Võro toruplats om nigu maailma keskkotus. Tast lätt hulga teid:
Riia pääle ja Tartu-Tal’na pääle, itta ja läände ja viil egäle poolõ.
Ku ma latsõiän vahel Võrolõ sai, sõs oll’ muiduki huvitav. Hulga inemiisi, autit ja hobõsit. Mi hopõn panti kohegi kitsalõ huuvi, kon tõsõ hobõsõ ummi hainatuustõga joba iin. Takanpuul oll’ sääl pumbakaiv. Liinan ostõti padja muudu kompvekke, suidsukalla ja saia.
Ku ma uma pääga liikma sai, lätsi mu sõidu õks Võrolt edesi. Võro tundu nii ikäv, et panõ es nigu tähelegi. Tuu pumbakaoga hobõsõ süütmise kotus kattõ kuigi är. Aastidõ joosul saiva tan mõnõ kotusõ peris tutvas. A ei midägi erilist.
A mõni aasta tagasi lövvi äkki, et mu pää sisse om nigu errä pesä säädünü, todapiten, kuis turuplats säeti ümbre toruplatsis. Inne mõista es ma taast platsist midägi arvada. Tan olli puhma ja mõni lillipinnär, mõni pink, kon sai esiki mõnikõrd suvõl päävä ja liiatside silmi iist varju otsi. Komsomoli platsi nimi oll’ täl pikält. Komsomoli-aost oll’ joba aastit edesi lännü, ku platsist naati kõnõlama ja kirutama, lõpus puhmõ asõmalõ torrõ säädmä.
Inämbüs arvajit siunssi ümbresäädmist. Ma püssü pikält eräpoolõdu. Mõnõ ao peräst naksi tähele pandma, et ku pähä tull’ mõni mõtõ millegi vahtsõs ja parõmbas tegemisest, sis mu sisemisen pildin säädüs sääne revolutsioon taha platsi pääle. Olkõ teemas tulõvigu tundmisõ muusõum vai ullusõvastadsõ vaktsiini instituut – õks lövvä äkki, et mu kujutusõn om sändse projekti pääkortõr tan platsi pääl. Ma usu, et tan olõ ei mu isiklik kiiks, tan om eriline väelugu.
* * *
Paar aastat tagasi sai arutõdus toruplatsist üte ulgu-võrokõsõga. Miil oll’ hää ja esihindäst tull’ õkvalt pikemb aiurünnäk. Seo liina ümbre om olnu mitmõ põlvõ joosul inemiisi mõotaminõ sõnumisõga. Akadeemilidselt ütelden – neurolingvistiline programmiirmine. Vii tsilkmine kulutas är kivi ja pikk nime korrutaminõ muut inemiisi meele. Võtami võru vai võro. Vanarahvas tiiä es siin kandin midägi mändsestki võrust vai võrost, a sis tarviti Katariina ammõtnigu säänest kotussõnimme ja pia tull’ kiräsõnaga Virumaalt siiä tiidmine, et taa om tuusama mis tsõõr.
Edesi – toruplats om nigu maailma keskkotus, tast lätt hulga teid. Kats tiid läävä Riia pääle ja kats Tartu-Tal’na pääle, ja itta ja läände ja viil egäle poolõ.
Kats kerikut om platsi veeren ja ildaaigu oll’ kats koolimajja kah. Platsi pääle torrõ säädmise aigu lahuti tõnõ, puust koolimaja är. Tollõ pidi är lahkma, tuu oll’ salahuisi täüs. Maja sissu hoiti inne lahkmist mitu aastat aknilõ säetüisi plekitahvlidõga pümmen. Üts maagia oll’ sääl iibõga köüdüssin. Komsomoliplatsi-aastil peeti tollõ kooli tõsõ kõrra pääl nuuri pidosit. Tuukõrd tegüsi mändsegi jao latsi ilmasündümise inspiratsioon sääl pidol.
Sõs pritsimaja, mille torn om tumm joba tiiäki ei mitu põlvõ. Kas tuu saa helü tagasi? Tan om majju ja kontorrõ viil, egäl määnegi sõnnum minevigust ja hääl juhul viil tähtsämb tulõvigust.
