Timahavanõ Võro folgipido om pärlit täüs
Hummõnidsõst saa Võro keskliin tsebimist täüs: nakkas pääle järekõrran 29. perimüstandsu festival. Timahavanõ folklooripido kand päälkirja «Kirivüs» ja kirriv om festivali kava külh.
Päält tandsuetendüisi kaemisõ, uulidsatandsu ja tandsuopitarri saa tetä üten jutujalotuskäüke, kullõlda lõõdsamängjide võikimängmist, ostõlla söögiuulidsa ja käsitüülaadu pääl. Kavan…
Päält tandsuetendüisi kaemisõ, uulidsatandsu ja tandsuopitarri saa tetä üten jutujalotuskäüke, kullõlda lõõdsamängjide võikimängmist, ostõlla söögiuulidsa ja käsitüülaadu pääl. Kavan…
Festivalilõ «Aigu om!» tulõ päält 15 külälise Jaapanist
Timahavanõ festival «Aigu om!» peetäs 15.–21. hainakuuni ja om vällä kuulutõt ku Jaapani-eri.
Misperäst tuu nii om ja kuis jaapanlaisi ja võrokõisi kultuuri ütstõist tävvendäse, seletäs festivali ellokutsja ja kõrraldaja Kalkuna Mari:
«Ma olõ esi säidse kõrda Jaapanin käünü,…
Misperäst tuu nii om ja kuis jaapanlaisi ja võrokõisi kultuuri ütstõist tävvendäse, seletäs festivali ellokutsja ja kõrraldaja Kalkuna Mari:
«Ma olõ esi säidse kõrda Jaapanin käünü,…
Leevil jõud püüne pääle tükk kirivä elokäügiga Sibula Jaanist
7. hainakuust mängitäs Leevi vabaõhulava pääl Ilvese Aapo kirotõdut tiatritükkü «Ivan Narodny – mees, kes luiskas tõde».
Tükk herätäs ello 1869. aastagal Räpinä vallan sündünü kiränigu ja müüdiluuja, kiä sai maailman tunnõtus Ivan Narodny nime all,…
Tükk herätäs ello 1869. aastagal Räpinä vallan sündünü kiränigu ja müüdiluuja, kiä sai maailman tunnõtus Ivan Narodny nime all,…
Kaika suvõülikooli matkapääväl mindäs Ihamarust Karilatsi
Timahavanõ Kaika suvõülikooli matkapäiv peetäs 10. põimukuul (10.08), matkatas Ihamarust Karilatsi. Lisas om plaanin paar loengut ja tandsumängu. Matk tulõ umbõs 7 kilomiitret pikk. Ligembät teedüst saa kodolehe voroselts.ee päält.
Päävä täpsemb kava trükitäs är 8. põimukuu Uman Lehen.
UL
Päävä täpsemb kava trükitäs är 8. põimukuu Uman Lehen.
UL
Hurda Jakobi söögifestival Põlvan ja Hurda päiv Himmastõn
Puulpäävä, 13. hainakuul peetäs Põlva keskplatsi pääl Hurda Jakobi rahvussöögi festivali.
25. hainakuu pääväl tähistedäs Himmastõn Hurda 185. sünnüaastapäivä. Sääl andas üle ka Hurda Jakobi rahvuskultuuri avvohinna. Timahavadsõ avvohinnasaaja omma Tigasõ Merike ja Kõiva Mare.
Ligemb teedüs: jakobhurt.ee
UL
25. hainakuu pääväl tähistedäs Himmastõn Hurda 185. sünnüaastapäivä. Sääl andas üle ka Hurda Jakobi rahvuskultuuri avvohinna. Timahavadsõ avvohinnasaaja omma Tigasõ Merike ja Kõiva Mare.
Ligemb teedüs: jakobhurt.ee
UL
Suvõao rändämise
Miildüse mullõ naa suvõao rändämise. Õks mõtsa nuuri kikkasiini perrä ja tagasi. Õks aiamaa pääle värski söögikraami perrä ja jälleki säält tagasi. Nuu rändämise ei olõ väega pikä, tuuperäst vast miildüse.
