Priinimel Kirbits om Eestin 36 kandjat. Taa om pantu õnnõ üten paigan – Rõugõ kihlkunna Viitinä mõisan Petra Aabra Jakapi katõ poja, Juhani ja Paabu perrilõ.
Edimält kirut’ opõtaja Marpurg näile priinime saksa keelen: Kürbis ’kürvits’. Hingelugõmisõn 1826 om Jugul elänü Juhani priinimes märgit Kirbitz ja Mõõlul elänü Paabu priinimes Kirpitz. Või-olla, et mõisakirutaja tõlgõnd’ nimme ümbre, mõtõl’ tähenduse ’kürvits’ asõmalõ tähenduse ’savikivi’, kirpitš vinne keelen. A kirbits (umastav kirbidse) om muiduki esi ka sõna tähendusega ’kürvits’. Nii om kõnõld Mulgimaal ja mitman muun paigan üle Eesti, mitte just Võrumaal. Meil om üteld kas kürvits vai kürbits.
Rõugõ personaalraamatun 1829 omma kirän nii vana nimekuju Kürbis ku vahtsõnõ Kirbitz ja edesi läävä joba Kirbidsä, täämbädse pääväni vällä. Eestistämisel muudõti seod nimme är kah, asõmalõ võeti Mändmäe, Kasesalu, Kivioja, Kalmus (Võrumaal), Rannu (Petserin) ja Kallaste (Tal’nan).
Et tegemist om saksa lainsõnaga, midä egäüts käändse, nigu mõistsõ, sõs oll’ priinimmi kirivüs, midä seo aiavilläga köüdüssen panti, küländ suur. Hingelugõmiisi perrä näütüses Kerbis Tarvastun Suistlen (parhilla säidse nimekandjat), Kerwis Järvämaal Purdin, Kerwitz Vändrän, Kirbis Sangastõn, Kirwitz Kambja Kodijärvel, Korbits Harjumaal Kehran ja Korbitz Alatskivil (parhilla Korbits 15 nimekandjaga), Kürbig ~ Kürbis Aakren ja Väiku-Rõngu mõisan, Kürbis Hiiumaal, Läänemaal, Rapla kihlkunnan ja Körwitz Virumaal Kunda mõisan.
Uibo Udo om uurnu priinimme Kõrvits (59 kandjat) peritollu. Tuu tulõ Vändrä mõisast (1826 Kerwitz) ja Kunda mõisast (1835 Körwitz). Kundan seo nime saaja omma kandnu Kärneri lisanimme. Vast oll’ näil kiäki suguvõsan varahampa mõisa kärnäl? Kuulsa muusigasuguvõsa Kõrvits om nime saanu Vändräst.
Saksa muudu nimel Kürbis om parhilla kandjit alla kuvvõ. Ka võru keele muudu nimel Kürvits om kandjit alla kuvvõ. Kost seo nimi tulõ? Aakren pantu ja säält Väiku-Rõngu mõisalõ rännänü nimi oll’ kas Kürbig vai Kürbiz. Nime saanu Markusõ poja Matsi poja Hanni nimen tulõ Rõngu keriguraamatun vällä ka nimekuju Kürwits. Tuu nimi omgi püsümä jäänu, Väiku-Rõngu Vanakubja vai Lauri talun viil vähämbält kolhoosiao algusõni.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
