Raamadukogo uut raamaduaastat
2024. aastak om olnu Võromaa keskraamadukogolõ tähtsä ja põnnõv, selle et aasta sisse jääs koliminõ ja sissesäädmine uman vanan, a vahtsõs tettün koton. Ja põnnõv tulõ ka vahtsõnõ aasta, miä om vällä hõigat ku eesti raamadu aastak. Sääne teema-aasta om raamadukogoga egäl juhul tihtsän köüdüssen.
«Lugõjalõ…
«Lugõjalõ…
95 aastat Kõivu Madisõ sünnüst
5. joulukuul sai 95 aastat füüsikust kiränigu ja filosoofi Kõivu Madissõ (1929–2014) sünnüst.
Timä tähtsämbä võro keelen kirotõdu teossõ omma näütemäng «Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl» (üten Lõhmussõ Aivoga) ja mälehtüisi-uurmisõ romaan «Kähri kerko man Pekril».
Tuud perämäst saa Kalla Urmassõ…
Timä tähtsämbä võro keelen kirotõdu teossõ omma näütemäng «Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl» (üten Lõhmussõ Aivoga) ja mälehtüisi-uurmisõ romaan «Kähri kerko man Pekril».
Tuud perämäst saa Kalla Urmassõ…
Timahavasügüsene võro keele nätäl läts’ Tal’na võrokõisil võro keele kuus
Om ammu teedä asi, et novvembrit nimmatas viil märdi- ja katrikuus, hallakuus, külmäkuus, miihikuus, kosjakuus. Om teedä tuugi, et novvembri edimäne täüsnätäl om võru keele nätäl. Tuuperäst oll’ Tal’nangi harilikust inämp kuulda võru kiilt.
Tal’na võru seldsi inemiisi ülesastmisõ keelenädälil olli säändse:
• Iispäävä, 4. märdikuul hõigas’ Pedassaarõ Ele ETV «Aktuaalsõ kaamõra» ilmateedüst uman imäkeelen kah.
• Tõõsõpäävä, 5. märdikuul oll’…
Tal’na võru seldsi inemiisi ülesastmisõ keelenädälil olli säändse:
• Iispäävä, 4. märdikuul hõigas’ Pedassaarõ Ele ETV «Aktuaalsõ kaamõra» ilmateedüst uman imäkeelen kah.
• Tõõsõpäävä, 5. märdikuul oll’…
Liisokõisi rõõmu pakva laulminõ Õismäel
27. märdikuul Õismäe pääväkeskusõn olnu väega lämmi kontsõrt oll’ pühendet võro keelele.
Är sai märgitüs ka hingiaig lauluga «Sa süämen no panõ». Sõs kõnõl’ kava juht Müürsepä Külli võrokõisi seldsi tegemiisist ja ansamblist Liiso, kes om 28 aastakka kuun käünü –…
Är sai märgitüs ka hingiaig lauluga «Sa süämen no panõ». Sõs kõnõl’ kava juht Müürsepä Külli võrokõisi seldsi tegemiisist ja ansamblist Liiso, kes om 28 aastakka kuun käünü –…
Tenotunnõ süämen
Mul om otsalda hää miil ja suur tenotunnõ süämen, et omma olõman inemise, kiä ei piä üle jõvvu käüväs Umalõ Lehele juttõ saata. Naa inemise omma olõman olnu pia kõik taa aig, ku Umma Lehte vällä om antu.
20 aastakka Uma Lehe jutuvõistlust, miä timahava, 21. aastagal,…
20 aastakka Uma Lehe jutuvõistlust, miä timahava, 21. aastagal,…
Tiatrin «missat» kaeman
Tüü man anti teedä, et om üts tiatripilet pakku ja õkvalt õdagu mindäs. Nigu tuu õks om maakuulõn olnu, harilikult om pakja imäkeele ja kiränduse oppaja. Hää, et trehväs’ palgapäiv olõvat, julgusi finantsõ poolõst minnä. Koolibuss sõitsõ ette ja kõik 30 kotust saiva täüs. Pärnu-Jaagupist…
Lõhna herätäse mälestüisi
Edimiitsi talvõ muudu ilmuga sai võetus ette suurõmb kapstõidõ kiitmine. Hapnõidõ kapstõidõ lõhn, ku naa mitu tunni kiise, om õigõ kõva, es taha tuud kortermajan tõisile pääle sundi. Tuuperäst saigi mintüs kapstalaariga latsõpõlvõkodu, majakõistõ, konh külmäl ja pümmel aol veidükese hõel ellä, aga kohe…
Tõsõ kundi otsast. Aituma, pikäaolinõ tiinäütäjä!