Midägi siski om väega muutunu. Ei tunnõ inämb är noid tutvit paiku, kon varrampa hulga kõrdi käünü…
Midägi siski om väega muutunu. Ei tunnõ inämb är noid tutvit paiku, kon varrampa hulga kõrdi käünü…
Noorõ ehitäse kultuurisilda
Timahavadsõ kultuuripääliina Tarto ja Norramaa Bodø vidävä kuuntüüprojekti, miä om tsihit võro, seto, mulgi ku saami nuurilõ, et edendä umakultuuri hoitmist. 5.–10. piimäkuu pääväl kävemi Bodø liinan saami nuuril külän.
Tuu aoga jõvvimi tetä ja nätä peris pall’o. Kävemi Bodø kontsõrdimajan kuninganna Sonja kunstiavvohindo jagamisõl, Stormeni…
Tuu aoga jõvvimi tetä ja nätä peris pall’o. Kävemi Bodø kontsõrdimajan kuninganna Sonja kunstiavvohindo jagamisõl, Stormeni…
Kiri Võrolt. Kesksuvõ mõtõlusõ
Aig päält jaanipäivä om tõtõstõ jovvukas: maasiga, kirsi, makõlõ angõrhaina perrä lõhnava hainamaa, lõhmussõhäelmide mesihõng. . . . Õkva seol kesksuvõ aol tulõ hindäle miilde tulõta, et suvi om nii lühkü ja tuuperäst tulnu taast egä kihärakuga rõõmu tunda.
Tal’nan ellen, ku tull’ mõtsahimo pääle, sõidi Pääskülä…
Tal’nan ellen, ku tull’ mõtsahimo pääle, sõidi Pääskülä…
Parhomenko Maara: õnnõlik inemine olõmisõ kõrval om kõik muu tähtsüseldä
2. hainakuul saiva koolikatsõ läbi timahavatsil Eesti Muusiga- ja Tiatriakadeemiä lavakunstikooli sisseastjil. Üts lavakalõ sisse saanu om Põlvan sündünü ja koolitiid alostanu Parhomenko Maara, kiä and’ mõni päiv päält sissesaamist Umalõ Lehele väiku intervjuu.
Kuis…
Kuis…
Koolipingist õkva kaitsõväkke
19aastaganõ Kaarna Katrin tund huvvi sõapidämiskunstõ vasta. Tuuperäst otsust’ tä õkva pääle keskkuuli kaitsõväkke aigu tiinmä minnä. Nail päivil omgi täl Võro Kuperjanovi jalaväepataljonni minek.
Sündünü om Katrin Tartomaal, a perämädse säidse aastat eläse nä perrega Võromaal Osola lähkül. Või üteldä, et Võromaalõ tulti tagasi,…
Sündünü om Katrin Tartomaal, a perämädse säidse aastat eläse nä perrega Võromaal Osola lähkül. Või üteldä, et Võromaalõ tulti tagasi,…
Lihtsä ja selge sõnumi häste vällä valitun mängupaigan
Kävemi latsiga kaeman võrokeelist etendüst «Rongirüüv». Mille saiva väiku poiskõsõ kah üten võetus? Tuuperäst, et maailma asjust tulõ kõnõlda.
Mi kambalõ etendüs miildü. Olli hää näütlejätüü, Rahmani Jani ja Ilvese Aapo häste kokko kirotõt tekst, Meistri Erki kirotõt ja…
Mi kambalõ etendüs miildü. Olli hää näütlejätüü, Rahmani Jani ja Ilvese Aapo häste kokko kirotõt tekst, Meistri Erki kirotõt ja…
Puul suvvõ huuga läbi?!
Keväjelt, viil parõmb talvõl om alasi hää plaani petä ja lubaduisi anda, kohe suvõl minnä ja medä tetä jovvat. Aga jo maikuul nakas tunduma, et tuud peris vapa aigu om hõel löüdä ja päävä, nädäli ja kuu tükise nigu võitsi juuskma. Lilli nii aian ku…
Priinime lugu: Hõrak ja Sitik
Priinimel Hõrak om Eestin 128 kandjat. Vanan kiräviien kirutõdul priinimel Hõrrak om kandjit 17. Seod nimme om Eesti perekunnanimeraamadu jaos uurnu Uibo Udo. Ma kai edesi kavvõmbalõ aolukku, et kost tulõ talunimi.
