Hindätiidmise avvohindu välläandmisõs oodõtas pakmiisi
Kooni 25. radokuu pääväni saa esitä kandidaatõ hindätiidmise avvohinna välläandmisõs. Konkursi noidõ ärmärkmises, kiä paigapäälitsist väärtüisist kõgõ inämb huulva, kuulut’ Võro instituut vällä üten Võromaa arõnduskeskusõ ja Põlvamaa umavalitsuisi liiduga. Hindätiidmise avvohindu om mõnõ aasta takast vällä ant joba…
Võrokõisi kõva vungiga luudusõluulõõdak Tarto botaanikaaian
Loe teedüst: Häniläse ja Kürsa Ere luudusõluulõõdak Tarton botaanikaaian. Otsusta, et lää kaema: iks umakandi rahvas ast üles. Om kolmapäiv, 22. vahtsõaastakuu 2025.
Luulõtaja omma üten toonu saia, mett ja vabarnasahvti. Tiivett pakutas kah. Hää om. Ja nakkaski…
Luulõtaja omma üten toonu saia, mett ja vabarnasahvti. Tiivett pakutas kah. Hää om. Ja nakkaski…
Klaasikunstnigu kõnõlõsõ näütüse perämädsel pääväl ummist teossist ja klaasikunsti võlust
Pühäpäävä, 2. radokuul kell 15 om perämäne aig, ku Vana-Võromaa kultuurkuan saa nätä klaasinäütüst «Videvikutsoonis». Uma kunstiteossõ omma aasta kõgõ pümmembäs aos näütüsele vällä pandnu Aršasõ Sofi, Orgusaarõ Kairi ja…
Raamaduaastak naas’ pääle, pia om ka võrokeelidse romaanivõistlusõ tähtaig
Täämbä, 30. vahtsõaastakuu pääväl peetäs eesti kirändüse päivä. Üteliisi hõigatas Tarton raamaduaastak pidolidsõlt vallalõ.
Raamaduaasta vallalõtegemine käü pidolidsõlt mitmõl puul Vanal Võromaal. Näütüses Põlva keskraamadukogo raamaduaasta vallalõhõikamisõ pidol 28. vahtsõaastakuul näüdäs’ kiränik Laanõ Triinu…
Raamaduaasta vallalõtegemine käü pidolidsõlt mitmõl puul Vanal Võromaal. Näütüses Põlva keskraamadukogo raamaduaasta vallalõhõikamisõ pidol 28. vahtsõaastakuul näüdäs’ kiränik Laanõ Triinu…
Pidi külm talv tulõma
Pidi külm talv tulõma, kõik märgi näütsivä tuud. Kass sei hinnäst sügüse väega paksus. Vanarahvas ütel’ iks tuu pääle: mis taa muud ku külmä talvõ ja lummõ tähendäs. Mul oll’ kah maru hulga puid tettü ja kuuri ala veetü. Tuugi kotsilõ käü indiaanirahva tarkus, et külm…
Unistuisi pagõmisõtarõ
Raamatit lukõn har’otami üteliidsi tekstist arvosaamisõ
piinüt kunsti, midä lätt elon väega vaia
Latsikiräniguna lövvä ma hinnäst õks aig-aolt pistüjalapulli esitäjä olokõrrast. Saisa saalitävve latsi iin, mikri käen, ja kõnõlõ. Püvvä õks kõnõlda tuust, miä näile tähtsä om. Et midägi miilde jäässi ja elon edesi avitasi. Seo…
piinüt kunsti, midä lätt elon väega vaia
Latsikiräniguna lövvä ma hinnäst õks aig-aolt pistüjalapulli esitäjä olokõrrast. Saisa saalitävve latsi iin, mikri käen, ja kõnõlõ. Püvvä õks kõnõlda tuust, miä näile tähtsä om. Et midägi miilde jäässi ja elon edesi avitasi. Seo…
Kohe lätt meditsiin?
Kulssi minevä aasta lõpupoolõ telekast meditsiinieksperdi kommõntaari: kõnõldi riigi tervüshoiu arõngukavast aastani 2040.
