Vana-Koiola laat juhat’ sisse keväjädse laaduhuuao
Minevä puulpäävä peeti Vana-Koiola küläplatsi pääl keväjälaatu. Väiku vahtsõnõ laadukõnõ and’ ilosa alostusõ mi kandi laaduhuuaolõ.
Laadu kõrraldi MTÜ Vana-Koiola Kogukond üten Vana-Koiola rahvamajaga. «Minevä aasta pruuvsõmi ja nuu, kiä ummi aiakasvõga tulli, kitivä, et mahlakuu lõpu laat om põnnõv. Mõtlimi,…
Laadu kõrraldi MTÜ Vana-Koiola Kogukond üten Vana-Koiola rahvamajaga. «Minevä aasta pruuvsõmi ja nuu, kiä ummi aiakasvõga tulli, kitivä, et mahlakuu lõpu laat om põnnõv. Mõtlimi,…
Näütüs mõsust ja mõskmisõst
6. lehekuul tetäs Karilatsi vabaõhumuusõumin vallalõ näütüs, miä kõnõlõs mõsu- ja mõskmisõkultuurist.
«Ütelden «mõsu», mõtlõs inämbüs inemiisi hariligult alosmõsu pääle, a mi näütüs võtt luubi ala nii ihomõsu, iho ja mõsu mõskmisõ ku ka «päämõsu»,» om kirän näütüse tutvustusõn.
Näütüsel om välän ihomõsu 19. aastasaa tõõsõst…
«Ütelden «mõsu», mõtlõs inämbüs inemiisi hariligult alosmõsu pääle, a mi näütüs võtt luubi ala nii ihomõsu, iho ja mõsu mõskmisõ ku ka «päämõsu»,» om kirän näütüse tutvustusõn.
Näütüsel om välän ihomõsu 19. aastasaa tõõsõst…
Tulõman omma Uma Meki gurmeenätäl ja Euruupa päävä laat
3.–12. lehekuuni peetäs Uma Meki keväjägurmee nädälit. Noidõ kümne päävä joosul pakva kümme Lõuna-Eesti söögikotust kolmõkäügilist õdagusüüki, kon egä käügi ainõ om peri vähembält poolõn jaon mi kandist. Sääne õdagusüük mass 32 eurot.
Üten löövä Lihuniku äri, Suur Muna,…
Üten löövä Lihuniku äri, Suur Muna,…
Peeti võrokõisi kongressi käräjit
21. mahlakuu pääväl kutsõ võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogo kokko käräjä, kon kõnõldi, kuis om edenenü aasta iist peetü võrokõisi kongressi otsussidõ elloviimine.
Käräjäpääväle tull’ kokko 70 inemist, päiv lõppi arotustsõõri ja kontsõrdiga.
UL
Lavva takan istusõ vanõmbidõ kogo liikmõ Niidumaa Maarika, Kauksi Ülle, Jüvä Sullõv…
Käräjäpääväle tull’ kokko 70 inemist, päiv lõppi arotustsõõri ja kontsõrdiga.
UL
Lavva takan istusõ vanõmbidõ kogo liikmõ Niidumaa Maarika, Kauksi Ülle, Jüvä Sullõv…
Tsiatsungõlmaa nimi jäägu alalõ!
Käävä jutu ja liigusõ kaardipildi, et riigi kaitsõinvesteeringide keskus taht Tsiatsungõlmaa nime vällä vaihta vahtsõ nime «Reedo linnak» vasta. Tuu om väega halv plaan.
Kuigi säälsaman kõrval om Reedopalo ja tuuperäst ei olõki vahtsõnõ nimi võlss, om nimi Tsiatsungõlmaa midägi säänest, mink üle võrokõsõ…
Kuigi säälsaman kõrval om Reedopalo ja tuuperäst ei olõki vahtsõnõ nimi võlss, om nimi Tsiatsungõlmaa midägi säänest, mink üle võrokõsõ…
Egäpäävätsest viist ja õiguisist
Kas meil om pääle õiguisi ka kohustus latsi käest lainatut
luudust hoita ja tuud sama puhtalõ latsõlatsilõ perändä?
