Eesti Vabariigi pido Kornetin
Eesti Vabariigi aastapäivä om aastakümnit peetü ka tõsõlpuul Läti piiri Kornetin.
Tuujaos om kimmäs põhjus: Vana-Laitsna vald oll’ inne 1920. aastat Rõugõ kihlkunna osa ja võrokõisi aoluulinõ elomaa. Ka minevä pühäpäävä sai eesti-huvilinõ rahvas Korneti rahvamajan kokko, et kaia vahtsõt raamatut ja kullõlda pillimängu.
Kõgõ tunnõtumb Korneti…
Tuujaos om kimmäs põhjus: Vana-Laitsna vald oll’ inne 1920. aastat Rõugõ kihlkunna osa ja võrokõisi aoluulinõ elomaa. Ka minevä pühäpäävä sai eesti-huvilinõ rahvas Korneti rahvamajan kokko, et kaia vahtsõt raamatut ja kullõlda pillimängu.
Kõgõ tunnõtumb Korneti…
Aastapäävämatk Kurõnurmõn
Timahavanõ Kärgula valla aoluusõpru klubi iist veetü vabariigi aastapäävä matk, miä peeti 22. radokuul, vei huvilidsõ Kurõnurmõ kanti. Kokko tull’ seokõrd matkama 66 inemist ja üts pini.
Kurõnurmõ keskliinan vei matkaliidsi tii inneskidse koolimaja mano, kon kõnõldi paigapäälidse kooliharidusõ aoluust. Edesi minti poodimaja mano, minkast…
Kurõnurmõ keskliinan vei matkaliidsi tii inneskidse koolimaja mano, kon kõnõldi paigapäälidse kooliharidusõ aoluust. Edesi minti poodimaja mano, minkast…
Käü vahtsidõ käsitüükaupu ja -meelüsside konkurss «Silmäilo»
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü pand’ 17. radokuu pääväst käümä vahtsidõ kaupu ja meelüsside luumisõ konkursi «Silmäilo».
Seokõrd saa võistlusõ jaos luvva sändsit ilmkistumalda kinäsid asju, mink päält saa ai silmi är käändä, ja ku kaet, om hengel õkva…
Seokõrd saa võistlusõ jaos luvva sändsit ilmkistumalda kinäsid asju, mink päält saa ai silmi är käändä, ja ku kaet, om hengel õkva…
Vabariigi aastapäiv köüt rahva kokko
Et timahavanõ vabariigi aastapäiv trehvü iispäävä pääle, sai seokõrd pikembäle pito pitä. Umavalitsusõ ja arõnduskeskusõ tei uma pido joba minevä nädäli, mõnõ pidopäävätegemise olli nädälivaihtusõl ja peris pido tull’ iispäävä otsa.
Aastapäävä aigu om hää kommõ tunnustuisi jaka. Kutsutas kokko noid, kiä midägi suurt…
Aastapäävä aigu om hää kommõ tunnustuisi jaka. Kutsutas kokko noid, kiä midägi suurt…
Riigi tiidüspreemiä saanu Laanõ Valdis: mul olliva hää matõmaatikaoppaja, nä opassiva rohkõmp, ku kooliprogrammih ette nättü
Põlva kihlkunna miis Laanõ Valdis om küländ tagasihoitja inemine. Kuigi tego om hinnatu tiidläsega, and’ näütüses Vikipeediä viil minevä nätäl timä kotsilõ õnnõ lühkü…
Luudus ku kunst
Mu meelest om mi ümbre kõgõ ilosamb kunstiteos luudus esi. Mine sa vällä kaema hummoku vai õdagu vai määndsel aastaaol tahes. Mullõ miildüs kõgõ rohkõmb hummok. Sis om luudus puhas ja kargõ, päävä kuumusõst putmalda.
Üte ilosamba as’a omma härmävõrgu hainakõrsi vaihõl. Härmä omma väega suurõ kunstnigu. Inämbält…
Üte ilosamba as’a omma härmävõrgu hainakõrsi vaihõl. Härmä omma väega suurõ kunstnigu. Inämbält…
Tõsõ kundi otsast. Piiri ja piirangu
Mõni aig tagasi kuuli mõttõterrä, et inemiisile miildüs hindäle ette panda määndsegi piiri ja ülejäänü elo kuluta noist piirest ülesaamisõs, tuu jaos meeletüle vaiva nätä ja mõtõlda, kuis ütest vai tõsõst ette tulõvast hädäst jaku saia. A kas um iks kõgõ mõtõt hindä…
Pildikeisi Vahtsõliina koolielost
Oppa tõist aastakka Vahtsõliina kooli viimädse klassi latsilõ võro kirändüst. Egä tõsõpäiv kats tunni ja sis padavai Võrolõ tagasi. A koolieloh om pääle egäpäävädse tunniplaani pall’o muud, miä jääs sakõstõ nägemäldä nii latsõvanõmbil ku muul külärahval.
