Savvusanna loetas kokko
Vana-Võromaa savvusannu kuuntüükogo iistvõtmisõl naas’ keväjädsel käänüpääväl pääle savvusannu kokkolugõminõ. Priitahtligu ülelugõmisõ kampaaniaga om plaanin saia teedüst kõigi savvusannu kotsilõ, miä Eestin omma, ja uuri, määndsen saisun omma savvusannakombõ nii Vanal Võromaal ku muial Eestin.
«Sannalda kombõ ei püsü, tuuperäst olõmi võtnu ette savvusanna kokko lukõ niimuudu,…
«Sannalda kombõ ei püsü, tuuperäst olõmi võtnu ette savvusanna kokko lukõ niimuudu,…
Trüküst om tulnu kogomik Võromaa muinasjuttõga
Vällä om tulnu Võromaa rahva jutussidõ edimäne raamat, kohe omma kor’adu immejutussõ – säändse jutussõ, kon määnestki imeht trehväs nägemä ja kuulma.
Võro instituudi vällä antun raamatun om 75 jutust, miä omma kõik peri Eesti rahvaluulõarhiivi jutussidõ andmõkogost.
«Näid om kor’at…
Võro instituudi vällä antun raamatun om 75 jutust, miä omma kõik peri Eesti rahvaluulõarhiivi jutussidõ andmõkogost.
«Näid om kor’at…
Mälehtedi Tiganigu Aadamat, Võromaa ja Võro liina äri- ja seldsielo iistvõtjat
18. urbõkuul panti Võro kalmuaian Tiganigu Aadama havva pääl timä sünnüpäävä puhul kündle palama.
Tiganik sündü 1854. aastagal Urvastõ kihlkunna Vaabina vallan. Laulu sisse pant lahkõ poodisäks asot’ Võromaal mitu laulukuuri, tõisi hulgan Kandlõ…
Tiganik sündü 1854. aastagal Urvastõ kihlkunna Vaabina vallan. Laulu sisse pant lahkõ poodisäks asot’ Võromaal mitu laulukuuri, tõisi hulgan Kandlõ…
Laanõ Triinu
«Poiss ja papa» sai kultuurkapitali aastapreemiä
Imäkeelepääväl hõigati vällä, et Võromaa kiränigu Laanõ Triinu latsiraamat «Poiss ja papa» saa kultuurkapitali latsikirändüse aastapreemiä.
Tego om raamatuga, miä kõnõlõs esi põlvkundõ umavaihõlidsõst läbikäümisest ja kon otsitas elämise mõnnu. Tegeläisi umavaihõlinõ kõnõ om raamatun Räpinä muudu võro keelen.
Raamatulõ om…
Tego om raamatuga, miä kõnõlõs esi põlvkundõ umavaihõlidsõst läbikäümisest ja kon otsitas elämise mõnnu. Tegeläisi umavaihõlinõ kõnõ om raamatun Räpinä muudu võro keelen.
Raamatulõ om…
Romaanivõistlusõlõ saadõti säidse tüüd
Võrokeelidse romaani võistlusõlõ, mink tähtaig oll’ imäkeelepääväl, saadõti säidse tüüd.
No kutsutas kokko hindajidõ kogo, kiä kõik tüü läbi lugõ, ja süküskuu alostusõn andas teedä, määndse omma romaanivõistlusõ tulõmusõ.
Romaanivõistlusõ kuulut’ minevä aasta alostusõn vällä Võro instituut.
UL
No kutsutas kokko hindajidõ kogo, kiä kõik tüü läbi lugõ, ja süküskuu alostusõn andas teedä, määndse omma romaanivõistlusõ tulõmusõ.
Romaanivõistlusõ kuulut’ minevä aasta alostusõn vällä Võro instituut.
