Välläkaibmisõ Urvastõn andva teedüst Ugandi rahvast
Põimukuu lõpun tei Tarto Ülikooli arheoloogi Urvastõ kerigu man Uhtjärve oron muistidsõ matussõpaiga pääl välläkaibmiisi. Arheoloogiaprohvesri Valgu Heiki luut, et välläkaivõtuisi luiõ ja havvapanussidõ uurminõ and täpsempä teedüst muistidsõ Ugandi rahva kultuuri ja kombidõ kotsilõ.
«Taa om kõgõ vanõmb Ugandi…
«Taa om kõgõ vanõmb Ugandi…
Pillilaagrilise andi armõdu ilusa kontserdi
Põimukuu tõsõl poolõl sai Mõnistõ rahvamajan kullõlda kontserti, minka lõpõtõdi 26. rahvapillilaagri.
Laube Kadri om kõrraldanu säänest laagrit, konh egaüts, kel tahtmist, saa kuuõ pääväga veidükenegi mõnd pilli mängmä oppi, mitmal puul Võrumaal, aga taa esi ütläs, et kõgõ parõmb kotus om õks…
Laube Kadri om kõrraldanu säänest laagrit, konh egaüts, kel tahtmist, saa kuuõ pääväga veidükenegi mõnd pilli mängmä oppi, mitmal puul Võrumaal, aga taa esi ütläs, et kõgõ parõmb kotus om õks…
Ähijärve pääl sõitsõ kõrraga katõssa ütepuuloodsikut
Puulpäävä, 31. põimukuul peeti Ähijärve veeren perrepäivä ja laatu. Muiõ tegemiisi hulgan saiva päävä osalidsõ pruuvi haabjaga sõitmist. Kokko oll’ tuu päiv järve pääl katõssa haabjat, lisas näüdäti traditsioonilist lavvust lootsikut. Lootsikit näüdäs’ MTÜ Ühepuulootsiku Ühing. UL
Rõugõn tulõ kogokunnafestival
Puulpäävä, 7. süküskuul tulõ Rõugõ Ööbiguoron kogokunnafestival «Ellujäämise kunstid». Kavan omma paikligu kraami laat, nun n’unäütüs, tüütarõ, kultuuriprogramm, ütine laulminõ. Eräle tegemise omma latsilõ kah.
Ligembät teedüst saa aadrõsi rouge.kovtp.ee/kogukonnafestival päält.
UL
Ligembät teedüst saa aadrõsi rouge.kovtp.ee/kogukonnafestival päält.
UL
Teppo lõõdsatalo pidi sünnüpääväpito
Põimukuu perämädsel pääväl peeti Loosu külän lõõdsamuusõumi 10. ja Teppo Augusti lõõdsatalo toimõndamisõ 15. sünnüpäivä. Üles asti lõõdsamängjä Võromaalt ja kavvõmbaltki ja näüdäti vahtsõt lõõdsalugudõ noodikoko.
«Seo aoga om hulga är tettü,» kõnõlõs lõõdsatalo vidäjä ja pillimeistre perrätulõja Teppo Priidu. «Om tettü lõõdsakonvõrentse,…
«Seo aoga om hulga är tettü,» kõnõlõs lõõdsatalo vidäjä ja pillimeistre perrätulõja Teppo Priidu. «Om tettü lõõdsakonvõrentse,…
Suurõ kuvvõ opitunn
Kooliaasta om pääle naanu. Timahava kõnõlõsõ pall’o latsõvanõmba, et kõik koolikraam om maru kallis lännü. Tuu või nii olla külh. A või ka tõistmuudu olla, kõik om kontekstin kinni.
