Kirivüst täüs kunstiaasta
Võro liinal om vidänü, et tan om kirriv kunstielo, löüd Vana-Võromaa kultuurikua galõrist Huulõ Jana. Minevä riidi tetti kultuurikuan vallalõ kats näütüst: Ruusa Ago fotovälläpanõk Arktikast ja Villändi kultuuriakadeemiä perändtehnoloogia osakunna käsitüükunsti näütüs «Ajajõgi».
«Väega kiriväle om näütüisiaasta käümä lännü, nigu nätä. Ku meil om muido…
«Väega kiriväle om näütüisiaasta käümä lännü, nigu nätä. Ku meil om muido…
Põlva kultuurikeskusõ man naatas jäl lumõlauduga mõõti võtma
Tulõva puulpäävä, 22. radokuul peetäs Põlva kultuuri- ja huvikeskusõ man lumõlavvaga hüppämise ja trikitegemise võistlust Mässer Hype!. Uuri lumõlavvaklubi Mässer vidäjä HELGANDI KARLI käest perrä, midä täpsempä tegemä naatas.
Mis klubi om lumõlavvaklubi Mässer?
Taa om Põlvast peri Eesti…
Mis klubi om lumõlavvaklubi Mässer?
Taa om Põlvast peri Eesti…
Hää oppaja!
Võromaa latsil om himo Võromaast rohkõmb teedä ja võro kiilt rohkõmb kuulda. Tuu and näile hindätiidmise ja kimmä maa jalgu ala. Mi koolõn om küländ oppajit, kiä mõistva võro kiilt häste, a olõ õi harinu tuud latsiga vai koolimajan pruukma.
Võro instituut kuts kõigi ainiidõ oppajit massulda koolitusõlõ, kon…
Võro instituut kuts kõigi ainiidõ oppajit massulda koolitusõlõ, kon…
Vanõmbidõ inemiisi tandsuõdagu
Võro pensionääre pääväkeskus kõrraldas Kandlõ kultuurimajan kuun kõrra tandsuõdagit, kohe omma tandsma oodõdu tsipa korõmban iän inemise. Tandsuõdagu omma kokko säedü niimuudu, et tandsmisõ vahepääl saa kullõlda vai kaia kultuuriprogrammi.
Minevä pühäpäävä peet tandsuõdak oll’ pühendet timahavatsõlõ raamaduaastalõ ja tandsma oll’ tulnu ligi 60 inemist.…
Minevä pühäpäävä peet tandsuõdak oll’ pühendet timahavatsõlõ raamaduaastalõ ja tandsma oll’ tulnu ligi 60 inemist.…
Es jõvvaki perätüst pelgüsest ossa saia
«. . . . ku ütehkuuh tõisiga tullit, a saisma jäit võlss poolõ tiid,» ütles Ilvese Aapo kirotõt laulurida. Mukka õkva nii juhtugi. Tegemist oll’ maru hulga ja tuul aol, ku inemise puutõ ja bendsinijaamu tühäs osti, es saa ma desünkronisiirmises ettevalmistuisi tetä. Midägi hädäperäst…
Kas lupami latsõ lämmäle?
Uma keele edesiminek om egä suurõ inemise –
noidõ hulgan egä oppaja otsusta ja tetä.
Tuu kotsilõ, kas võro keelega omma as’a häste vai halvastõ, om kuulda olnu egäsugumaidsi arvamiisi. Mõni mõtlõs, et om perämäne aig seolõ ull’usõlõ lõpp tetä ja eestläses naada. Tõsõ meelest om kõik…
noidõ hulgan egä oppaja otsusta ja tetä.
Tuu kotsilõ, kas võro keelega omma as’a häste vai halvastõ, om kuulda olnu egäsugumaidsi arvamiisi. Mõni mõtlõs, et om perämäne aig seolõ ull’usõlõ lõpp tetä ja eestläses naada. Tõsõ meelest om kõik…
Pedäjä sisse matidsil lõigatu värski rist Urvastõ kihlkunnan 2024. aastagal. Fastrõ Mariko pilt
Periselt olõ ei asi õnnõ ristipuiõn
Päätähtsä saami elus üten kotust. Päält tuu viil koolist ja ütiskunna ületsest hoiangust. Mullõ om elus aos miilde jäänü, kuis vanainemisest latsõhoitja korrut’, et ku rõiva sälläst võtat, tulõ niä õigõs käändä, muidu sünnüs lats, jala iin. Latsõsaamisõst ja sündümisest es tiiä latskõnõ…
Eestläse liiklusõh
Üteldäs, et imelikkõ löüd egäst rahvast ja kotusõst. Tuugiperäst jääse mõnõ as’a siinmail rohkõmp silmä ku muial.