Põhijutt oll’ iks kärpmine, et haigõmajjo ollõv prõlla väega pall’o, egäle poolõ ei jakkuvat meedikit ja haigit. Tahetas, et riik nakkasi maakunna haigõmajjo tüüd juhtma. Ku riik ei jõvva haigõmajja üllen pitä, sis kas…
Põhijutt oll’ iks kärpmine, et haigõmajjo ollõv prõlla väega pall’o, egäle poolõ ei jakkuvat meedikit ja haigit. Tahetas, et riik nakkasi maakunna haigõmajjo tüüd juhtma. Ku riik ei jõvva haigõmajja üllen pitä, sis kas…
Suurist riikest ja väiksest inemisest
Pia egän külän om mõni küläfilosoof, kiä uma nägemise perrä maailma asju paika pand. Mul oll’ au ütte tunda, a mehekene es jõvva uma tähetunni är uuta ja kolisi ülemise kõrra pääle. Tuust mehest om mul meelen ütelüs, mia täämbädse ilma olukõrra väega…
Tõsõ kundi otsast. Kolmanda tunni mõttõ
Mul um joba mitu aastat sääne kommõ, et vahtsõaasta kolmandal tunnil, kellä katõst kolmõni, istu ma uman koton püramiidin. Võta sinnä üten väiku vihu ja pleiädsi ja kirota vihku üles, midä vahtsõs aastas plaani ja soovi. Inne kae viil üle, midä olõ…
Haani kuul tege kogokunnatunnõ
Haani koolin (juriidilidsõlt Rõugõ põhikooli Haani opipaigan) peetäs seo opiaasta alostusõst kogokunnatunnõ. Tuu tähendäs, et kõrra vai kats kuun mindäs koolimajast vällä ja opitas külärahva abiga är mõni paigapääline kombõperine tüü vai tarkus.
«Naa tunni omma Haanimaa kogokunna puult alostõdu: Rõõmusossa Triin kirot’ ainõkava ja…
«Naa tunni omma Haanimaa kogokunna puult alostõdu: Rõõmusossa Triin kirot’ ainõkava ja…
Vanul asjul om ummamuudu hing
Vana aasta lõpul istõ liinan kedägi uutõn pikembät aigu üten lõpmada kenän kohvikun. Ja jäi silmä, et laud ei olõ sukugi vahtnõ ja et kõgõl mööblil om veidü kulumise jälgi.
Naksi mõtlõma, kiä taad kraami ennembi om tarvitanu, kiä naide laudu takan mitukümmend vai ka…
Naksi mõtlõma, kiä taad kraami ennembi om tarvitanu, kiä naide laudu takan mitukümmend vai ka…
Imä lugu
10. Esä pandas puulvägüsi ammõtilõ
Ku sakslasõ lännü olli, taheti esä Vinne sõaväkke võtta. Meil oll’ kõik är palanu, esäle anti sõs võimalus, et jääs siiä, ku nakkas valla täitevkomitee asõesimehes. No esä arvas’ kah, et mine nüüd sõtta kolmõ väiku latsõ mant. . . . Nii tä sõs puulvägüsi tuu ammõdi vasta võtsõ.
Kerikumõisalõ anti meile väikene korter. Sääl olli seen sakslaisi raudsängü ja kapi, tuu kõik jäi meile pruuki. Meil jo midägi es olõ, õnnõ tuu, mis…
Ku sakslasõ lännü olli, taheti esä Vinne sõaväkke võtta. Meil oll’ kõik är palanu, esäle anti sõs võimalus, et jääs siiä, ku nakkas valla täitevkomitee asõesimehes. No esä arvas’ kah, et mine nüüd sõtta kolmõ väiku latsõ mant. . . . Nii tä sõs puulvägüsi tuu ammõdi vasta võtsõ.
Kerikumõisalõ anti meile väikene korter. Sääl olli seen sakslaisi raudsängü ja kapi, tuu kõik jäi meile pruuki. Meil jo midägi es olõ, õnnõ tuu, mis…
Priinime lugu: Kõiv ja Keiv
Nimme Kõiv kand Eestin 1217 inemist. Taa om häste harilik nimi, leviku edetabõlin 40. kotussõ pääl. Seoga om Kõiv puhtalt lõunaeestikeelitsist nimmist kõgõ levinümb. Lõhmus 1375 kandjaga om kül tabõlin iinpuul, a Lõhmust panti nimes ka Saarõmaal ja muial Põh’a-Eestin.
Nimest Kõiv om ka vannamuudu varjants Keiv, minkal om 30 kandjat. Varjantsil Koiv om kandjit alla kuvvõ.
Nii suurõ kandjidõ hulgaga nimel om kõiki tegünemiisi kotussit rassõ vällä uuri, a hingelugõmiisi perrä…
Nimest Kõiv om ka vannamuudu varjants Keiv, minkal om 30 kandjat. Varjantsil Koiv om kandjit alla kuvvõ.
