Seeni, ku inemine unistas ja luut, om kõik häste, selle et joba uma mõttõga muudami midägi parõmbas. Ku olõs mu tetä, olnu Eestin pall’o inämb rohilist. Muro ja suuri saisoplatsõ asõmõl olnu lillinurmõ ja süüdävide kasvõ pindre, parkõn olnu kah inämb viläpuid ja mar’apuhmõ. Loomuligult võinu inemise sõita inämb jalgratta ku autoga jne.

Mõnõ aasta iist, ku ma viil Kapstamäel elli, imehti väega, ku suuri maalappõ lihtsäle niidetäs ja mitte kiäki ei tii sinnä hindäle pindrit. Ja mille es võinu ka lihtsäle hainamaad olla? Liigikirivüse ja mutukidõ söögi hoitmisõs olnu tuu väega mõistlik.

Niisama pand’ minno imehtämä, mille es olõ Võro liinan nii pikkä aigu võimalust biojäätmit eräle sorti. Orgaanilidsõ biojäätme omma selge vara ja esieränis väikeisi maiu man om mõistligumb hanki kompostri ja tetä hindäle esi mulda, mitte osta tuud poodist. Tarton ja Tal’nan om kogokunnaaiduga luudu väega ilosit alguisi. Mine ja kae huvi peräst Tarto Imäjõõ aida, Aleksandri aida, Tarto mahheaida, Karlovan Barlova aida.

Permakultuuri põhimõttidõ perrä liinaaiandus olnu jo väikungi liinan ekämuudu hää, selle et and inemiisile võimalusõ umavahel läbi kävvü, oppi midägi vahtsõt, olla köüdüssen maaga. Tuu om teraapilinõ ja tege stressi väikumbas. Kõik neo kortõrmajju pensionääri, kiä muido igävüsest aknõst vällä vahtva, saanu niimuudu midägi är tetä. Võro liinan võinu kah olla kogokunnaaia. Tuuperäst kutsu üles aktivistõ, kiä tahtnu midägi säänest luvva. Mitmõl puul om pall’o vapa maad, midä õnnõ nürilt niidetäs. Nuu paiga võinu olla üts häitsejä ja hõngaja saar kesk liina, mõni esiki mesipuiõga.

Mullõ väega miildüs bioloogi ja oppaja Solniku Kaia kaeminõ naidõ asjo pääle. Timä jagi Rohiliidsi all riigikokko kandidiiren inemiisile tsäikasvõ ja nurmõlille siimnit. Seo om nii armsa asi, midä võinu ka suurõmba rahva sekkä viiä.

Lumiste Kati

Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.