Tulõ miilde aasta 1990, ku tulli Võrolõ Reimani gümnaasiummi. Ei olõ meelen, kuis sis kõgõ koolikraami saamisõ ja…
Tulõ miilde aasta 1990, ku tulli Võrolõ Reimani gümnaasiummi. Ei olõ meelen, kuis sis kõgõ koolikraami saamisõ ja…
Spordisuvõst
Viimätse suvõ edimädsen otsan olliva Euruupa meistrevõistlusõ kergejõustikun. Tuud sai telekast vahitus ja ummilõ päkkä peetüs. Sääl näüdäs’ rammu Ermi Johannes. Oll’ kimmäs tunnõ tuud kõkkõ kaia. Tulõmusõs oll’ piaaigu et Noolõ Erki tasõmõl summa ja edimäne kotus andsõ märku, et mi miis om tipun. Üle hulga ao…
Võrokõisi vällämeelütämine
Üle ilma omma etnoloogi ette võtnu perändmaastigõ välläuhtmisõ ja silmä ala tuumisõ. Ütehkuuh arhitektega omma nä märgotanu, kuimuudu noid kaonuid maamärke puiõ, puhmõ vai mändsegi muu viguriga vahtsõst vällä märki. Inemise hingele om hää, ku timä vai timä perre mälehtämise kuigimuudu silmä all omma.…
«Haanja (??) miis» ilma võlssmada
Õigõ mitmõ Eesti laulu nakkasõ pääle võlssmisega. Näütes «Vana vokk», kon umaaignõ eesti rahva ebajummal Artur Rinne es vaivu hindäle selges tegemä, et aovalgus om inne päävä algust. Umaette pärl om tollõn rean «Haanja miis», miä jo hulk aigu om kandnu võrukiilse esilaulu…
Tõsõ kundi otsast. Tsõõr Võro liina pite
Ku keväjä mu käest küsti, kas ma saanu tetä Võrol liinaekskursiooni, anni perrä ja olli nõun. Paar päivä inne liina suurt juubõlit saigi tsõõrikäük teos. A selge oll’ ka tuu, et inne, ku tõisilõ kõnõlõma minnä, tulõ hindäl asi selgembäs saia.
Otsõ…
Otsõ…
Noorõ muusigu kipõ ja kirriv suvi
Muusik ja oppaja KATTAI KAARI (25) om timahava peris hulga mitmõl puul üles astnu. Kaari tüütäs Võro muusigakoolin, kon oppas klavõrit, laulu ja vidä kattõ kuuri: latsikuuri Ritsik ja Võro nuurikuuri. Viil om tä asõndusmuusigaoppaja Puiga põhikoolin ja abidirigent segäkoorin Hilaro, päält kõgõ…
Võrokeeline grafiti
Põimukuu lõpupoolõ ilmu Kärgula bussipiätüse kõlladsõ saina pääle sääne kiri, nigu pildi päält nätä. Luulõtus om kirotõt paksu markõriga ja allkiräs om pantu C. Et allkiri viitas luulõtaja Contralõ, uursõ Uma Lehe toimõndus luulõtaja käest perrä, kas tego om timä luulõtusõga ja kas tä tiid midägi…
Kümme koto. Neläs kodo
Mu neläs kodo oll’ Tarton Staadioni uulitsal ülikooli staadioni iin. Tuu oll’ katõkõrdnõ vana puumaja ja mi katõtarõlinõ kortõr oll’ alomadsõ kõrra pääl. Küük ja kaminaruum olli viil keldrikõrra pääl, kohe läts’ nii äkiline trepp, et mi kõik ollimi vähämbält kõrra säält alla sadanu.
Olli sis abielon…
Olli sis abielon…
Imä lugu
Mul om väega hää miil, et mul ummõtõgi nii pall’u mutsu oll’, et ütskõrd 1965. aastal, ku Rõugõlõ sünnükodu tulli, reportõrmaki pääle uma imä Tootseni Hilda (1911–1989) jutu võtsõ. Nüüd om hää latsilõ ja latsõlatsilõ kullõlda anda. Paku tükükeisi imä jutust Uma Lehe lugõjilõ kah lukõ.
Tootseni Toivo
1. Nuurusaig
Varanõ latsõpõlv
Umast esäst ei mäletä ma midägi. Üttegi pilti kah ei olõ. Olli vast katõaastanõ, ku tä är kuuli. Kopsutiisikus. Imä nakas’ pidämä rendikotussid, mu velle olli…
Tootseni Toivo
1. Nuurusaig
Varanõ latsõpõlv
Umast esäst ei mäletä ma midägi. Üttegi pilti kah ei olõ. Olli vast katõaastanõ, ku tä är kuuli. Kopsutiisikus. Imä nakas’ pidämä rendikotussid, mu velle olli…
Priinime lugu: Troska
Seo nimel om Eestin 64 kandjat, kõgõ rohkõmb om näid Võru maakunnan. Nimi panti kolmõn kotussõn. Rõugõ kerigumõisan sai nime Troska Troska talu rahvas. Nime saanu perre võisõva olla lelläpoigõ perre vai viil kavvõmbast sugulasõ. Troska talu nimi om peri roodsiaigsõ peremehe edenimest: 1688 Tindi Troska (Tinty Troska).