Viimätsel aol om lõpus ummõhtõ pall’o noid, kiä ütlese vällä, et inemise saava luudust hoita, ku ostva ja tarvitasõ veidemb. Tarvitamisõ vähändämist om kõgõlõ maailmalõ vaia: midä…
luudust hoita ja tuud sama puhtalõ latsõlatsilõ perändä?
Viimätsel aol om lõpus ummõhtõ pall’o noid, kiä ütlese vällä, et inemise saava luudust hoita, ku ostva ja tarvitasõ veidemb. Tarvitamisõ vähändämist om kõgõlõ maailmalõ vaia: midä…
Kanakasvatusõ oppus Kuis tä õks edesi lätt?
Vana nall’alugu kõnõlõs, kuis väega tark autoasjatundja pidä tõisilõ tarkulõ loengut sisepalamismootori tüü põhimõttiist. Loengu lõpun küsüs kullõjiide käest: kas kõik oll’ arru saia? Tälle vastatas, et kõik pääle tuu, kuis tä õks edesi liigus, ku hobõst iin ei olõ.
Vaivalt küll…
Vaivalt küll…
Tõsõ kundi otsast. Värte ja ussõ takan
Mõni aig tagasi kävemi kalli kaasaga Kreekan Santorini saarõ pääl. Tuu um üts vulkaani purskamisõst tekkünü hobõsõravva kujoga saar. Saimi hotellitarõ mere veerest kavvõmbalõ, a läts’ nii häste, et ülemädse kõrra päält oll’ mõlõmbalt puult merd nätä.
Mi sinnäminegi mõtõ oll’ olla tsipa…
Mi sinnäminegi mõtõ oll’ olla tsipa…
Uma Pido laulu laulõti ütenkuun läbi
Mahlakuu tõsõn poolõn peeti Võrol, Põlvan, Kambjan ja Tarton Uma Pido kuundpruuvõ, kon esi kooriliigi lauli läbi kõik laulu, miä pidol ettekandmisõlõ tulõva.
Proovõn juhati kuurõ dirigendi Joosingu Küllike, Tammeoru Saidi, Otsari Silja, Rõõmusõ Signe, Kasesalu-Roopsi Anne, Meistri Erki, Prüki Jaanus, Reiljan-Prätzi Jane, Kattai…
Proovõn juhati kuurõ dirigendi Joosingu Küllike, Tammeoru Saidi, Otsari Silja, Rõõmusõ Signe, Kasesalu-Roopsi Anne, Meistri Erki, Prüki Jaanus, Reiljan-Prätzi Jane, Kattai…
Priinime lugu: Vodi
Seol nimel om Eestin 48 kandjat. Nimi panti katõn paigan: Haani mõisan Võrumaal ja Uvve-Kariste mõisan Mulgimaal.
Haanin Kallastõ külän panti seo nimi Ommelka Miku Jakapi poigõlõ. Rõugõ keriguraamadu kirutasõ vanan kiräviien Woddi, mõisa hingelugõmistõ 1826 panti nimi kujul Wodi. Arvada, et välläütlemine oll’ iks [vodi], a kõrvalõ jättä saa ei ka II välten välläütlemist [voodi]. Kerigu hingeraamatun 1796–1830 om sama perrega ütenkuun kirja pant ka tuudaigu joba koolnu kodapoolinõ Woddi Hint. Timä…
Haanin Kallastõ külän panti seo nimi Ommelka Miku Jakapi poigõlõ. Rõugõ keriguraamadu kirutasõ vanan kiräviien Woddi, mõisa hingelugõmistõ 1826 panti nimi kujul Wodi. Arvada, et välläütlemine oll’ iks [vodi], a kõrvalõ jättä saa ei ka II välten välläütlemist [voodi]. Kerigu hingeraamatun 1796–1830 om sama perrega ütenkuun kirja pant ka tuudaigu joba koolnu kodapoolinõ Woddi Hint. Timä…
Kähri pulmaralli
Seo lugu juhtu aastid tagasi. Olõ väega tihtsäle mõtsu pite roitnu ja tuuperäst, et olõ ütsindä ja ei kõnõlõ ega ei tii ka muido lärmi, ei olõ ma kunagi nii mõtsast är tulnu, et ei olõ eläjit nännü.
