Rahvastiguregistrin tetti imäkeelevalik laembas
Minevä nädäli lõpust om rahvastiguregistrin võimalik eesti imäkeelega inemiisil valli imäkeeles täpsemb paiklik kiil, näütüses võro kiil. Säändse muudatusõettepanõgi vei valitsusõ ette siseministri Taro Igor ja valitsus kitt’ tuu hääs.
«Ku ma siseministri ammõtilõ tulli, oll’ mul meeleh, et sääne jama om…
«Ku ma siseministri ammõtilõ tulli, oll’ mul meeleh, et sääne jama om…
Värski mõtõlusõ Võro-Seto (ja Mulgi) tähtraamatust
Nigu aamõn kerkon tulõ 28. rehekuu päävä Lindora laadus vällä vahtsõnõ Võro-Seto tähtraamat. Timahavva om taa läbi tennü vahtsõndusõ ni vellerahva mulgi omma kah kampa võedu.
Nigu teedä, om tähtraamat esi üts kõrd aastan vällä antav aokiri, kost löüd…
Nigu teedä, om tähtraamat esi üts kõrd aastan vällä antav aokiri, kost löüd…
Vana-Võromaa muusõummõl om vahtsõnõ ütine kodoleht
Neli Vana-Võromaa muusõummi (Võromaa Muusõum, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõum, Mõnistõ Talorahvamuusõum ja Karilatsi Vabaõhumuusõum) omma saanu vahtsõ ütidse kodolehe.
Kodolehe aadrõs om vanavorumaamuuseumid.ee ja säält saa lihtsähe kätte teedüsse, määndsit näütüisi, oppuisi ja muid tegemiisi parasjago mi kandi muusõummõn…
Kodolehe aadrõs om vanavorumaamuuseumid.ee ja säält saa lihtsähe kätte teedüsse, määndsit näütüisi, oppuisi ja muid tegemiisi parasjago mi kandi muusõummõn…
Süküskonvõrents põlitsist keelist
Võro instituudi timahavasügüsene konvõrents tulõ 31. rehekuul, teema om seokõrd «Põlidsõ keele ja kultuuri muutuisi aol».
Ilman käümän olõvidõ muutuisi huu kipõ kasuminõ pand küsümä, kuimuudu nakkas tiidmäldä tsihin argnõvin olokõrdon käümä põlitsidõ kiili ja kultuurõ käsi. Konvõrendsi iistvõtja tahtvagi luvva arotusõ, kuis muutuisiga harinõmisõ abil umma põlist kiilt ja kultuuri, umma hindätiidmist ja väärtüisi alalõ hoita, kuis saa tehnoloogia väikese keele ja kultuuri hääs tüühü panda.
Pääettekandõ pidä…
Ilman käümän olõvidõ muutuisi huu kipõ kasuminõ pand küsümä, kuimuudu nakkas tiidmäldä tsihin argnõvin olokõrdon käümä põlitsidõ kiili ja kultuurõ käsi. Konvõrendsi iistvõtja tahtvagi luvva arotusõ, kuis muutuisiga harinõmisõ abil umma põlist kiilt ja kultuuri, umma hindätiidmist ja väärtüisi alalõ hoita, kuis saa tehnoloogia väikese keele ja kultuuri hääs tüühü panda.
Pääettekandõ pidä…
Padari Ivari: pankõ võro keele nädälis fantaasia tüüle!
Võro instituudi iistvidämisel peetäs timahava kah märdikuu edimädsel täüsnädälil (3.–9.11) võro keele nädälit. Nädäli egäs pääväs om ette valmistõt määnegi võrokeeline ettevõtminõ, mink man saava huvilidsõ üten lüvvä.
Võro instituudi direktri Padari Ivari seletäs, et kuigi instituut edendäs nii vai naa aasta läbi võro kiilt ja kultuuri, sis võro keele nädälil nõstõtas keelega köüdetüt viil esieränis esile.
Timahavadsõ võro keele nädäli hõigulausõ om «Võro…
Võro instituudi direktri Padari Ivari seletäs, et kuigi instituut edendäs nii vai naa aasta läbi võro kiilt ja kultuuri, sis võro keele nädälil nõstõtas keelega köüdetüt viil esieränis esile.
Timahavadsõ võro keele nädäli hõigulausõ om «Võro…
Ulli võtva kirivä sügüse käest
Telefonin omma säändse filmijupikõsõ, miä tõmbasõ kaeja hindä sisse ja inämb vallalõ ei lasõki. Mukka juhtu kah sääne lugu, et naksi kaema-kullõma ütte Ukraina aoluulast, kiä ull’õ vinläisiga vaiõl’ ja näile aoluufaktõ pruuvsõ seletä. Kai är üte video, sis tõõsõ, sis kolmanda. . . .
Silmäga nätä…
Silmäga nätä…
Tähetiidüseraamadu abipallõmine
Hää inemise!