UL
Võimsa relv hindä kaitsmisõs
Inemisele om hindä kaitsmisõs ant üts väega võimsa relv – mõistminõ nall’a tetä ja nal’ast arvo saia. Om tuu sis evolutsiooniga vällä kujonu vai luuja puult kavalalõ vällä märgit, tuu olõki-i nii tähtsä. Tähtsä om, et nali avitas, näütüses sis, ku tunnõt, et nakkat…
Mi kõigi ütine asi
Võro Instituudi kolmekümnendämäs sünnüpääväs
Võro Instituut sai urbekuu nelätõistkümnendämäl pääväl kolmkümmend aastakka vanas. Ku inemisega võrrelda, sis seo ei ole inämb poiskese vannus. Seo om täüsmehe eloigä ja täüsmiis piät mõistma ka üteldä, midä tä uman elon är om tennü ja midä viil tegemä piät. Seo aig…
Võro Instituut sai urbekuu nelätõistkümnendämäl pääväl kolmkümmend aastakka vanas. Ku inemisega võrrelda, sis seo ei ole inämb poiskese vannus. Seo om täüsmehe eloigä ja täüsmiis piät mõistma ka üteldä, midä tä uman elon är om tennü ja midä viil tegemä piät. Seo aig…
Hindätiidmise avvohinna anti kätte
Imäkeelepääväl, 14. urbõkuul and’ Võro instituut üten Võromaa ja Põlvamaa arõnduskeskusõga Põlva koolin kätte timahavadsõ võrokõisi Hindätiidmise avvohinna. 2025. aastaga preemiäsaaja omma Põlva kuul, Võro valla latsiaia Lõunapärlid Väimälä maja, Pulga Jaan, Kääpä kuul ja Lasva latsiaid Pargihaldjas. Päält tuu saiva tenokirä Ermeli…
Tõsõ kundi otsast. Uma rikkus
Õdagu ilda vasta keväjä edimäst päivä sõidi Tal’nast autoga kodo. Olõs võinu jo pääliina üümajalõ jäiä, a oll’ väega suur tahtminõ uman sängün maada. Hummogu, ku üles heräsi, naksi mõtlõma, ku tähtsä um, et meil um uma säng. Tuu um iks väega suur rikkus.
Kai…
Kai…
Võro instituut tähüst’ 30. sünnüpäivä
Riidi, 21. urbõkuu pääväl tähüst’ Võro instituut ettekandõpääväga umma 30. sünnüpäivä. Võro Kandlõ kultuurimajja oll’ tõisi küläliisi siän võrokõisi tervütämä tulnu Eesti Vabariigi president Karisõ Alar.
Päiv alost’ Parksepä latsiaia latsi võrokeelidse laulukavaga. Pidopäävä edimädsen jaon saiva sõnna instituudi direktri Padari Ivari,…
Päiv alost’ Parksepä latsiaia latsi võrokeelidse laulukavaga. Pidopäävä edimädsen jaon saiva sõnna instituudi direktri Padari Ivari,…
Filmi «Seatapp» perämäidsi võttit uudistaman
Lätsi uma vana sugulasõ poolõ küllä, selle et timä puul pidi naatama filmivõttit tegemä.
Õdagu tulliki jo mõnõ mehe ja säi lauta võrguga päält kinni pantu kanaaia paika. Järgmädse päävä hummogu vuursõ kottalõ lõpmalda pall’o autit ja mitmit bussõ. Terve nurm…
Õdagu tulliki jo mõnõ mehe ja säi lauta võrguga päält kinni pantu kanaaia paika. Järgmädse päävä hummogu vuursõ kottalõ lõpmalda pall’o autit ja mitmit bussõ. Terve nurm…
Priinime lugu: Tagamets ja Hinterwald
Tiatripäävä puhul võinu kaia priinimme Tagamets. Nimel om Eestin 36 kandjat. Säändsel kujul om nimi tegünü küll 20. aastagasaal, a juurõ omma pikembä.
1921. aastagal Petserimaal Irboska alõvin võtsõ Maapoolõ päält peri nuur miis Osvald Hintervald vahtsõ eestistedü nime Tagamets. Irboskalõ oll’ tä tulnu Haani vallast, 1930. aastil oll’ tüün Petseri politsein ja elu lõpun elli USAn.
Eestistämisel 1935–1938 võti vahtsõ nime Tagamets kats perekunnanime Hintervald kandjat Haani vallan ja…
1921. aastagal Petserimaal Irboska alõvin võtsõ Maapoolõ päält peri nuur miis Osvald Hintervald vahtsõ eestistedü nime Tagamets. Irboskalõ oll’ tä tulnu Haani vallast, 1930. aastil oll’ tüün Petseri politsein ja elu lõpun elli USAn.