Perän tuud, ku seo kuu alostusõn tull’ uudis Jüssi Fredi minekist pilvekohvikulõ, kon tä kimmäle ummi vahtsit tegemiisi tege ja plaanitsõs, saisi ma pistü, panni käe kokko ja tennässi kõgõ korgõmbat, et Eestile um antu nätä ja tunda säänest…
Kultuurihuviga paragrahvõ käändjä
Timahavadsõ Uma Lehe jututalgo hindajidõ kogo lemmikjutu kirotanu HILLEPI EINAR tüütäs justiitsministeeriümin, om sääl karistusõigusõ ja menetlüse talitusõ nõvvoandja. A lisas toolõ om täl suur kultuurihuvi, tä tege tiatrit ja om Umalõ Lehele jo aastit juttõ saatnu. Uurimi, kiä Einar om ja midä…
Jututalgo kokkovõtõ
Timahavatsõlõ Uma Lehe jututalgolõ saadõti kokko 55 juttu. Jutukirotajit oll’ seokõrd 34.
Toimõndusõ hindajidõ kogon olli Kahro Marek, Säinasti Ene, Kabuna Kaile ja Padari Ivari. Päält näide hinnas’ katõgooria «Kunsti pututus» juttõ Eesti Rahvaluulõ Arhiivi (ERA) hindajidõ kogo. Kunstijuttõ loi Kaasiku Mairi, Remmeli Mari-Ann, Tammõ Kadri, Valpri Valdo ja Viidingu Taive.
Aituma kõigilõ kirotajilõ ja hindajilõ!
Lemmikjutu
• Hillepi Einar, jutt «Märgotus kunsti pututusõst». Hindajidõ kogo lemmikjutt….
Toimõndusõ hindajidõ kogon olli Kahro Marek, Säinasti Ene, Kabuna Kaile ja Padari Ivari. Päält näide hinnas’ katõgooria «Kunsti pututus» juttõ Eesti Rahvaluulõ Arhiivi (ERA) hindajidõ kogo. Kunstijuttõ loi Kaasiku Mairi, Remmeli Mari-Ann, Tammõ Kadri, Valpri Valdo ja Viidingu Taive.
Aituma kõigilõ kirotajilõ ja hindajilõ!
Lemmikjutu
• Hillepi Einar, jutt «Märgotus kunsti pututusõst». Hindajidõ kogo lemmikjutt….
Hindajidõ kokkovõttõ timahavatsõst jututalgost
Kahro Marek:
Seokõrd oll’ üts jututalgu teema «Kunsti pututus» ja ma naksi tuuperäst esi kah mõtlõma, mis piät tõtõstõ hää kunstitüü seen olõma, et taa tüküs aos miilde jääsi. Paistus, et suurõmb jagu inemiisi arvas, et kunst tähendäs maali vai kujju. A või mõtõlda niiviisi kah, et kõik, midä häste tetäs, om kunst. Jutukõnõlõmisõ piinüt kunsti mi rahvas egätahes tund. Hindid panda om perädü rassõ,…
Seokõrd oll’ üts jututalgu teema «Kunsti pututus» ja ma naksi tuuperäst esi kah mõtlõma, mis piät tõtõstõ hää kunstitüü seen olõma, et taa tüküs aos miilde jääsi. Paistus, et suurõmb jagu inemiisi arvas, et kunst tähendäs maali vai kujju. A või mõtõlda niiviisi kah, et kõik, midä häste tetäs, om kunst. Jutukõnõlõmisõ piinüt kunsti mi rahvas egätahes tund. Hindid panda om perädü rassõ,…
Imä lugu
8. Latsiga maalõ pagõminõ ja alõvi pommitaminõ
Esäga oll’ joba kõnõldu, et ku midägi om, sõs läämi mi kah Kenderi Karla poolõ. Kraam oll’ mul kõik kohvridõ sisse är pakitu, et ku midägi juhtus, sõs Karla tulõ hobõsõga perrä. Ütli sõs Jaani imäle, et mi läämi Kenderi poolõ är, kül peräst tulõmi kraami perrä. Tä ütel’, et oh, ärku mi Toivot naaku üten võtma – kuis ma tedä üsän kanda jõvva, et ku kraami perrä…
Esäga oll’ joba kõnõldu, et ku midägi om, sõs läämi mi kah Kenderi Karla poolõ. Kraam oll’ mul kõik kohvridõ sisse är pakitu, et ku midägi juhtus, sõs Karla tulõ hobõsõga perrä. Ütli sõs Jaani imäle, et mi läämi Kenderi poolõ är, kül peräst tulõmi kraami perrä. Tä ütel’, et oh, ärku mi Toivot naaku üten võtma – kuis ma tedä üsän kanda jõvva, et ku kraami perrä…
Priinime lugu: Käis ja Käiss
Nimme Käis kand Eestin 137 inemist, nimme Käiss 14 inemist. Nime peritollu om uurnu Kiristaja Arvis, ma olõ tuud uurmist jakanu. Seo nimi sündü päämidselt kolmõn mõisan.