Üts imelikumbit om tuu, kuismuudu inemise sõidukombõ muutusõ, ku tii om kas 1+1, 1+2 rita vai laemb. Hariligu suurõtii pääl om jo inämbähe lubat sõita 90ga. A millegiperäst mõnõ arvasõ, et sääl piät kimmähe 70–80ga sõitma. Midä rohkõmp vastatulõjit vai kurvõkõisi, tuud aigladsõmpa.
A ku tuusama juht saa laemba kotusõ pääle nigu 2+1 vai peris…
Üts imelikumbit om tuu, kuismuudu inemise sõidukombõ muutusõ, ku tii om kas 1+1, 1+2 rita vai laemb. Hariligu suurõtii pääl om jo inämbähe lubat sõita 90ga. A millegiperäst mõnõ arvasõ, et sääl piät kimmähe 70–80ga sõitma. Midä rohkõmp vastatulõjit vai kurvõkõisi, tuud aigladsõmpa.
A ku tuusama juht saa laemba kotusõ pääle nigu 2+1 vai peris…
Riikligu tunnustusõga leeväkitjä
Timahavatsõn presidendi käest tiinidemärgi saajidõ nimekirän om Räpinä miis Kaldmäe Uno (69), kedä või kimmäle nimmada Eesti kõgõ kõvõmbas leeväkitjäs. Kutsu hinnäst Unolõ küllä ja proovi tsipa perrä uuri, midä tä elost ja ilmast kõnõlda mõist.
Kõgõ huvitavamba jutuajamisõ peetäs köögilavva takan. Nii ka…
Kõgõ huvitavamba jutuajamisõ peetäs köögilavva takan. Nii ka…
Kündlepäävä ummamuudu nõgõsõsupp
Mine siinde ja levvä kraaviperve päält ilusid nuuri nõgõssid. Keedä liim tsiakoodist. Leeme sisse kiimä kardoka, põrkna ja ruhmikutäüs suurmid. Veidü ildampa panni päält läbi lastu tsiasüäme, suidsutsiapõsk ja sipul. Kõgõ lõpus poodõt koodiliha, nõgõssõ ja tsagatu kanamuna. Hapund kuurt kah pääle ja…
Imä lugu
11. Kolmõlõ latsõlõ kodu ehitämän
Edesi läts’, nigu tä läts’. Riik pidi avitama majja edesi ehitä, a mis sääl riigilgi oll’ avita. Niipall’u kül, et ehitämise matõrjal anti kõik ilma, ja pikäaolainu anti kah. A tüümiihi es saa kostkilt.
Ku esä sügüse tapõti, sõs tuu talv oll’ Siidorovi Jaan uma velle Piitrega Veeberi-rahval puid lõikaman. Saiva noil är lõigatus. Veeberi pernaanõ ütel’, et tekku ma naidõga kaupa, vast lõikasõ mu lauda palgi kah är. Kõnõli ja…
Edesi läts’, nigu tä läts’. Riik pidi avitama majja edesi ehitä, a mis sääl riigilgi oll’ avita. Niipall’u kül, et ehitämise matõrjal anti kõik ilma, ja pikäaolainu anti kah. A tüümiihi es saa kostkilt.
Ku esä sügüse tapõti, sõs tuu talv oll’ Siidorovi Jaan uma velle Piitrega Veeberi-rahval puid lõikaman. Saiva noil är lõigatus. Veeberi pernaanõ ütel’, et tekku ma naidõga kaupa, vast lõikasõ mu lauda palgi kah är. Kõnõli ja…
Priinime lugu: Keir
Seod nimme kand Eestin 41 inemist. Pandmisõ kotussit om neli, naist kolm Võrumaal ja üts Sangastõn.
Täämbädsel pääväl kõgõ suurõmb suguvõsa om peri Vahtsõliinast Tsiistri kandi Kõo küläst. Sääl panti 1820. aastagal Keir katõ velle, Kõo Jaani ja Kõo Jurga (Jurka) perrätulõjilõ. Suguvõsauurja omma tagasi päsnü näide esä Kõo Jaagu manu, kiä kuuli 1780, a nä olõ-i vällä paknu, et sääne viil vanõmba põlvõ miis nigu Kõo Keerd (kuuli 1733) olõssi olnu Jaagu…
Täämbädsel pääväl kõgõ suurõmb suguvõsa om peri Vahtsõliinast Tsiistri kandi Kõo küläst. Sääl panti 1820. aastagal Keir katõ velle, Kõo Jaani ja Kõo Jurga (Jurka) perrätulõjilõ. Suguvõsauurja omma tagasi päsnü näide esä Kõo Jaagu manu, kiä kuuli 1780, a nä olõ-i vällä paknu, et sääne viil vanõmba põlvõ miis nigu Kõo Keerd (kuuli 1733) olõssi olnu Jaagu…
Üts ummamuudu päiv
Inemine pidä plaanõ,
Jummal kõkutas naaru.
