Buenas y saludos desde Argentina!
«Ku parlamendin olõssi hää inemise, uulidsa pääl olõs veidemb hoimarohto ja koolin opitasi, olõs Argõntiina kõgõ parõmb kotus seo ilma pääl,» ütel’ mullõ üts kotusõpääline miis päält taad, ku kõnõli tälle, ku tõistmuudu om elo Argõntiinan ja mu koton Võromaal. Tuul kõrral ma viil mõtli, et kuis saa kiäki ülepää midägi säänest üldä. Tuujaos, et Argõntiinan võinu as’a parõmbalõ minnä, olõs umbõlõ pall’o aigu vaia.
Seo man om kõgõ huvitavamb, et esiki ku tii omma katski, rongi ja bussi sõida-i, egän liinan omma suurõ geto, kooli omma nigu stagnaaigsõ vangimaja ja lämmä kliima peräst palasõ mõtsa ja nurmõ, omma argõntiinlasõ väega lähkün köüdüssen uma maaga, täpsehe nigu indiaanlasõ.
Säält saiegi algusõ mu lugu tuust, kuis ma Argõntiinadõ tahtsõ jäiä. Tuujaos oll’ vaia minnä lõunahe, mäki pääle, kon ma näi lummõ, külmeti varbiid ja sei kõgõ ilma parõmbat šokolaati. Põh’a-Argõntiina lämmän ja kuivan eläden lätt meelest är, et lõunan satas vihma, sääl eläse pingviini ja mäki pääl saa suusata. Ütel õdagul, ku ma lumbi veeren tähti kai, tull’ mu mano üts kotusõpääline matkamiis ja kõnõl’, et tä om pall’o ümbre hulknu, a kongi olõ-i tähe nii selge ja helksä.
Täl om õigus: kongi mahu-i üte riigi sisse kuld ja hõpõ, neli kliimatsuuni, krokodilli ja pingviini, euruupamiilse liina ja põlisrahva kogokunna, kõikvõimaligu hispaania keele murdõ ni tsungli. Ja tõtõst, kongi olõ-i tähe nii helksä ku Argõntiinan. Õnnõ tan võit kõkkõ taad ütenkuun näta, a näet ka pall’o vaesust, prügümäke mäe kõrval. Suur võimalus om, et sinno varastõdas pall’as, ja noorõmba põlvkunna tiiä-i inämb midägi aoluust vai kombist.
Mul om seo aoni rassõ arvo saia, mis tuul õdagul juhtu, a tuud idülli kaiõn olli ma tävveste kimmäs, et seo om mu kotus ja ma tulli, et jäiä.
A joba järgmädsel pääväl, ku ma kodo tagasi tulli ja pääväpliksi peräst terve päävä maaha magasi, tull’ mullõ miilde, et samal aol kütetäs Atlandi takan savvusanna ni küdsetäs ahokardokid. Ja sõs ma sai arvo, et Argõntiina om küländ hämmär ja hää paik, kon elo pääle märgota, a umal Võromaal om iks kõgõ parõmb.
Näemi joba pia!
Vahetusopilanõ Raju Eliisabet and teedä, kuis eletäs kavvõn Argõntiinamaal.