Lätsi 20. radokuu pääväl Vahtsõliina õkva tuu mõttõga,…
Lätsi 20. radokuu pääväl Vahtsõliina õkva tuu mõttõga,…
Luudusvärvega tettüide pilte näütüs ja minitüütarõ Rõugõn
15. radokuul tetti Rõugõ rahvamajan vallalõ tekstiilikunstnik Solmanni Janika näütüs «Loodushing». Näütüsel omma välän palajaraami pääle säedü kangatükü, kohe pääle omma kuivatõduisi puulehti, egäsugumaidsi kasvõ ja siini abiga trükitü luudusõvärvega pildi.
Solmanni Janika om kasvõga trüknü joba päält…
Solmanni Janika om kasvõga trüknü joba päält…
Imä lugu
12. Eestimaa kolhoosnik
No kolhoos. . . . Mis tä tull’, nelläkümne katsõndal aastal vai? Vast jah nelläkümne katsõndal. Ma lätsi kolhoosi, Jaan es lää. Timä nakas’ varumisõ pääl tüüle. Mi poolõ säetigi tuu vastavõtupunkt, meil olli suurõ ruumi. A noh, sääl tull’ peräst timäl puudujääk kah ja sõs tä sinnä kaivandustõ läts’ki, et saa õks rohkõmb rahha.
Nojah, ma lätsi sõs kolhoosi liikmõs. Minnu panti lülivanõmbas. Ega sõs tuukõrd es olõ nii nigu põra, et hummuku tulõva kõik…
No kolhoos. . . . Mis tä tull’, nelläkümne katsõndal aastal vai? Vast jah nelläkümne katsõndal. Ma lätsi kolhoosi, Jaan es lää. Timä nakas’ varumisõ pääl tüüle. Mi poolõ säetigi tuu vastavõtupunkt, meil olli suurõ ruumi. A noh, sääl tull’ peräst timäl puudujääk kah ja sõs tä sinnä kaivandustõ läts’ki, et saa õks rohkõmb rahha.
Nojah, ma lätsi sõs kolhoosi liikmõs. Minnu panti lülivanõmbas. Ega sõs tuukõrd es olõ nii nigu põra, et hummuku tulõva kõik…
Priinime lugu: Hämelane ja tõsõ hämäläse
Hummõn peedäs Soomõn Kalevala päivä. Kiruta üte soomõ hõimu – hämäläisi – nimetüsegä köüdetüist priinimmist.
Nimel Hämelane om Eestin 11 kandjat ja seo panti Põlvan Himmastõ külä Hämäläsekolga ütele suguvõsalõ. Vana lisanimi kirutõdi Hämmelesse, priinimi personaalraamatun 1817–1831 Hämmälenne ~ Hämmälänne. Hingelugõminõ 1826 pandsõ kirjä Hemmelene ja Hämelenne. Kerigraamadu naksi pruukma vahtsõn kiräviien nimekujju Hämelane, miä jäi püsümä. Hämäläse Ado poig Juhan uma perrega vei seo nime 1837…
Nimel Hämelane om Eestin 11 kandjat ja seo panti Põlvan Himmastõ külä Hämäläsekolga ütele suguvõsalõ. Vana lisanimi kirutõdi Hämmelesse, priinimi personaalraamatun 1817–1831 Hämmälenne ~ Hämmälänne. Hingelugõminõ 1826 pandsõ kirjä Hemmelene ja Hämelenne. Kerigraamadu naksi pruukma vahtsõn kiräviien nimekujju Hämelane, miä jäi püsümä. Hämäläse Ado poig Juhan uma perrega vei seo nime 1837…
Lõpnuisi hiiri eloõnnõ-opitunni
Tuud pahnutti, miä tarrõ kohegi tiidmäldä kotussõhe lõpnust hiirest tegünes, tiid vast egäüts. Õkva sääne mi majan üllen oll’. Sõimssimi, liigutimi müüblit, kaimi vaipu ala, lätsimi trepi pääle värskind hõngu haardma, et sõs tarrõ tormada ja puhanu nõnaga vahtsõst nuhuta, kon pagana peräst tuu…
Prügükastõ man kinni
Taa lugu juhtu jo neli aastagat tagasi, ku ma olli umah parhillatsõh kodoliinah elänü paar kuud. Üts õtak sattõ lummõ ja oll’ kõva tuul, a ma mõtli, et käü iks poodi man är, osta hindäle midägi hääd ja naka peräst kotoh filmi kaema.
