Taa koroonaga om no valla lännü sääne vaksiinikampaania, et ei tiiä inämb, määnest vaksiini tetä. Vanastõ oll’ tuust hää, et kõik oll’ Vinne värk ja es olõ vaia mitmõ as’a vaihõl valli.

A prõlla om joba kolm vaksiini käen ja näid pidi viil mano tulõma. Kes ütles, määne näist kõgõ parõmb om ja kellele passis? Kõigil nail vaksiinel ollõv koroonaviirusõ ogavalk är kodeeritü. Pääle tollõ, ku vaksiiniprits om lihassõ sisse tettü, nakkasõ toda võõrast (oga)valku kokko korjama ja vainlast lahkma kihä immuunraku. Sis tegevä järgmädse immuunraku (T-raku) tedä viil peenembäs ja organismin teküs tollõ võõra valgu suhtõn immuunmälu. Teno immuunsusõ tekkümisele ei saaki viirusõ valgu inämb inemist haigõs tetä, selle et organism um vainlasõ miilde jätnü.

Muidoki tulõ vahtsit viirusõ harosit mano ja kiäki ei tiiä täpsehe, kui hää neo vaksiini noidõ vasta umma.

Ku võrrõlda gripivaksiiniga, mis oll’ varrampa kas A- vai B- tüve vasta, sis minevä sügüse oll’ toda jo tävvendet kõrraga nii A- ku B-tüve vastatsõs. Kül tetäs koroonavaksiini kah vahtsidõ harrõ vasta kinmämbäs.

Suumlaisil om tegemisel sääne vaksiin, midä saa nõnna pritsi. Tuud olõssi mukav tarvita. A kuna tä valmis saa, ei olõ tiidä. Vinläisi Sputnik, mis om tarvitusõn Ungarin, andvat 92% immuunsust.

Loi lehest, et inemisel um võimalik valli, määnest vaksiini tä taht. A periselt kuts perearst sinno nimekirä perrä süstmä ja saat iks toda, määnest om arstilõ parajahe tuudu. Vast sis, ku naid vaksiine pall’o tuvvas, mitmõsugumaidsi sortõ kõrraga, om võimalik valli. A määnest sis?

Tuupääle ütel’ üts tark tiidüsmiis, et ku vaksiine võrrõlda, tege tuu sama vällä, ku läät apteeki ja küsüt valurohto. Sullõ andas valli sama toimõainõga mitut teko ja näko rohto ja egäl firmal om samalõ roholõ esi nimi.

Urmi Aili