Nii suurõ kandjidõ hulgaga nimel om kõiki tegünemiisi kotussit rassõ vällä uuri, a hingelugõmiisi perrä…
Sirgõ sälläge krutskit täüs naabrimiis
Ku ma Lepistüle tüüle lätsi, es tunnõ ma sääl kedägi. Varsti sai teedä, et Tsooru kandi kõgõ kangõmb vanaherr om Alfred Tuvikõnõ: tä kirot’ Tsooru tähtsämbist sündümiisist aolehele, mängse Tsooru puhkpilliorkestrin, oll’ hää pottsepp, tekk’ puutüüd, pedäsi mehitsid, kasvat’ tomatit ja kurkõ.
Roosiku…
Roosiku…
Metroo ehitämine
Oll’ tuhandõ ütsäsaa kuvvõkümne tõsõ aasta talv. Lumõhangõ olli rinnuni. Kats väikeist üttemuudu tütrikku rühksevä paksun lumõn hummogu varra kooli poolõ. Esä oll’ joba varrampa kanalahe tüüle minnen ummi jalguga jäle ette tennü ja lummõ veidükese sõknu, et mul ja mu katsiksõsaral Sirjel olõssi kergemp kar’akoplist läbi minevät õgvõmbat tiirata Lahe algkuuli minnä.
Tuul keerut’ lummõ näkko ja krae vaihõlõ. Jalan olliva meil halli vildi, tsõdsõ koedu lambavillast labakinda käen, karvamütsü pään. Astsõmi…
Tuul keerut’ lummõ näkko ja krae vaihõlõ. Jalan olliva meil halli vildi, tsõdsõ koedu lambavillast labakinda käen, karvamütsü pään. Astsõmi…
Tossu Tilda pajatus
Oppaja Mõhk
Nigu vast täämbädse pääväni, panti mu keskkooliaigu kah oppajilõ hõigunimmi. Nuu olli hariligult lühkü, tulnu ede- vai priinimest. Mõnõl oll’ kogoni mitu hõigunimme kõrraga. Meil olli kõgõ populaarsõmbidõ oppajidõ hõigunime säändse: Kirvõs, Sass ja Mõhk.
Mõnikõrd sai noidõ nimmiga nall’a kah. Oll’ kooliaasta alostus ja õkva maalt kuuli tulnu poiskõnõ es tiiäki viil kõiki oppajidõ perisnimmi. Ku Mõhk tunni alost’, tull’ vällä, et tä oll’ suurõ kipõga klassipäivigu maaha unõhtanu. Andsõ sis…
Nigu vast täämbädse pääväni, panti mu keskkooliaigu kah oppajilõ hõigunimmi. Nuu olli hariligult lühkü, tulnu ede- vai priinimest. Mõnõl oll’ kogoni mitu hõigunimme kõrraga. Meil olli kõgõ populaarsõmbidõ oppajidõ hõigunime säändse: Kirvõs, Sass ja Mõhk.
Mõnikõrd sai noidõ nimmiga nall’a kah. Oll’ kooliaasta alostus ja õkva maalt kuuli tulnu poiskõnõ es tiiäki viil kõiki oppajidõ perisnimmi. Ku Mõhk tunni alost’, tull’ vällä, et tä oll’ suurõ kipõga klassipäivigu maaha unõhtanu. Andsõ sis…
Muda Mari pajatus
Elotähtsä as’a
Ma kuuli raadiost, et perändkultuuri sekkä tulõ kõrrast vahtsit asju mano. Ku vikatiga niitmise vai leevä küdsämise kunsti omma säändse, midä egä päiv inämb vaia ei lää, sõs saapanüüre köütmise tarkus om kah häömä naanu. Jalavar’o omma nii mugavas lännü, et olõ-i vaia mõista sõlmõ tetä.
A sõamiihi saapa köüdetäs täämbägi nüürega kinni. Nii tulõgi nuurmiihil sõaväkke minneh edimädses as’as är oppi saapidõ jalga pandminõ ja nüüre köütmine.
Tuuperäst piässi poiskõisilõ iks nakkama…
Ma kuuli raadiost, et perändkultuuri sekkä tulõ kõrrast vahtsit asju mano. Ku vikatiga niitmise vai leevä küdsämise kunsti omma säändse, midä egä päiv inämb vaia ei lää, sõs saapanüüre köütmise tarkus om kah häömä naanu. Jalavar’o omma nii mugavas lännü, et olõ-i vaia mõista sõlmõ tetä.
A sõamiihi saapa köüdetäs täämbägi nüürega kinni. Nii tulõgi nuurmiihil sõaväkke minneh edimädses as’as är oppi saapidõ jalga pandminõ ja nüüre köütmine.
Tuuperäst piässi poiskõisilõ iks nakkama…
Parm tsuskas: lauluesä läts’ kirändüse pääväle
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