Ma olõ noorõkõnõ tähetiidüseraamat ja pallõ teid appi. Mu elu um suurõn ohun. Ma tulli trükükuast vällä katõ aasta iist. Prõlla olõ ma pikäle üten raamadukogun riiuli takan. Siin um tolmunõ ja pümme. Mu mitmõ lehe umma valusalõ katõkõrra. Mul um halv olla…
Ma olõ noorõkõnõ tähetiidüseraamat ja pallõ teid appi. Mu elu um suurõn ohun. Ma tulli trükükuast vällä katõ aasta iist. Prõlla olõ ma pikäle üten raamadukogun riiuli takan. Siin um tolmunõ ja pümme. Mu mitmõ lehe umma valusalõ katõkõrra. Mul um halv olla…
Luudust ja eläjeid hoitma opitas jo latsõn
Olõ kuuldunu, et vanast es taheta sinnä tallu tütrikõilõ kosja kah minnä, konh pini ja kassi kõhna ja pelgliku olli. Selle et kiä ei hooli eläjeist, tuul või olla ka tõsõ inemise vasta söä külm ja taa või ka ihnõ olla.
Põra meil…
Põra meil…
Suurõ raha ja õnnõotsja
Seo suvi käve üte hää sõbra sünnüpääväl. Pidulavvan trehvsi kõrvuisi istma üte noorõ mehega. Pääle edimäst pitsi naksimi kõnõlõma kõigist maailma as’ust – sõast, massõst ja umist tegemiisist. Küsse mehe käest, et ku täl nüüt kaitsõväen käütü, midä tä edesi nakkas tegemä. Timä vasta, et ei nakka siin Eestin sandisente iist tüül käümä. Selet’, et taht üten katõ sõbraga Austraaliadõ minnä. Sõiduraha ollõv joba olõman, traktorijuhi paprõ kah, kül koskil…
Kiri Võrolt. Kihätiidlikkus
Mi kihä om trui ja tubli tüüriist. Nigu massina, miä meid egä päiv tiinvä. Kihän eläs mi elojõud ja saami timä iist targõmbalõ huult kandõn luvva hindäle tervüslikumba ja õnnõlikumba elo.
A kas mi mõistami umma kihhä kullõlda ja timä jaos aigu võtta? Kuuli õkva…
A kas mi mõistami umma kihhä kullõlda ja timä jaos aigu võtta? Kuuli õkva…
Luukere Juhaniga Ameerikat avastaman
Periselt, ega Ameerikat saa-i avasta, taa om joba ammu üles lövvet ja mitte Christoph Kolumbusõ, a põlisameeriklaisi puult, kiä sääl aigõ alostusõst pääle omma elänü. Om jo Manhattani nimigi peri näide keelest.
Nii et ku mi Marja-Liisa Platsiga ku raamadu «John the Skeleton»…
Nii et ku mi Marja-Liisa Platsiga ku raamadu «John the Skeleton»…
Vigurivändäst veli
Veli om must viis aastat vanõmb ja oll’ sis kolhoosin traktorist. Ma käve põhikooli viimätsen klassin. Sõidi egä päiv bussiga kuuli. Kotost bussipiätüste oll’ vähä alla kilomiitre. Ütskõrd mõtli, mille taa koolikott nii rassõ om. Koolin naksi kotist vihku vällä võtma ja näi, et kotin olle…
Priinime lugu: Kolsar
Seol nimel om Eestin 105 kandjat. Nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja, ma olõ tävvendänü.
Nimi panti õnnõ üten talun, Kambja kihlkunna Vana-Kuuste mõisa Tõõraste külä Klausse talun. No om seo kotus Igevere külä all. Nime kiräpilt 1826. aastaga hingelugõmisõn oll’ Koltsar ja seo sai Klaussõ Margus uma perrega ni Margussõ veli Peedo uma perrega. Kallasmaa Marja om paknu, et nime lõpp -sar tulõ sõnast saar, tuuga või nõun olla.…
Nimi panti õnnõ üten talun, Kambja kihlkunna Vana-Kuuste mõisa Tõõraste külä Klausse talun. No om seo kotus Igevere külä all. Nime kiräpilt 1826. aastaga hingelugõmisõn oll’ Koltsar ja seo sai Klaussõ Margus uma perrega ni Margussõ veli Peedo uma perrega. Kallasmaa Marja om paknu, et nime lõpp -sar tulõ sõnast saar, tuuga või nõun olla.…
Kunsti pututus
Olõ kasunu ja koolin käünü Võromaa alõvikun. Koolin tetti muusikat, koorilaul oll’ avvo seen. Kunstiga oll’ köüdüssit veidemb, õnnõ mõnõ ütsigu ettenättü tsehkendämise tunni ja ütiskunnalõ pasligu pildi kooliraamatin. Kunstinäütüsi kõrraldõdi suurõn liinan ja sinnä oll’ maakotusõst harva asja.
Tuud inämb omma imes panda kunstiga köüdüssen elolõ tsihti andnu…
Tuud inämb omma imes panda kunstiga köüdüssen elolõ tsihti andnu…
Inemise- ja tõpratohtrõ
Mu miis om tõpratohtrõ. A ma tüüti pundin, kon olli õnnõ naasõ.
