Seo nimi panti õnnõ üten talun ja parla om taal Eestin 51 kandjat. Nime saaja ellivä Karula ja Valga kihlkunna piiri pääl Radsi talun, miä käve Kaagjärve mõisa ala ja kon no om lähkün Ratsimäe jaam. Sääl kandin olli priinimmi pandmisõ aigu elänikes lätläse. Ega talunimi Radsi kah muud ei tähendä ku nakrit, läti sõna nakri kottalõ om radziņš.

Priinime Kuimet saiva Radsi talu koolnu peremehe läsk ja kats kasupoiga (kats velle) ummi perridega. Arvada või, et nimi anti õkva näile. Velle olli Piitre (Peter) ja Mattis. Näide esä oll’ olnu Jakap (Jacob) ja vanaesä Joosep (Josef), sama Radsi (Radsche) talu peremiis 1795. aastagal.

Ku lukõ naid miihinimmi vai ka naisinimmi säälsaman hingerevisjonnõn – Kattri, Lotta, Marret, Marri, Ewa, Truta –, sõs ei meenuta nuu sukugi täämbädsi läti inemisenimmi. Tuuaolidsõn kirotamisõn oll’ tävveste harilik, et miis- ja naissuu tunnussõ, miä kõnõldun keelen olõman olli, jäeti kirotõdun keelen är. Ka hingerevisjonni pantuist priinimmist, miä omma selgelt lätikeelidse, om osal suutunnus -s olõman: Abolins, Razins, Ziruls, osal mitte: Diber, Kaulin, Malnik, Plauk, Putnik.

Periselt läti keelen oll’ mi huvialunõ nimi muiduki Kuimets, nii nigu taad ka nüüd Toogipalu läti surnuaia mõnõ tahvli pääl nätä või. Midä nimi tähend’, olõ-i teedä. Võissi vällä pakku, et Piitre ja Mattissõ edevanõmba olli lätistünü ja näide lisanimi näütäs arvada periolõkit Koemõtsast, Vana-Antsla mõisa mõtsaküläst Karula kihlkunnan. Ka alguperädse Koemõtsa nimme om nii kirotõt, nt 1688 Kuimettz Markus.

Nimme Kuimet om ka eestistämisel muudõt. Vahtsõ-Antsla valla elänik Jaan Aleksander Kuimet, kinka rahvusõs om Karula personaalraamatun märgit lätläne, võtt’ 1937. aastagal praavitõdus nimes Kuimets.

Ku saksa kirotaja teivä 200 aastat tagasi nimekuju Kuimet, olõ es tuust hätä midägi. Hoobis ullimbalt läts’ anekdoodin eesti nimmiga Päts ja Kibuvits, minka lõpust lätläse eestläisi käsu pääle s-i är jäti…

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.