Tõnõ kotus oll’ Pruuna mõisa Amblan, kon nimi panti Troska Ado perrele ja velle latsilõ. Ka sääl panti priinimi joba olõman lisanime perrä. Pruuna…
Tõnõ kotus oll’ Pruuna mõisa Amblan, kon nimi panti Troska Ado perrele ja velle latsilõ. Ka sääl panti priinimi joba olõman lisanime perrä. Pruuna…
Kuis pini haukma opata
Kõgõ põnõvamba jutu ja juhtumisõ tulõva iks elost hindäst ja eloh iks juhtus ütte ja tõist. Minevaasta, nigu timahavagi, oll’ väega hää seeneaasta. Hindäl seene tettü ja mõtli, et kül jäi mõtsa pall’o perrä. Nuu mõtsa ülejäägi ommava ku hambavalu, kõik aig kripatas, et raha videles…
Tsia aiast välän
Seo lugu juhtu 1997. aastaga süküskuul. Peimi tsiku, suvõl välän, sügüse aimi lauta. Mul oll’ tuupäiv välän aian neli tsika. Inne tüüleminekit söödi nä är, sis lätsi tüüle. Olli Aakrõ postkontorin juhataja.
Kell 11 kõlisi telefon, naabri kõlist’, et mu tsia omma aiast välän, kõndva ummapääd ja tegevä iks röh-röh-röh. Olliva lännü naabri aiamaa pääle ja naanu pindrit tsungma. Lätsi tüült kodo ummi tsiku püüdmä. Kats tsika olli naabri uma aiamaa päält är…
Kell 11 kõlisi telefon, naabri kõlist’, et mu tsia omma aiast välän, kõndva ummapääd ja tegevä iks röh-röh-röh. Olliva lännü naabri aiamaa pääle ja naanu pindrit tsungma. Lätsi tüült kodo ummi tsiku püüdmä. Kats tsika olli naabri uma aiamaa päält är…
Tossu Tilda pajatus
Viil üts lugu Vasjast
Vasja oll’ Võro liinan tunnõt viguri- ja viinamiis. Tä oll’ peri Ukrainast ja tahtsõ noorõn mehen sõaväeläses saia, oll’ hää paindumisõ ja kihävalitsõmisõga. A komisjon es lasõ täl väiku kasvu peräst sõaväeläses saia.
Tuu väiku kasv es sekä Vasjal ildampa suurõs joodikus saamist. A sõavägi oll’ täl iks hengen. Ku Võrol peeti mõnt paraati, oll’ Vasja kõgõ paiga pääl. Paraatõ peeti sis Verevide Kütte platsi pääl ja nuu, kiä saisi…
Vasja oll’ Võro liinan tunnõt viguri- ja viinamiis. Tä oll’ peri Ukrainast ja tahtsõ noorõn mehen sõaväeläses saia, oll’ hää paindumisõ ja kihävalitsõmisõga. A komisjon es lasõ täl väiku kasvu peräst sõaväeläses saia.
Tuu väiku kasv es sekä Vasjal ildampa suurõs joodikus saamist. A sõavägi oll’ täl iks hengen. Ku Võrol peeti mõnt paraati, oll’ Vasja kõgõ paiga pääl. Paraatõ peeti sis Verevide Kütte platsi pääl ja nuu, kiä saisi…
Muda Mari pajatus
Suvi jakkus
Ku põimukuu tõõsõh poolõh olli väega ilosa ilma, kuuli raadiost ütlemist, et väläh om vannonaisisuvi. Tuu om nii võlss, ku viil olla saa. Suvi om suvi, vaihõpääl omma iks lämmämbä ja sõs jälki jahhemba ilma.
A ku kallendri perrä om süküs käeh, edimädse üükülmä omma är olnu ja sõs tulõva halvu ilmu vaihõlõ jäl mõnõ väega ilosa ja lämmä päävä, sõs tuu om vanno naisi suvi. Harilikult om tuu rehekuul, ku…
Ku põimukuu tõõsõh poolõh olli väega ilosa ilma, kuuli raadiost ütlemist, et väläh om vannonaisisuvi. Tuu om nii võlss, ku viil olla saa. Suvi om suvi, vaihõpääl omma iks lämmämbä ja sõs jälki jahhemba ilma.
A ku kallendri perrä om süküs käeh, edimädse üükülmä omma är olnu ja sõs tulõva halvu ilmu vaihõlõ jäl mõnõ väega ilosa ja lämmä päävä, sõs tuu om vanno naisi suvi. Harilikult om tuu rehekuul, ku…
Parm tsuskas: edimädse süküskuu märk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