Kõgõ suurõmb suguvõsa sai seo nime Põlva kihlkunna Vana-Koiola mõisa Himmastõ külän, kon tervelt viien Kääso talun panti Käis. Himmastõ nimi levisi joba 1832. aastagas Pragi mõisalõ ja säält edesi üle Lõuna-Eesti.
20. aastagasaal üteldi talunimme Himmastõn Kääso, katastrikaardi nimi om vanan kiräviien Käso,…
Kõgõ suurõmb suguvõsa sai seo nime Põlva kihlkunna Vana-Koiola mõisa Himmastõ külän, kon tervelt viien Kääso talun panti Käis. Himmastõ nimi levisi joba 1832. aastagas Pragi mõisalõ ja säält edesi üle Lõuna-Eesti.
20. aastagasaal üteldi talunimme Himmastõn Kääso, katastrikaardi nimi om vanan kiräviien Käso,…
Märgotus kunsti pututusõst
Uma Lehe 2024. aastaga jututalgo hindajidõ kogo lemmikjutt
Kunst om mi ümbre egä päiv ja egäl puul. Sis, ku veidükese laembalt mõtõlda. Ei taso kitsalõ kinni jäiä ahtahe ruumi, et kunst om inne kuulsa kunstnigu pintsliga maalitu, kõvastõ valvõ alla võetu raami sisse pantu naaratav Mona…
Kunst om mi ümbre egä päiv ja egäl puul. Sis, ku veidükese laembalt mõtõlda. Ei taso kitsalõ kinni jäiä ahtahe ruumi, et kunst om inne kuulsa kunstnigu pintsliga maalitu, kõvastõ valvõ alla võetu raami sisse pantu naaratav Mona…
Tossu Tilda pajatus
Niidilits om koolnu
1980. aastidõ alostus. Poiskõnõ tull’ koolist ja ütel’: «Niidilits om är koolnu.» Imä sai pahatsõs, et poiskõnõ kõnõlõs arvada edesi lorijuttu, midä napsimehe kongi kõnõlnu. Nuu iks kõnõlõsõ egäsugumaidsist litsest. A poiskõnõ kinnüt’, et koolin oppaja esi ütel’ nii.
Murõmõttin imäl oll’ pää segi, tä ütel’ tuu pääle: «Ah timä kah, ma mõtli, et nüüd kõnõldas õnnõ toda Brežnevit.»
A ildampa, tsipakõsõ as’a pääle perrä märken sai imäle selges, et poiskõnõ kõnõlõs…
1980. aastidõ alostus. Poiskõnõ tull’ koolist ja ütel’: «Niidilits om är koolnu.» Imä sai pahatsõs, et poiskõnõ kõnõlõs arvada edesi lorijuttu, midä napsimehe kongi kõnõlnu. Nuu iks kõnõlõsõ egäsugumaidsist litsest. A poiskõnõ kinnüt’, et koolin oppaja esi ütel’ nii.
Murõmõttin imäl oll’ pää segi, tä ütel’ tuu pääle: «Ah timä kah, ma mõtli, et nüüd kõnõldas õnnõ toda Brežnevit.»
A ildampa, tsipakõsõ as’a pääle perrä märken sai imäle selges, et poiskõnõ kõnõlõs…
Muda Mari pajatus
Susi sinno söögu!
Ma kuuli raadiost, et soe võivaki süvvä, midä ja kedä tahtva. Ku susi om lihasüüjä elläi, sõs või süvvä nii mõtsa- ku kodoeläjit, süü kasvai inemise är.
Annas taivas, et nii kavvõhe as’a viil ei lää, inne ku säädüse är praavitõdas ni jahimehe saava jälki soe mõtsah hoita. Pand iks imehtämä, ku suur või olla väiku hulga inemiisi võim. Ütle viil, et eestläse omma vagadsõ, nakka-i vasta ja lepüse kõgõga. Iks…
Ma kuuli raadiost, et soe võivaki süvvä, midä ja kedä tahtva. Ku susi om lihasüüjä elläi, sõs või süvvä nii mõtsa- ku kodoeläjit, süü kasvai inemise är.
Annas taivas, et nii kavvõhe as’a viil ei lää, inne ku säädüse är praavitõdas ni jahimehe saava jälki soe mõtsah hoita. Pand iks imehtämä, ku suur või olla väiku hulga inemiisi võim. Ütle viil, et eestläse omma vagadsõ, nakka-i vasta ja lepüse kõgõga. Iks…
Parm tsuskas: ütskõrd tulõ vahtsõnõ aasta nigunii!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