Eestistämisel 1935–1938 võti vahtsõ nime Tagamets kats perekunnanime Hintervald kandjat Haani vallan ja…
Tsianaha vidämine
Kõikilõ tutva laulusõna ütlese, et Haani miis vidi lubjakivve, vidi õkva kolm päivä Võrolõ. A tiidjämbä mehe omma kimmä sõnaga vasta kostnu, et nuu sõna olõ-i õigõ. Ütski Haani miis olõ-i nii ull’, et kivi är and. Tuu, kiä periselt kivve vidi, oll’ hoobis Kasaritsa miis olnu.…
Hukkalännü aprilinal’a
Säitsmekümnendil, ku ma viil koolipinki nühkse, miildü meile õks kõgõ tetä aprilinall’a.
Koolih võtimi tahvli mant kriidi ja värvsemi kivi kriidiga valgõs. Tuu sai sõs kriidi asõmõlõ pantus. Uutsõmi, et oppaja «kriidiga» kirotama naanu, et sis hõigada «Aprill!». A võta näpust, es lääki nii. Kuulmeistre kas sai mi nal’ast arvo vai oll’ tuu trehvämine, a tä kutsõ hoobis opilasõ tahvli mano ja tuu kah es piä kiviga kirotama. Mi nali juusksõ…
Koolih võtimi tahvli mant kriidi ja värvsemi kivi kriidiga valgõs. Tuu sai sõs kriidi asõmõlõ pantus. Uutsõmi, et oppaja «kriidiga» kirotama naanu, et sis hõigada «Aprill!». A võta näpust, es lääki nii. Kuulmeistre kas sai mi nal’ast arvo vai oll’ tuu trehvämine, a tä kutsõ hoobis opilasõ tahvli mano ja tuu kah es piä kiviga kirotama. Mi nali juusksõ…
Tossu Tilda pajatus
Aprilinali eläjäriigist
Oll’ illos varrakeväjäne aig. Lätsi lehetoimõndustõ tüüle ja kai kallõndrist, et õkva tulõ edimäne mahlakuud. Sis kirotõdi iks lehte edimädse aprili puhul egäsugumaidsi nal’ajuttõ ja ma sai arvo, et piäsi kah üte jutu kirotama.
Mõtligi vällä luu, miä sündü eläjäriigin, ja kõik tegeläse olli eläjä, ahvi ja tõõsõ. Miä sääl jutun täpsele toimu vai tetti, toda ei olõ mul inämb meelen, oll’ lihtsäle üts vällämõtõld jutukõnõ.
Lugõjidõ vastavõtt jutukõsõlõ oll’ sama kirriv nigu…
Oll’ illos varrakeväjäne aig. Lätsi lehetoimõndustõ tüüle ja kai kallõndrist, et õkva tulõ edimäne mahlakuud. Sis kirotõdi iks lehte edimädse aprili puhul egäsugumaidsi nal’ajuttõ ja ma sai arvo, et piäsi kah üte jutu kirotama.
Mõtligi vällä luu, miä sündü eläjäriigin, ja kõik tegeläse olli eläjä, ahvi ja tõõsõ. Miä sääl jutun täpsele toimu vai tetti, toda ei olõ mul inämb meelen, oll’ lihtsäle üts vällämõtõld jutukõnõ.
Lugõjidõ vastavõtt jutukõsõlõ oll’ sama kirriv nigu…
Muda Mari pajatus
Trump om hark
Ma kuuli raadiost, et otsitas Eesti trumpi. Otsitas vahtsõt välläpäsemist 21. saandi edimädse veerandi välläkutsõtõlõ. Või saata ummi arvamiisi, miä om tuu kimmäs asi, mis meid siin eloh hoit vai kuis elo parõmbas läässi. Vai kuimuudu hääd pöörähüst mitte raisku laskõ.
Om pakut, et mi trump võissi olla Eesti naanõ, kiä tulõ kõgõ toimõ. Ku kaardimänguh om kimmäs trump süämekujolinõ hark vai ärtu, sõs inemiisi jaos kah om süä iks…
Ma kuuli raadiost, et otsitas Eesti trumpi. Otsitas vahtsõt välläpäsemist 21. saandi edimädse veerandi välläkutsõtõlõ. Või saata ummi arvamiisi, miä om tuu kimmäs asi, mis meid siin eloh hoit vai kuis elo parõmbas läässi. Vai kuimuudu hääd pöörähüst mitte raisku laskõ.
Om pakut, et mi trump võissi olla Eesti naanõ, kiä tulõ kõgõ toimõ. Ku kaardimänguh om kimmäs trump süämekujolinõ hark vai ärtu, sõs inemiisi jaos kah om süä iks…
Parm tsuskas: Võro ajo
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst
Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