Ütskõrd juhtu nii. Peri mõts om perädü illos. Tuul aol,…
Ütskõrd juhtu nii. Peri mõts om perädü illos. Tuul aol,…
Pedaalõga auto
Mino meheveli oll’ ettevõtja miis ja tegi 1950. aastidõ alostusõh umalõ pojalõ auto. Ilosal autol olliva pedaali. Ku noid sõksõt, liiku massin edesi kah. Auto oll’ nigu peris: tsõõri all, ruul olõmah. Massin värviti vereväs. Latsõ es taha süümä ja õdagu auto mant kodo minnä.
Esä oll’…
Esä oll’…
Tossu Tilda pajatus
Pilt lehen inne valimiisi
Raadion kõnõldi minevä nätäl europarlamendi valimiisist ja tuust, et inne valimiisi ei olõ hää kandidaatõ tegemiisist aokirändüsen ilmaas’anda kirota. Umal aol oll’ maakunnalehen pia säänesama riigli: es või panda lehte noidõ inemiisi pilte, kiä kandidiirsevä.
Seo lugu juhtu nii 30 aasta iist. Jäl olli valimisõ tulõman. Ütel hummogul näi, et lehte oll’ üte kultuurijutu mano lännü seltskunnapilt, kon pääl ka nuur Võro tandsujuht, kiä kandidiirse. Hiitü är ja mõtli, et…
Raadion kõnõldi minevä nätäl europarlamendi valimiisist ja tuust, et inne valimiisi ei olõ hää kandidaatõ tegemiisist aokirändüsen ilmaas’anda kirota. Umal aol oll’ maakunnalehen pia säänesama riigli: es või panda lehte noidõ inemiisi pilte, kiä kandidiirsevä.
Seo lugu juhtu nii 30 aasta iist. Jäl olli valimisõ tulõman. Ütel hummogul näi, et lehte oll’ üte kultuurijutu mano lännü seltskunnapilt, kon pääl ka nuur Võro tandsujuht, kiä kandidiirse. Hiitü är ja mõtli, et…
Muda Mari pajatus
Peitli ja vassar
Ma kuuli raadiost, et mõtsah om ragomisrahu. Inemine ei või mõtsamassinidõga puid maaha võtta, muido sekäs tsirkõl pessä tetä ja poigõ vällä haudu. A ku mõtsa läät, om kuulda, kuis kiäki pess nigu peitli ja vasaraga vasta puid. Ku õigõ puu mano saat, sõs om õnnõ nätä, kuimuudu lastu omma ümbre kuusõ lakja linnanu. Tüve seeh omma nii sügävä mulgu, et võit käe künnärpääni sisse tsusada.
Uma silmäga olõ-i tsirku ragomah…
Ma kuuli raadiost, et mõtsah om ragomisrahu. Inemine ei või mõtsamassinidõga puid maaha võtta, muido sekäs tsirkõl pessä tetä ja poigõ vällä haudu. A ku mõtsa läät, om kuulda, kuis kiäki pess nigu peitli ja vasaraga vasta puid. Ku õigõ puu mano saat, sõs om õnnõ nätä, kuimuudu lastu omma ümbre kuusõ lakja linnanu. Tüve seeh omma nii sügävä mulgu, et võit käe künnärpääni sisse tsusada.
Uma silmäga olõ-i tsirku ragomah…
Parm tsuskas: paadiralli afterparty
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