Olli jo pia kortõri ussõst väläh, a sõs tull’ miilde, et prügü piäs kah vällä viimä. Võtsõ prügükoti üteh ja lätsi vällä prügüputka mano. Mi maja prügükasti olõ-i väläh,…
Olli jo pia kortõri ussõst väläh, a sõs tull’ miilde, et prügü piäs kah vällä viimä. Võtsõ prügükoti üteh ja lätsi vällä prügüputka mano. Mi maja prügükasti olõ-i väläh,…
Tossu Tilda pajatus
Naisivein
Taa jutukõnõ vii meid 1950. aastihe. Tuukõrd oll’ maal peris pall’o nuuri: Vana Vunts (Stalin) oll’ koolnu ja inemise usksõva, et maaelo lätt parõmbas.
Kolhoosi esimiis oll’ nuur, õkva koolist tulnu Evald. Pall’o tütrigu tahtnu tälle mehele minnä, a Evaldil oll’ süämen õnnõ aiandusbrikatiir Liisi.
Ütel ilosal keväjäpääväl oll’gi pulmapäiv. Noorõ olli mõlõmba kõva sportlasõ ja napsi es võta, nii tull’gi viil pulmapäävä lõunaaigu miilde, et kõik viinakraam om ostmada. Lätsivä kipõstõ alõvihe poodi…
Taa jutukõnõ vii meid 1950. aastihe. Tuukõrd oll’ maal peris pall’o nuuri: Vana Vunts (Stalin) oll’ koolnu ja inemise usksõva, et maaelo lätt parõmbas.
Kolhoosi esimiis oll’ nuur, õkva koolist tulnu Evald. Pall’o tütrigu tahtnu tälle mehele minnä, a Evaldil oll’ süämen õnnõ aiandusbrikatiir Liisi.
Ütel ilosal keväjäpääväl oll’gi pulmapäiv. Noorõ olli mõlõmba kõva sportlasõ ja napsi es võta, nii tull’gi viil pulmapäävä lõunaaigu miilde, et kõik viinakraam om ostmada. Lätsivä kipõstõ alõvihe poodi…
Muda Mari pajatus
Om nigu om
Ma kuuli raadiost, et üle Eestimaa om vällä ilmunu hulga tuulõveskidega võitlõjit, nigu umal aol oll’ Tongi Ott. Tuu Hispaania miis võidõl’ külh peris veskidega. A meil om mintü sõtta elektrituulikidõ vasta.
Aoluust om innegi säändsit andsakit võitlusi tiidä. Kõik, mis om inemiisile vahtsõnõ ja võõras, pand pelgämä. Kasvai edimädse massina vabrikidõ tulõkiga, edimädse paravossi ja automobiili, linnugi ja telehvoni. Vet siiämaani kõnõldas nutitelefonõ halvast mõost inemiisi tervüsele, kuiki inämbüs tõtõasjo…
Ma kuuli raadiost, et üle Eestimaa om vällä ilmunu hulga tuulõveskidega võitlõjit, nigu umal aol oll’ Tongi Ott. Tuu Hispaania miis võidõl’ külh peris veskidega. A meil om mintü sõtta elektrituulikidõ vasta.
Aoluust om innegi säändsit andsakit võitlusi tiidä. Kõik, mis om inemiisile vahtsõnõ ja võõras, pand pelgämä. Kasvai edimädse massina vabrikidõ tulõkiga, edimädse paravossi ja automobiili, linnugi ja telehvoni. Vet siiämaani kõnõldas nutitelefonõ halvast mõost inemiisi tervüsele, kuiki inämbüs tõtõasjo…
Maolda nali
Komakõnõ jalgu vaihõl
Miis kurt sõbralõ, et täl om katõ jala vaihõl õnnõ väiku komakõnõ.
«Mille mitte sis joba punktikõnõ?» küsüs sõbõr.
«Selle, et kõvvõr om,» ei jää miis vastust võlgu.
Miis kurt sõbralõ, et täl om katõ jala vaihõl õnnõ väiku komakõnõ.
«Mille mitte sis joba punktikõnõ?» küsüs sõbõr.
«Selle, et kõvvõr om,» ei jää miis vastust võlgu.
Parm tsuskas: Tamula kalamiis
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
