Seo nime kandjit om Eestin 84. Päämine tegünemise kotus om Räpinä kihlkund. Miikse mõisa Pihosi külän omma Tenso vai Tõnso talu. 20. aastagasaal tunti naid tallõ hõigunimmiga, Räpinä viisi «külänimmiga» Suio ja Moskva. Vana kirotusviis om Tenso. Tenso Piitre Jakobi pojapoja saiva nime, kohe manu panti saksa -son ’poig’. 1826. aasta hingelugõmisõ algkuju oll’ Tensson. Peedo elli talun, Mihkli oll’ mõisa kar’us ja Jakob elli Räpinä kerigumõisan. Peränpoolõ elli seo nime kandjit rohkõmb üle järve Vinnemaa poolõ pääl. Üts Tensoni nime kandja 20. aastagasaa alostusõ Tal’nan om sündünü koguni Moskva liinan. Olõ-i teedä, kas tä oll’ Räpinä suguvõsast. Kuulsa Miikse vallavanõmb Saksoni Hindrik, hõigunimega Moskva, es olõ Tensoni hõimlanõ, tä naanõ Miina oll’ hoobis sündünü Tensing säältsamast Pihosilt.
Tenso vai Tõnso nimi tulõ muiduki edenimest Tõnts, miä om Antoniusõ üts muganduisist. Pihosi külän om joba 1627 elänü Tentze Thomas, 1638 Tense Peter, 1688 Tönßo Paap. Mehikuurma ristmismeetrikan 1751 om olnu nii lisanimme (Tönso Jahn jt) ku edenimme: Äkkimä Töntz (Jakimi p Tõnts).
Kuvvõn paigan Eestin omgi pant priinimi Tönson (täämbädsel pääväl Tõnson, 66 kandjat). Naist vähämbält üten kotussõn, Laiusõ kerigumõisan, naati tuud keriguraamatin kirotama Tenson. Sääl suguvõsan om nime andjas selgele vanaesä Tõnn vai Tõnu: 1816 Petri Tenno Pertel ja timä poig Tenn, sama poiss ildamb priinimega Tönn Tenson.
Saarõmaal Kaarma kihlkunnan pantust nimest Tönsau (täämbädsel pääväl Tõnsau, 41 kandjat) tegüsi Tal’nan ka tõõsõndus Tenson. 1934. aastagal võtt’ tuu perekund Tensoni hindäle ainukõsõs ammõtlikus nimes.
Eestistämisel võeti Tensoni asõmalõ Räpinäl, Miiksen ja Tartun Taimre, Miiksen Mändla, Ahjal Metsoja ja Taniste. Viil võeti Tuulsemäe Nursin ja Tuulse siseministri man.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
