Nail päivil jäi silmä üts jahimiihi mõtsakaamõra video, kon kahr mäng autokummiga. Video päält paistu, nigu olõs mäng kahrulõ miildünü. Umbõs samal aol kõnõldi raadion, et mõtsaeläjile miildüs maaharaot mõts ja nä tundva hinnäst sääl, kon inemine om midägi «parõmbas» vai «kõrda» tennü, maru häste.

Mi võimi jo mõtõlda ja kõnõlda, et ku tahami hindäle kõkkõ taad hääd, midä ilmal meile pakku om, sis mille ei võisi tuudsamma hääd tahta eläjä ja mille mi ei võisi näile kõkkõ tuud pakku. Mõtõlda ja kõnõlda või kõkkõ, a ma usu, et kongi hindä seen tund egä inemine är, et sääne jutt om vällä märgit esihindä ärpetmises. Hindä petmine om ao joosul avitanu inemisel ello jäiä, a võlssminõ om ja jääs võlssmisõs.

Võlssmisõ vahepääle võinu märki ka periselt tuust, midä ja mille mi teemi. Om keväjäne kraammisõ aig ja õigõmb olõs ull’päie mõtsa viidü autokummi säält kokko kor’ada ja är viiä, mitte kahrulõ mängmises jättä. Tätte Jaan ütel’ ildaaigu telekan, et tälle paistus, et maakerä võtt ütspäiv kätte ja raputas nigu vii seest tulnu pini kõik taa jama hindä kaalast är. Täl või õigus olla.

Ku mi hinnäst võlssmisõga iks edesi trööstimi, või tuu aig peris kipõstõ kätte tulla.

Ilosat imäkeelepäivä!

Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja