Vahtsõst aastast nakkas Võro instituuti juhtma Padari Ivari
Vahtsõs Võro instituudi direktris valitu Padari Ivari luut, et timä pikäaolidsõ kogõmusõ poliitikan ja hää Võromaa elo tundminõ avitasõ härgütä suurõmbat kuuntüüd esi asotuisi ja Võromaa perride vaihõl.
5. märdikuul valõ Võro instituudi tiidüsnõvvokogo järgmädses instituudi direktris Padari Ivari.…
5. märdikuul valõ Võro instituudi tiidüsnõvvokogo järgmädses instituudi direktris Padari Ivari.…
Uma Pido filmi saiva valmis
Valmis omma saanu filmi timahavatsõst Umast Pidost. Filmi 1. piimäkuul Põlvan Indsikurmun peetüst võrokiilsest laulupidost om kokko säädnü Uibo Tauno. Timahavadsõ Uma Pido lavastaja oll’ Leesalu Diana.
Kattõ Umast Pidos tettüt filmi saa kaia Uma Pido Youtube’i kanali päält. Edimäne film «Uma Pido pääkontsõrt» and täüspikä…
Kattõ Umast Pidos tettüt filmi saa kaia Uma Pido Youtube’i kanali päält. Edimäne film «Uma Pido pääkontsõrt» and täüspikä…
Parõmba võrokõisi välläkutsõ tegijä
Timahavatsõl võro keele nädälil sai tetä võrokõsõ välläkutsõ mängu. Mängjä pidi lahendama keelega köüdetüid ülesandit, näütüses kullõma raadiost võrokeelitsit saatit vai kõnõlõma telefonin võro keelen. Herksämbä välläkutsõ vastavõtja olli Visseli Malle, Tuisu Sandra ja Lattu Kaja.
Avvohinnas om Võro instituudi raamaduaasta kallõndri. Saajilõ andas teedä, kuis avvohinna kätte saa.
UL
Avvohinnas om Võro instituudi raamaduaasta kallõndri. Saajilõ andas teedä, kuis avvohinna kätte saa.
UL
Sõna ja tego
Kõlist’ mullõ üts lehelugõja. Täl oll’ perämädse ao maailma asju kotsilõ kats arvamist. Kõgõpäält oll’ timä meelest väega hää tuu, et Trump Ameerigamaa presidendis valiti. A jälleki tuu tälle es miildü, et Padari Ivari Võro instituudi direktris valiti, selle et Padar om jo sots.
Es mõistaki midägi vasta kosta.…
Es mõistaki midägi vasta kosta.…
Mõtlõminõ tege ilusas
Mi piäs nakkama krimkadõ kõrval muinasjuttõ kah lugõma,
noist võimi mõnikõrd peris hääd oppust saia
Ma naksi mõni aig tagasi mõtlõma, mis tuu tähendäs, et parhillatsõl aol om suurõs moodus saanu egäsugumanõ muhekrimi: esiki Juhan Liiv avitas joba pätte ja kur’ategijit takan aia ja saa ka mõnõ kätte.…
noist võimi mõnikõrd peris hääd oppust saia
Ma naksi mõni aig tagasi mõtlõma, mis tuu tähendäs, et parhillatsõl aol om suurõs moodus saanu egäsugumanõ muhekrimi: esiki Juhan Liiv avitas joba pätte ja kur’ategijit takan aia ja saa ka mõnõ kätte.…
Kuurmakabla lugu
Esä imäga pittivä vanast lehmä. Ma aviti hainatüü man kah jõudumüüdä, ku kooli kõrvalt aigu sai. Üts aastak saigi kõva kuhja jagu haina kokku pantus, a tuu oll’ vaia kodu tuua. Esä oll’ organisiirnü koolimaja mant kats vanna kolleegi – üts veoautuga, tõnõ ilma.
Mehe tiisevä küll,…
Mehe tiisevä küll,…
Vanatsõdsõ heng
Ma ei tiiäki, om taa mul periselt nättü asi vai ettekujotus. A lugu oll’ sääne.
Kävemi 1980. aastil mu vannatsõtsõ huuldaman, tä oll’ sis 83 aastat vana. Ütskõrd lubasimi kah minnä, a es saa. Timä läts’ tuupääle naabri mano helistämä, a sattõ tii pääle maaha ja murdsõ reiekaalaluu är. Nakas’ sääl maan rüükmä, a kiäki es kuulõ. Läts’ vast mitu tunni müüdä, ku naabrimiis Volli kuulsõ midägi ja läts’ kaema.
Vannatsõtsõ lõigati haigõmajan, a…
Kävemi 1980. aastil mu vannatsõtsõ huuldaman, tä oll’ sis 83 aastat vana. Ütskõrd lubasimi kah minnä, a es saa. Timä läts’ tuupääle naabri mano helistämä, a sattõ tii pääle maaha ja murdsõ reiekaalaluu är. Nakas’ sääl maan rüükmä, a kiäki es kuulõ. Läts’ vast mitu tunni müüdä, ku naabrimiis Volli kuulsõ midägi ja läts’ kaema.
Vannatsõtsõ lõigati haigõmajan, a…
Perämäne kutsung: Uma Lehe sügüsedse jututalgo
Hää lugõja ja kirotaja! 20 aastakka om peetü Uma Lehe jutuvõistlust. A egä kirätüü om esieräline ja tähtsä, tuuperäst proovimi timahava tsipa veidemb võistõlda ja rohkõmb ütenkuun tettüst rõõmu tunda. Kuulutami võistlusõ asõmõl vällä Uma Lehe jututalgo!
Ku teil om rahvalõ…
Ku teil om rahvalõ…
Kõrdalännü umakultuuri lõikusnätäl
Võro keele nätäl om timahavatsõs är peetü. Mu meelest läts’ seo nätäl kõrda: võro keelest kõnõldi mitmõl puul hulga ja valmis saiva mitmõ vahtsõ umakeelidse välläandõ. Nii võigi taad nädälit nimmada umakultuuri lõikusnädälis, miä avit’ võrokõisi hindätiidmist kimmämbäs saia. Anna tan väiku…
Käsitüünäütüs «Et õks ihol ja hengel olõsi lämmi!»
Märdikuun saa VanaVõromaa Käsitüü esindüsen kaia esimuuudu välläpanõkit Rosenbergi Dagmari tettüist käsitüüasjust.
Käsikudamisõ massinaga koedu kleidi, kampsi ja undruku omma õkva neo rõiva, miä passisõ sügüse sälga panda. Rõivin saava kokko luudusõvärme maheligu tooni, ilostusõs heegeldedü ja välläummõldu…
Käsikudamisõ massinaga koedu kleidi, kampsi ja undruku omma õkva neo rõiva, miä passisõ sügüse sälga panda. Rõivin saava kokko luudusõvärme maheligu tooni, ilostusõs heegeldedü ja välläummõldu…
Kümme koto. Ütsäs kodo
Et mu velenaasõl oll’ Põltsamaa lähkül vaba katõ tarõga kortõr, sis ma lätsigi sinnä. Kõik mu as’a – plaadi, pall’o raamatit ja muu kraam üten müübliga – jäivä Perile, ostja tahtsõva kõkkõ hindäle.
Lisas pudilõ-padilõ võti üten vana albumi, midä olõ jo aastit hoitnu ku kõgõ…
Lisas pudilõ-padilõ võti üten vana albumi, midä olõ jo aastit hoitnu ku kõgõ…
Imä lugu
6. Rõugõst sai mi periskodu
1937. aastal sai alõvin rahvamaja valmis. Sinnä oll’ majahoitjat vaia ja kaubõldi meid. Lätsimigi.
Esä tegi kõvastõ pilditüüd edasi. Ku leerilatsõ olliva, sõs tull’ nii üü ku päävä tüüd tetä. Päivä käve leerilatsiga Ööbiguorun ja alõvin ümbre ja pildist’, üüse teimi pildi valmis. Ma mõsksõ ja kuivati ja lõiksõ viiri ja presse. Hummuku pidivä pildi joba valmis olõma; tõnõ päiv tetti vahtsõ võttõ, kes peräst noid vannu inämb olõs ostnu.
Pildi- ja…
1937. aastal sai alõvin rahvamaja valmis. Sinnä oll’ majahoitjat vaia ja kaubõldi meid. Lätsimigi.
Esä tegi kõvastõ pilditüüd edasi. Ku leerilatsõ olliva, sõs tull’ nii üü ku päävä tüüd tetä. Päivä käve leerilatsiga Ööbiguorun ja alõvin ümbre ja pildist’, üüse teimi pildi valmis. Ma mõsksõ ja kuivati ja lõiksõ viiri ja presse. Hummuku pidivä pildi joba valmis olõma; tõnõ päiv tetti vahtsõ võttõ, kes peräst noid vannu inämb olõs ostnu.
Pildi- ja…
Priinime lugu: Kelt ja Keldo
Nimel Kelt om Eestin 60 kandjat. Vanan kiräviien varjantsil Keldt om kandjit kümme. Nimi panti nellän kotussõn.
Tartumaal Suurõ-Rõngu mõisan panti seo nimi Raigaste külä Keldu (Keldo) talun. Keriguraamatun kirutõdi edimält Keld, hingelugõmisõn Keldt. Nimi läts õigõ piä edesi Aagrõlõ, kon pruugiti joba kiräpilt Kelt. Väiku-Rõngu mõisa Meemaste ehk Tilga külän panti taasama nimi, kiräpilt oll’ algusõst pääle Kelt. Inämbäste om Rõngust edesi lännü Suurõ-Rõngu peritoluga nimi.
Võrumaal panti Kelt Põlva kihlkunna…
Tartumaal Suurõ-Rõngu mõisan panti seo nimi Raigaste külä Keldu (Keldo) talun. Keriguraamatun kirutõdi edimält Keld, hingelugõmisõn Keldt. Nimi läts õigõ piä edesi Aagrõlõ, kon pruugiti joba kiräpilt Kelt. Väiku-Rõngu mõisa Meemaste ehk Tilga külän panti taasama nimi, kiräpilt oll’ algusõst pääle Kelt. Inämbäste om Rõngust edesi lännü Suurõ-Rõngu peritoluga nimi.
Võrumaal panti Kelt Põlva kihlkunna…
Latsõpõlv ei kao
Ku ma olli üte kuu vannunõ, sai minust võrukõnõ. Kuldrõst vanavanõmbidõ talust vei vanaesä mu üten imä ja esäga hobõsõvankrin Antsla jaama, kohe oll’ katõssa kilumeetrit. Meil vidi: rong saisõ iin. Saksa sõaväerong. Kuigimuudu tekk’ esä selges, et mi tahami Võrulõ sõita. Säälsaman ollimi vagunin ja mõnõ…
Koolnu herätämine
2020. aasta vahtsõaastakuul lätsi naabrinaasõ puhtilõ. Välläsaatmine oll’ Võro haigla leinäsaalist.
Alostusõni oll’ jäänü mõni minot. Ütekõrraga hüpäs’ tagaussõst sisse mundrih kipõabinäüdsik. Tä pandsõ käe kadunukõsõ kässi ja sõs pää pääle.
Mu sälä takast oll’ kuulda sosistamist: «Viimäte ei olõki koolnu, ku viil pästmä tulti?» ja «Vast istuski üles».
Peräkõrd üts miis hõigas’ kõva helüga: «Tah ei olõ inäp midägi tetä!»
Kipõabinäüdsik saisõ vähä aigu kirstu man ja sõs jalot’ minemä.
Ma tundsõ ja tiidse kül toda…
Alostusõni oll’ jäänü mõni minot. Ütekõrraga hüpäs’ tagaussõst sisse mundrih kipõabinäüdsik. Tä pandsõ käe kadunukõsõ kässi ja sõs pää pääle.
Mu sälä takast oll’ kuulda sosistamist: «Viimäte ei olõki koolnu, ku viil pästmä tulti?» ja «Vast istuski üles».
Peräkõrd üts miis hõigas’ kõva helüga: «Tah ei olõ inäp midägi tetä!»
Kipõabinäüdsik saisõ vähä aigu kirstu man ja sõs jalot’ minemä.
Ma tundsõ ja tiidse kül toda…
Tossu Tilda pajatus
Tsobokõsõ laulupido rongikäüki kaeman
Ütel üldlaulupidul olli kolm Võrumaa tsobokõist lännü kah pääliina, et kaia pidu rongikäüki. Ku Võrumaa laulja-tandsja näist müüdä marssõva, tekkü suurõmb larm, selle et rahvalõ miildü värmilidse ja rõõmsamiilse võrokõisist pidulidsõ.
Tsobokõsõ aiva ummi asju ja panni Võrumaa rahvast tähele viil sis, ku nuu pia müüdä olli lännü. Ummõhtõ näivä nä är, et võrokõisi iin kõnd uhkõ sammuga pikk illus tütärlats.
Kõgõ suurõmb tsobokõnõ kuulut’ tõisilõ, et tä pand toolõ…
Ütel üldlaulupidul olli kolm Võrumaa tsobokõist lännü kah pääliina, et kaia pidu rongikäüki. Ku Võrumaa laulja-tandsja näist müüdä marssõva, tekkü suurõmb larm, selle et rahvalõ miildü värmilidse ja rõõmsamiilse võrokõisist pidulidsõ.
Tsobokõsõ aiva ummi asju ja panni Võrumaa rahvast tähele viil sis, ku nuu pia müüdä olli lännü. Ummõhtõ näivä nä är, et võrokõisi iin kõnd uhkõ sammuga pikk illus tütärlats.
Kõgõ suurõmb tsobokõnõ kuulut’ tõisilõ, et tä pand toolõ…
Muda Mari pajatus
Postipoiss
Ma kuuli raadiost, et riigi postiteenistüs lõpõtas är egä päiv kirju lakjavidämise. Vanal aol, ku mõisaherrä viil posti vidämist kõrraldi, liiku postihobõsõ kah küländ hõrrõlt. Ku oll’ kipõ tiidüs edesi anda, saadõti käskjalg ratsa minemä.
Põnnõv tiidä, kas kiä noid käsilde kirotõduid kirju inämb taht saatagi. Noorõ kirotasõ Mol’oraamatuh, vana innembä kõlistasõ ja uudissõ omma kõrraga tiidä. Pia tulõ jouluaig ja joulukaartõ iks saadõtas viil. Tasos õnnõ aigsahe kaardi valmis kirota ja posti…
Ma kuuli raadiost, et riigi postiteenistüs lõpõtas är egä päiv kirju lakjavidämise. Vanal aol, ku mõisaherrä viil posti vidämist kõrraldi, liiku postihobõsõ kah küländ hõrrõlt. Ku oll’ kipõ tiidüs edesi anda, saadõti käskjalg ratsa minemä.
Põnnõv tiidä, kas kiä noid käsilde kirotõduid kirju inämb taht saatagi. Noorõ kirotasõ Mol’oraamatuh, vana innembä kõlistasõ ja uudissõ omma kõrraga tiidä. Pia tulõ jouluaig ja joulukaartõ iks saadõtas viil. Tasos õnnõ aigsahe kaardi valmis kirota ja posti…
Parm tsuskas: talvõkummi vaihtus
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