Sääl aiurünnäkün tull’, et toruplatsi mõotus vaimuelu pääle om nii tähtsä, taad om vajja juhti vai kõrralda, avita. Edimädse huuga arutimi, et Võro selts vai instituut piät nakkama taad vaimu vidämä. Edesi tull’ kahtlus: naa parlatsõ asutusõ omma väega tõõnduspõhidsõ, naidõ ammõtnigu piät kõrrast vahtsit projekte voolitsõma, näil om egä päiv määnegi tähtaig üle-eelä. Niimuudu nõsõ ei vaim spiritusõ muudu lindama. Parõmb om peris uma pää ja papridõga toruplatsi selts.
A sõs tulõ vajja umma errä päälikku? Kellest saa päälik? Meist kumbki es julgu hinnäst pääligus pakku. Pääligul piäs olõma loomulik brünett hiuss, olkõ sõs miis vai naanõ. Tummõ pää and usaldusõ ja huvi tõsõ sugupoolõ silmin, nii om ilma kitmädä vai passi näütämädä algus edu jaos olõman.
Tuu ulgu-arvaja löüdse pia, et timäl om üts musta pääga tutva, suurõ jutuga ja julgõ, kutsumi timä Zoomiga manu. Wifi oll’ sääl eetrin hõl’oman, Zoomi jaos võti ma umast kotist iPadi tableti ja saimiki tollõ tutva õkva otsa. Kandidaadil oll’gi pään pall’u mustõ hiusit, julgõ ja suurõ hooga jutt ja timä tahtsõ pääligus saia kah. Jutt tull’ meil küländ sisukas ja pikk. A lõpus läts summa.
Nii oll’, et timä sääl tõsõn otsan pand tingimüse – Võro toruplatsi seldsi päälikku piät kutsma: Ouroborosõ hoitja. Ku mi es saa arvu, mis tuu Ouroboros om, kostsõ Must: «Oppi olõ ei ilda, kaegõ Google’it.» Ouroboros ollõv maailma edimäne jummal, timä avit’ joba egiptläisi. Ouroboros ollõv andnu Võro põhjõndusõ ja kimmäle om timä ülemb ku Peko setokõisil.
Tuu Egiptusõ jumala keerulidsõ nime mängu võtminõ oll’ meile tuukõrd võõras. Ma nii seletigi, et Eesti säädüsega või tulla sändse nime peräst õiõndamist. Et mõnõ rahaküsümise man või sääne nimi, midä kongi Excelin ei olõ, takistusõs saia. Meil läts’ vaiõlusõs. Must ütel’: «Ouroboros om nii kõva nimi, et tege kadõdas. Kül opitas är!» Lõpus pahasi tuu Must peris är, et meil ei olõvat ei julgust ega nägemist. Ildamba olõ ei tuu Must torru nõstnu, ei näolõ ka andnu.
* * *
Taasama aig, ku tegüsi toruplats ja naa mõttõ, oll’ Mustmaa Ulvi kõrraldanu inemise kokku ja saatnu taha platsi pääle kõnõlõma. Inämbüste oll’ kõnõlõjil turismijutt, mõni ai muud umma juttu kah. Ma esi käve kah kats suvvõ kõnõlaman ja kullõman, pruumsõ setäsamma toruplatsi seldsi juttu aia, esi kõnõli ja pruumsõ tõisi kõnõlõma meelütä. Viimäne suvi sai mul niimuudu viis kõrda kõnõldus/kullõldus. Katõ aasta iist sai tast ka kõrra Uman Lehen kirotõdus.
Rehekuu algusõn kutsõ Ulvi jälki meid üte puulpäävä hummogu näkõpiten kokku ja noidõ 15 inemise seen oll’ ütsmiil, et tulõva suvõl kõnõldas toruplatsi pääl edesi. Tähendäs – seo jutt lätt edesi, siin või luuta häid jakkõ.
Visseli Agu,
tarkusõarmastaja
