Seol nimel om Eestin 390 kandjat. Vanna muudu kirotõdul nimel Sok om kandjit säidse. Viil om olõman vanan kiräviien priinimi Sokka 18 kandjaga.
Hingelugõmiisi perrä panti nimi, minkast täämbä om saanu Sokk, 19 mõisan. Näist 8 olli Võrumaal, 6 Tartumaal, muial oll’ pandmisi siin-sääl, näütüses Eestimaa kubõrmangun õnnõ kats kotust.
Põlva kihlkunna Sokk tull’ nelläst mõisast. Soka Andrõssõ Joonas, priinimega Sok elli 1826 Timo mõisa Rosma külän, a peri oll’ Tsolgo kandist. Tõnõ kotus, kon seo nimi panti, oll’ Vanakülä vai täpsämbält Holvandi, kolmas kotus Kähri mõisa Karilatsi Punaku külä, nelläs Võru mõisa Loosu külä.
Haani mõisa Villa külän elli Sika Jüri (Sikka Jürri) perrätulõja, kiä saiva edimält kerikligult priinime Sik, a 1826. aasta hingelugõmisõn Sok. Tuu perrä parandõdi ka Rõugõ keriguraamatun nimi är: Sokk.
Vahtsõliina Soka tulõva Kimalasõ küläst ja olli nimepandmisõ aigu katõ velle, Kimalasõ Kersna ja Märdi perrätulõja. Näide tallu nimetedi 1820 Käpliko (*Kääpliku vai *Käpliku?).
Urvastõ kihlkunna Annõmõisast tulõ viil üts Võrumaa Soka suguvõsa. Nimä saiva nime Soka talu perrä. Priinime Sock saanu peremehe Mihkle kõgõ noorõmbal tütrel Maril oll’ tütrigulats Kristjan, kiä läts’ är Tartu kanti Raadilõ ja kinka pojapoja poig om kuulsa korvpallur Tiit Sokk.
Ka Nõunin (Otõmpää) ja Jõgevestel panti priinimi Sokk Soka talu perrä. Haava mõisan Tartumaal oll’ nime saajidõ talunimi hoobis Sauka. Sokk tulõ viil Sangastõst, Soontagalt, Viljandi Karula mõisast ja Abjalt. Vana-Kuustõn ja Pärnumaal Laiksaarõn kirutõdi hingelugõmistõ Scho(c)k. Vast mõlku kirutajal meelen saksa keele sõna Schock, miä tähend 60-list punti vai korvitäüt, nt ein Schock Eier ’60 munna’.
Pilistvere Kabala mõisan panti Sokk Kitse talun, kon panti ka Kits. Põh’aeesti sõnna tulõgi käändä sokk : soku. A miä om lõunaeesti sokk : soka? Sõnaraamatidõ perrä tähendäs seo sõna hoobis ’kuiunu suuhain, suurõ haina kulu, sammõl’. Talunimi Soka või harva ka säänest haina kasvatava kotussõ perrä tulla, a naid talu- ja lisanimmi om olnu liiga hulga. Vana inemisenimi? Vai sõski eläjänimetüs? Ku muidu om võrokõisi keelen esäne kits sikk : sika, sõs sääne sõna nigu sokaparts tähendäs tikutajat ehk taivasikka. Ega tuu nimi iks sokast ku kuluhainast tulõ ei, tuu tulõ sika helüst, midä tsirk tetä mõist. Vast om meil sis lisas sikalõ kõnõld ka sokast ku kodueläjäst? Ja tuust inemise lisanimi?
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