Nimi panti Kanepi kihlkunna Erästvere mõisan 1809. aastagal kujul Hörrak. Taa tähendüs om küll selgele hõrak : hõraga (hõragu), eesti keelen üteldäs punane sõstar, a nime saaja – Horaka Reinu neli poiga, tütär ja naanõ – kanni inne…
Nimi panti Kanepi kihlkunna Erästvere mõisan 1809. aastagal kujul Hörrak. Taa tähendüs om küll selgele hõrak : hõraga (hõragu), eesti keelen üteldäs punane sõstar, a nime saaja – Horaka Reinu neli poiga, tütär ja naanõ – kanni inne…
Trehvämine mõtsaeläjidega
Seo lugu johtu sis, ku olli viil lats, kohki 1960. aastaga paiku. Mi perreh oll’ viis last ja ma eelviimäne. Kar’ah käümä naksi ma jo viieaastadsõlt. Hummogu varra aeti üles. Rõivakõsõ sälgä, pastlakõsõ jala otsa, vitsakõnõ peio, leeväpala karmanihe. Nii ma sis olligi päämine kar’us…
Tossu Tilda pajatus
Autujuhiluba prantsusõ keelen
Kuvvõkümnendide aastidõ lõpun, säitsmekümnendide algusõn olli Võrol väega hinnan as’aarmastajidõ autujuhilua saamisõ kursusõ. Tõisi hulgan läts’ sinnä õdagukooli direktri Õitse kah.
Noore mehe, kes kursuisi tei, olli kah õdagukoolin käünü. Nä tundsõ Õitset ja tiidsevä, et tehniga tundminõ täl esieränis laabsa ei olõ. A mehe mõtli, et kül tä jaku saa.
Õitse esäkodo oll’ Süvähavval, sinnä ta sõitsõ riiditi küllä. A sügüse lätt ilm varra pümmes. Nii jäi Õitse joba kümmekund…
Kuvvõkümnendide aastidõ lõpun, säitsmekümnendide algusõn olli Võrol väega hinnan as’aarmastajidõ autujuhilua saamisõ kursusõ. Tõisi hulgan läts’ sinnä õdagukooli direktri Õitse kah.
Noore mehe, kes kursuisi tei, olli kah õdagukoolin käünü. Nä tundsõ Õitset ja tiidsevä, et tehniga tundminõ täl esieränis laabsa ei olõ. A mehe mõtli, et kül tä jaku saa.
Õitse esäkodo oll’ Süvähavval, sinnä ta sõitsõ riiditi küllä. A sügüse lätt ilm varra pümmes. Nii jäi Õitse joba kümmekund…
Muda Mari pajatus
Suvinõ rohekäänähtüs
Ma kuuli raadiost, et seo aasta seivä inemise jaanipääväl tervüsele parõmbit süüke. Küdseti veidemb tsialihha, a inämb kanna ja aidvilju. Nigu vanal aol. Mi olõmi är unõhtanu, et eestläse omma vana küdsäjä rahvas. Mis tuu küdsekardohkidõ tegemine muud oll’ ku üts mõnnus grillipido.
A jaanikuu om sälätakah ja süümine om toonu üteh peris rohilidsõ käänähtüse mi söögilavva pääle kah. Sibulavarrõ, kurgi, herne, salat, till, suvõkürvits. Vaeldudõs värski kardohkas kah mano. Võit kiitä…
Ma kuuli raadiost, et seo aasta seivä inemise jaanipääväl tervüsele parõmbit süüke. Küdseti veidemb tsialihha, a inämb kanna ja aidvilju. Nigu vanal aol. Mi olõmi är unõhtanu, et eestläse omma vana küdsäjä rahvas. Mis tuu küdsekardohkidõ tegemine muud oll’ ku üts mõnnus grillipido.
A jaanikuu om sälätakah ja süümine om toonu üteh peris rohilidsõ käänähtüse mi söögilavva pääle kah. Sibulavarrõ, kurgi, herne, salat, till, suvõkürvits. Vaeldudõs värski kardohkas kah mano. Võit kiitä…
Parm tsuskas: vii minno tandsma!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
