5. urbõkuul sai Pihkva-Riia kivitii pääl Murati piiripunktin kokko paarkümmend Eesti ja Läti kaitsõliitlast ja aoluuhuvilist, et tetä matkakäük Läti Ziemeri mõtsavelli 3.03.1950 Eestin peetü Naapka lahingu ja Eesti mõtsavelli 7.03.1951 olnu Saika punkrilahingu mälehtüses.
Matkapääväl käüti paksu lumõ seen läbi mitu mõtsavelli punkri-, lahingu- ja mälehtüskivipaika ja panti hukka saanuidõ mõtsavelli mälehtüses kündlit ja krantsõ. Tuust, miä täpsele üten vai tõsõn paigan juhtu, kõnõli arheoloog Kiudsoo Mauri ja kaitsõliitlanõ Hõrna Aare.
Piiriveeritside mõtsavelli mälehtüspäävä kõrrald’ Kaitsõliidu Võromaa malõva Rõugõ-Vahtsõliina ütsikkompanii. Urbõkuu alostusõn peet Läti-Eesti mõtsavelli mälehtüspäiv oll’ edimäst kõrda minevä aasta ja taa plaanitas egä-aastadsõs kombõs tetä.
Rahmani Jan
Matkalidsõ omma kogonu lahingun surma saanuidõ mälehtüsmärgi mano Naapka küllä, kon peeti maaha väiku tseremoonia: laulõti Läti ja Eesti hümni ja Hundi Indrek pidi väiku mälehtüspalvusõ. Rahmani Jani pilt
