Midä pümmemb ja jahhemb aig, toda inämb tõmbas inemine hindä sisse. Nigu häädüs ja lätt puhkama sügüse kõik luudus, võinu ka inemine hämäräl aol inämb puhada. Ma külh tunnõ egä märdikuu suurt sisemädse rütmi muutust ja vahepääl tulõ suuv peris talvõunnõ jäiä.
Et saia inspiratsiuuni, piät vahepääl kotost vällä minemä. Ku pikält kodo ja tarrõ jäiä, om rassõ hinnäst kohegi minemä sundi. Minno tegevä ärkäümise kõgõ värskembäs. Olõ katõl pääväl nädälin Tal’nan oppaja ja egä kõrd säält tullõn om tunnõ, nigu olõs vällämaal reisi pääl käünü.
Rehekuu lõpun näüdäti Kandlõ kinon filmi «Päikeseaeg». Üle terve Võromaa ja Setomaaltki sõidi inemise kokko, et kaia meditatiivsõt ja mõtiskõlõvat kinno. Sarnanõ oll’ tunnõ «Savvusanna sõsaridõ» esitlüsel. Seo om kogokunnatunnõ, ku saat hindä muudu inemiisiga ütenkuun olla. Pikk vaikus filmi lõpun, ku inemise lihtsäle istõva ja es kiirusta kohegi, oll’ illos. Oll’ periselt aigu-om-tunnõ, tahtminõ ummi inemiisiga mõttit vaihta ja kuun olla.
Inemiisile miildünü hulga inämb silmäst silmä läbi kävvü. Pääle koroonaaigu mõistõtas seod rohkõmb hinnada. Kultuurimaja võinu jo olla kotus, kohe kokko tulla, näütüses jutuõdagilõ. Näi kuulutusõ päält, et elävä muusikaga tandsuõdak om tulõman. Vast seo tuugi kokko inemiisi, kiä ei taha õnnõ koton teleka vai arvudi iin passi. A miä saa noist, kiä tandsi ei mõista ja kel ei olõ inämb tervüst vai seldsilist?
Ildaaigu oll’ Võrol üts kliimamuutuisist huugu saanu üritüs, kon kõnõldi, kuis mi süümine om köüdet kliimamuutuisiga. Jälleki sai tunda peris kogokunnatunnõt: hulga latsi üten vanõmbidõga oll’ kokko tulnu. Ei olõki pall’ond vaia, et sääne hää kodonõ tunnõ tegünü. Avitas ütest lavvast, üttemuudu ilmakaemisõst ja juttu jakkus kavvõmbas.
PÖFF (Pümmehide Öie filmifestival) tuu egä aasta Tal’nan saali inemiisi puupistü täüs. Olkõ pääle, et täämbädsel aol om väega pall’o võimaluisi filme alla laati vai Netflixi tarvita, om pümmel aol hämärän ruumin ütenkuun olla esieräline tunnõ. Saa kaia tõisi inemiisi, tunda näide lõhna, laskõ filmil hinnäst lummada ja olla üts tõisi siäst. Naarda ütenkuun, ikkõ, ku vaia. Vast om Võromaalõgi vaia määnestki umma pümmehide öie üritüst, kon võro keelen inämb ku nädäli jago kõnõlda ja trallita.
Lumiste Kati
Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
