Mõnikõrd omma priinimmis saanu asju nime, minkast seoilmaaignõ inemine ei tiiäki midägi. Kangakudamisõ sõnavaraga või olla nii lännü.
Kanepi praoskilõ Rothilõ miildü väega nimmi valli mitte õkva, a asju kaudu, miä nime saajat vai timä ammõtit iseloomustiva. Timä oll’ ka edimäne talupoigõlõ nimepandja, aastagal 1809. Takasttulõja saiva timä päält snitti võtta. Nii pand’ tä Erästvere Rautsepä Hansi Jürile nimes Wassar ja Loko kõrdsimehele Kann. Erästvere külän elänü kangru Kustav (Gustav) uma suurõ perrega sai nime Reitkamm. 1826. aastagas oll’ seo pere kolinu Vana-Piigandi valda Hanni tallu ja nimi oll’ lühendet kujulõ Reitkam. Parhilla om priinimel Reitkam 34 kandjat.
Reitkamm, ka reetkamm, reekam, reikamm, reigam, om sõna, midä om tunnõt kõgõl eesti keelealal. Tuu asi om nigu hõrrõ suga vai suur kamm, midä pruugitas kanga tellipuiõ pääle mähkmisel, et lõimõlanga är es vass’unu. Parlanõ eestikeeline sõna om kangareha. Tegeligult pruuksõvagi tuud tüüriista opnu kangru. Harilik Võrumaa mähkmine käve puupirdõst lappõga, miä lõimõvahelikõ vahele tsusiti. «Reeduga meil vanast küll es mähitä,» om ütelnu Reedi Leena Koorastõ vallast.
Sõna esi om peri saksa keelest, kon üteldäs Reedkamm. Vanan alambsaksa keelen üteldi reedekam vai reidekam, säält om peri ka -ei. Lisas Kanepi nimele Reitkam om häste tunnõt Kullamaa-Märjamaa vahelt Tolli mõisast peri sama tähendusega priinimi Reigam.
Vahtsõliina mõisan panti priinimi Atspool, minkal om parla umbõs 10 kandjat, lisas 14 kandjat nime tõisõndusõl Atspol. Seo nime sai kolm velle Jakop, Piitre ja Jaan Käpä külän, a peri olli nä hoobis Oravilt Kaamnitsa küläst. Ka Vahtsõliina pastor Masing tahtsõ priinimmis panda harilikkõ sõnnu ja sõnnu tüüriistu kottalõ. Atspuul om tuusama asi mia tsolohk vai süstik, kõgõ hariligumb asi kanga kudamisõ man, lõimõlang sisse pooli pääle mähit, läbi koelangu hiitä. Ku süstik om vast saksa lainsõna (vrd Schiffchen, Schützen) ja tsolohk vinne uma (челнок), sõs atspooli takan on keskaigsõ alambsaksa schotspōle [skotspoole] ’hiitmise puul’. Tuust sõnast om mi keelen jäänu perrä otspuul (kah tunnõt sõna) ja o- om muutunu a-s: atspuul. Mulgi- ja Tartumaal om tunnõt ka sama lainsõna pikemb varjants kotspuul, Tõstamaal sotspool.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
