Suidsuliha ja kõomahl. Kõomahl ja suidsuliha. Sääne om Võromaa uma mekk munapühi aigu.
Ahokütmise huuaig saa läbi. Tuu om pikk aig, vähämbält puul egäst aastast, ku mi maal päävä lämmistäväst väest veitüs jääs ja tulõ ahotuli appi kutsu. No om finišijuun nätä!
Päiv paistus. Paistus maa pääle ja perrä ei jätä. Tuud lämmind ja paitust tundva siimne maa seen, nakkasõ juuri ala kasvatama ja hinnäst taiva poolõ sirotama. Õigõ pia om maailm mi ümbre hulga rohilidsõmb, nigu olõs tõsõ küle käändnü.
Kevväi om käen. Läät vällä, kullõt. Ilm om täüs vidinit, vudinit, kidinit, kudinit, pidinit, pudinit, silinit, sulinit, vilinit, vulinit, habinit, hubinit, sabinit, tsibinit, rabinit, pabinit, tsobinit ja tsubinit. Midägi om kimmäle viil, egälütel uma pää seen uma helü.
Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja
