jakap esi olõs vast jõukusõ peräst ida poolõ saadõtu, aga miis oll’, arvada…
Priinime lugu: Loorits
Seod nimme kand Eestin 360 inemist. Viil omma tarvitusõl ka vanan kiräviien nimekuju Lorits ja Loritz vähätse arvu kandjidõga.
Hingelugõmiisi perrä panti seod nimme katsan mõisan: Tähtvere ja Luke (Nõo), Kärde (Laiusõ), Võisiku (Kolga-Jaani), Harjumaa Kurna mõisa ja Virumaa Aa mõisa ni Vaivara pastoraat.
Võrumaa kotus oll’ Krabi mõisa, siin panti Loritz ütest Lambri talust peri perrile. Näide esä-vanaesä oll’ kirän ku Lorenz. Ka Rõugõ kerigu personaalraamatin oll’ kirän Lambri peremiis Lorenz ja…
Hingelugõmiisi perrä panti seod nimme katsan mõisan: Tähtvere ja Luke (Nõo), Kärde (Laiusõ), Võisiku (Kolga-Jaani), Harjumaa Kurna mõisa ja Virumaa Aa mõisa ni Vaivara pastoraat.
Võrumaa kotus oll’ Krabi mõisa, siin panti Loritz ütest Lambri talust peri perrile. Näide esä-vanaesä oll’ kirän ku Lorenz. Ka Rõugõ kerigu personaalraamatin oll’ kirän Lambri peremiis Lorenz ja…
Ärätegemise võim
Minevä aastaga 15. hainakuu pääväl kell 13 pidi olõmõ Võru polikliinikun dr Sissasi Katre vastavõtul, õt kunsthambid suuhtõ panda. Startsõ Antslast 11.20 bussigõ Võru liina. Buss jõudsõ Võrulõ, ku kell oll’ katstõist läbi.
Käve läbi paarist poodist, kost osti vähäkese söögikraami ja panni sälläkotti. Kuigi vastavõtuni polikliinikun oll’…
Käve läbi paarist poodist, kost osti vähäkese söögikraami ja panni sälläkotti. Kuigi vastavõtuni polikliinikun oll’…
Väiku kingitüs esihindäle
Terve elo olõ elänü maal, üten ja saman kotussõn. Rügäsi tüüd tetä, hoolitsi vanno ja haigidõ vanõmbidõ iist, nii nigu mõisti ja arsti opsi. Kas häste vai halvastõ, kuigimuudu nakkama saimi.
Imä sai üle 80 ja esä üle 90 vanas. Nä es piä tävveste ütsindä ummi elopäivi lõpuni vasta pidämä. Umast kotost saadõti nä ka viimätsehe puhkõpaika.
Nüüd püvvä ma esi kuigi vii pääl püssü. Poig rabõlõs tüükotussidõ ja mino vahet.…
Imä sai üle 80 ja esä üle 90 vanas. Nä es piä tävveste ütsindä ummi elopäivi lõpuni vasta pidämä. Umast kotost saadõti nä ka viimätsehe puhkõpaika.
Nüüd püvvä ma esi kuigi vii pääl püssü. Poig rabõlõs tüükotussidõ ja mino vahet.…
Tossu Tilda pajatus
Ülearvo kipõ sõit
Vinne aol tetti mõnikõrd säändsit päivi, ku inspektri püüdse tii pääl lubatust kipõmbit sõitjit. Päämidse kontrollja olli ütiskundligu inspektri. Noil käve umavaihõl sotsialistlik võistlus ja tuuperäst nä nuputi, kuis rohkõmb patutsit kinni püüdä. Patudsõ kutsuti perän komisjonni, kon näile trahv määräti.
Tuu miis, kellest taa jutt om, oll’ kah patutsidõ hulgan. Läts’ komisjoni ette, kon üteldi, et tä om lubatust kipõmbalõ sõitnu. Miis es vaidlõ vasta, ütel’, et vast veidükese…
Vinne aol tetti mõnikõrd säändsit päivi, ku inspektri püüdse tii pääl lubatust kipõmbit sõitjit. Päämidse kontrollja olli ütiskundligu inspektri. Noil käve umavaihõl sotsialistlik võistlus ja tuuperäst nä nuputi, kuis rohkõmb patutsit kinni püüdä. Patudsõ kutsuti perän komisjonni, kon näile trahv määräti.
Tuu miis, kellest taa jutt om, oll’ kah patutsidõ hulgan. Läts’ komisjoni ette, kon üteldi, et tä om lubatust kipõmbalõ sõitnu. Miis es vaidlõ vasta, ütel’, et vast veidükese…
Muda Mari pajatus
Kõnõlõmi latsiga
Ma kuuli raadiost, et pall’o kododsõ latsõ mõista-i inämb kõnõlda umma imäkiilt. Tuuperäst, et imä ja esä ei kõnõlõ ei umavaihõl, ei latsiga. Umavaihõl latsõvanõmba kirotasõ nutividinäga.
A latsõ mõista-i lukõ ega kirota. Nä kaesõ ja kullõsõ umast nutividinäst noid puulinglüskiilsit juppõ, midä omma tennü kah säändse noorõ, kiä mõista-i õigõhe üttegi kiilt.
Ku meil Võromaal haetas vanõmbit ja vanavanõmbit, et nä piässi latsiga inämb võro kiilt kõnõlõma, sõs parhilla tulõ hakõ, et…
Ma kuuli raadiost, et pall’o kododsõ latsõ mõista-i inämb kõnõlda umma imäkiilt. Tuuperäst, et imä ja esä ei kõnõlõ ei umavaihõl, ei latsiga. Umavaihõl latsõvanõmba kirotasõ nutividinäga.
A latsõ mõista-i lukõ ega kirota. Nä kaesõ ja kullõsõ umast nutividinäst noid puulinglüskiilsit juppõ, midä omma tennü kah säändse noorõ, kiä mõista-i õigõhe üttegi kiilt.
Ku meil Võromaal haetas vanõmbit ja vanavanõmbit, et nä piässi latsiga inämb võro kiilt kõnõlõma, sõs parhilla tulõ hakõ, et…
Parm tsuskas: kodoaptiike päiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