Üts tüüseldsiline oll’ kipõstõ abielonaasõs saanu. Tuu käve nii, et üts kirurg oll’ saanu Mehhikolõ tüüle, a nõudminõ oll’, et tä ei tohe vallalinõ olla. Kutsõ sis kirurg ütsigu ilosa ravialodsõ trehvämä ja tegi selges, et tulõ kipõstõ abiello astu.
Naanõ hiilas’ ja kätsät’ meile tüü man, ku häste täl elo lännü om. Pulmapidol istõ tuu arst üleolõva olõmisõga, es…
Üts tüüseldsiline oll’ kipõstõ abielonaasõs saanu. Tuu käve nii, et üts kirurg oll’ saanu Mehhikolõ tüüle, a nõudminõ oll’, et tä ei tohe vallalinõ olla. Kutsõ sis kirurg ütsigu ilosa ravialodsõ trehvämä ja tegi selges, et tulõ kipõstõ abiello astu.
Naanõ hiilas’ ja kätsät’ meile tüü man, ku häste täl elo lännü om. Pulmapidol istõ tuu arst üleolõva olõmisõga, es…
Kius tüü man
Olli nuur 18aastanõ abielonaanõ, tüüti telegraafih. Mu tüü oll’ viiä vastavõedu kirä postiosakunda, koh tüüt’ mu miis kah.
Sääl osakunnah olli kolm igäväst väntä naistõrahvast. Ku nä kuuli, et ma tulõ, touksiva mu mehe sortmisõlavva pääle pikäle ja naksiva täl pükse maaha tõmbama. Miis rüükse, et jätke perrä, mul naanõ tulõ joba ussõst. A nä es jätä perrä ja ma pidi tuud pilti nägemä egä päiv, ku tüül olli. A ma es ütle müüdä…
Sääl osakunnah olli kolm igäväst väntä naistõrahvast. Ku nä kuuli, et ma tulõ, touksiva mu mehe sortmisõlavva pääle pikäle ja naksiva täl pükse maaha tõmbama. Miis rüükse, et jätke perrä, mul naanõ tulõ joba ussõst. A nä es jätä perrä ja ma pidi tuud pilti nägemä egä päiv, ku tüül olli. A ma es ütle müüdä…
Tossu Tilda pajatus
Hää kellätundja
Ku ma lats olli, olli meil sügüse karohkavõtmisõ talgu. Talgilõ tull’ tsipa kavvõmbast üts esimuudu Manni kah uma tütre Maiega. Maie oll’ tütrigulats ja nä es olõ sääl kandin põlidsõ, olli nigu var’upaika otsman vai nii. Manni es olõ määnegi tüüinemine kah, tä tahtsõ tüü man rohkõmb juttu aia.
Suurõ inemise lätsi tüüle ja Maie tuudi õigõ pia tõisi latsi mano mi vanaimä hoolõ ala, selle et täl naas’ põllu pääl suuri…
Ku ma lats olli, olli meil sügüse karohkavõtmisõ talgu. Talgilõ tull’ tsipa kavvõmbast üts esimuudu Manni kah uma tütre Maiega. Maie oll’ tütrigulats ja nä es olõ sääl kandin põlidsõ, olli nigu var’upaika otsman vai nii. Manni es olõ määnegi tüüinemine kah, tä tahtsõ tüü man rohkõmb juttu aia.
Suurõ inemise lätsi tüüle ja Maie tuudi õigõ pia tõisi latsi mano mi vanaimä hoolõ ala, selle et täl naas’ põllu pääl suuri…
Muda Mari pajatus
Aig talvõ tulõkis
Ku ma lats olli, olli meil sügüse karohkavõtmisõ talgu. Talgilõ tull’ tsipa kavvõmbast üts esimuudu Manni kah uma tütre Maiega. Maie oll’ Ma kuuli raadiost, et seo nädälivaihõ käänämi kellä jälki üte tunni jao taadõpoolõ. Tuud piät tegemä külh vanõmba inemise. Nuuril inämb säändsit tseieritega kelli olõ-i. Nä eski ei mõista inämb säändse kellä päält aigu kaia. Nutikellä käändvä hinnäst esi õigõs, üts vanaaolinõ käsitüümõistminõ nakkas jäl är häömä.
Külh ei…
Ku ma lats olli, olli meil sügüse karohkavõtmisõ talgu. Talgilõ tull’ tsipa kavvõmbast üts esimuudu Manni kah uma tütre Maiega. Maie oll’ Ma kuuli raadiost, et seo nädälivaihõ käänämi kellä jälki üte tunni jao taadõpoolõ. Tuud piät tegemä külh vanõmba inemise. Nuuril inämb säändsit tseieritega kelli olõ-i. Nä eski ei mõista inämb säändse kellä päält aigu kaia. Nutikellä käändvä hinnäst esi õigõs, üts vanaaolinõ käsitüümõistminõ nakkas jäl är häömä.
Külh ei…
AI, määne pilt
Valimisõ omma sälä takan ja volikogost vällä jäänü kandidaadi juuskva egä rojo umma kodo! Seokõrd om nal’apilt joonistõt kunstmudsu AI abiga.