Rahvasuu
Ütest harilikust nelläpääväst sattõ vällä esisugunõ viltuvidämiisi ja sekeldüisi rodu. Olli telnü internetist üte raamatu, midä poodin inämb saia es olõ. Mobiili pääle tull’ sõnnum, et raamat om olõman ja saadõtas pakiautomaati. Seletüses mõnõ numbrõ ja tähe ja viltusõ kriipsu. Et välän…
Jummal kõkutas naaru.
Rahvasuu
Ütest harilikust nelläpääväst sattõ vällä esisugunõ viltuvidämiisi ja sekeldüisi rodu. Olli telnü internetist üte raamatu, midä poodin inämb saia es olõ. Mobiili pääle tull’ sõnnum, et raamat om olõman ja saadõtas pakiautomaati. Seletüses mõnõ numbrõ ja tähe ja viltusõ kriipsu. Et välän…
Puul kolm
Kõigilõ om jo teedä, et egän elämisen piät olõma suidsumärguandja ja vingumärguandja, nuu ilmadu targalt vällä mõtõldu hädäpasunõ. Mullõ om siiäni nuidõ seest kolm õigõ esierälist sekkä trehvänü. Kolm kõrda om kell puul kolm üüse üts niutsma nakanu. Kats kõrda magamistarõn ja ütel üül elutarõn. Vanas jäivä. Vanainemise jaos «õkva õigõl aol». Mis sääl muud ku jäl retel tarrõ ja unõajaja laest maha.
Umavanustõ ütsikide memmekeisiga, kiä suurin majjun eläse, sai asjast juttu tettüs. Tahtsõ…
Umavanustõ ütsikide memmekeisiga, kiä suurin majjun eläse, sai asjast juttu tettüs. Tahtsõ…
Tossu Tilda pajatus
Verrev leib
Kadonu sõsar oll’ kõva «suidsumiis». Tuudaigu oll’ vahepääl suitsõ rassõ saia, tull’ pääle passi, ku puuti pabõrossõ müüki tuudi.
Ma lätsi värtest vällä, et Suu puuti minnä. Sõsar lei maja tõsõ kõrra pääl aknõ vallalõ ja hõigas’: «Är sa verevät leibä unõhtagu!»
Ma tiidse, midä tuu tähendäs. Mi kõnõli mõistujuttu tuuperäst, et kõgõ oll’ uulidsa pääl kiäki, kiä uma kõrva vallalõ hoitsõ ja kõkkõ, miä kõrvu jäi, tõisilõ edesi kõnõl’. Jutul vereväst leeväst…
Kadonu sõsar oll’ kõva «suidsumiis». Tuudaigu oll’ vahepääl suitsõ rassõ saia, tull’ pääle passi, ku puuti pabõrossõ müüki tuudi.
Ma lätsi värtest vällä, et Suu puuti minnä. Sõsar lei maja tõsõ kõrra pääl aknõ vallalõ ja hõigas’: «Är sa verevät leibä unõhtagu!»
Ma tiidse, midä tuu tähendäs. Mi kõnõli mõistujuttu tuuperäst, et kõgõ oll’ uulidsa pääl kiäki, kiä uma kõrva vallalõ hoitsõ ja kõkkõ, miä kõrvu jäi, tõisilõ edesi kõnõl’. Jutul vereväst leeväst…
Muda Mari pajatus
Radokuu külmä
Ma kuuli raadiost, et pääle likõt vahtsõaastakuud tulõva suurõ külmä, eski säidse kraati külmä või olla. No olõ-i imehtä kah, vanarahvas kutsõ jo veebruarikuud külmäkuus, lumõkuus, tuisukuus, soekuus ja radokuus.
Radokuu om uma nime saanu tuu perrä, et seo kuu om sussõ radoaig vai joosuaig. Kas kimmäst külmä ja tuisku viil tulõ, om inämb usu küsümüs. Ma mõtlõ iks perüs külmä, sinnä katõkümne-kolmõkümne kraadi kanti. Õnnõs jäivä liiast varra nõna vällä tsusanu…
Ma kuuli raadiost, et pääle likõt vahtsõaastakuud tulõva suurõ külmä, eski säidse kraati külmä või olla. No olõ-i imehtä kah, vanarahvas kutsõ jo veebruarikuud külmäkuus, lumõkuus, tuisukuus, soekuus ja radokuus.
Radokuu om uma nime saanu tuu perrä, et seo kuu om sussõ radoaig vai joosuaig. Kas kimmäst külmä ja tuisku viil tulõ, om inämb usu küsümüs. Ma mõtlõ iks perüs külmä, sinnä katõkümne-kolmõkümne kraadi kanti. Õnnõs jäivä liiast varra nõna vällä tsusanu…
Parm tsuskas: suur süä sõbrapääväs
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
