Kas meil om pääle õiguisi ka kohustus latsi käest lainatut
luudust hoita ja tuud sama puhtalõ latsõlatsilõ perändä?
Viimätsel aol om lõpus ummõhtõ pall’o noid, kiä ütlese vällä, et inemise saava luudust hoita, ku ostva ja tarvitasõ veidemb. Tarvitamisõ vähändämist om kõgõlõ maailmalõ vaia: midä kavvõmb määnegi asi vasta pidä, toda parõmb om tuu luudusõlõ. Ku naada täpsempä perrä märkmä, kohe minnä vai ku pall’o ja midä osta, om tuu kõva samm edesi.
Mi elä viil säändsel põnõval aol kah, kon edevanõmbidõ tarkuisi naatas vahtsõst üles lämmistämä. Hää näüde om tuvva Veneetsiä arhitektuuribiennaalilt, kon Sloveeniä näüdäs’ edevanõmbidõ tarkust – lesso. Rahvas sai teedä, ku hää om sääne lämmi ahotükk tervüsele ja kuis lämmä kivi pääl om hää pikuta.
Mi esi olõmi küländ kokkohoitja. Lõuna-Eestih ja ka terveh Eestih om olnu innembä vaenõ rahvas. Mõistami joba loomu poolõst veitüga toimõ tulla. A ku kaia laembalõ maailma, sis näütüses nuu riigi, kon kõik aig om 30 kraati ja rohkõmb lämmind, hoitva ummi tarri elektriga jahhempa. Selge om tuu, et inemine taht umma ello parõmbas tetä, a hää olnu tuu man perrä märki ja mõõta, ku pall’o elektrit säändse jahutamisõ pääle kulus. Ja pruuvi tuu man mõõdukalõ toimõ tulla. A säänest talopojatarkusõga naidõ asjo pääle kaemist sekä, et mi aig om lisas kõgõlõ ka õiguisi ja normõ aig.
Õiguisi aig
Mi elä õiguisi aol. Otsimi õigust, nõvvami õigust ja meile miildüse mi õigusõ. Tiiämi ummi õiguisi ja käsemi näid täütä. A õiguisi hankõh ja nõudõh tükimi ummi kohustuisi unõhtama. Mi taha häste ellä ja teemi täpsele nii pall’o sammõ, ku hindäle mukav.
Tõsõlt puult om meil paprõmajandus egäsugumaidsi säädüisi, määrüisi ja direktiivega. Ja ammõtnigu, kiä naid paprit lugõva, kontrolva ja umalt puult nõudva. Mõni säädüs om tettü as’a peräst. Om säädüisi, mink takah om määnegi lobitüü. Või-olla mõni firma taht kimmäst tüüd vai hoobis monopolli. Ja säädüst saa lukõ mitund muudu, säädüst saa tõlki mitund muudu.
Ja sis om sääl vaihõpääl inemine. Nii harilik kodanik ku ammõtnik. Ammõtnik om kah otsast lõpuni inemine.
Hariligult ei olõ inemiisi ilmakaemisõ ja arvosaamisõ kur’a. Inemine taht iks kerembäle är ellä ja veidemb kulutuisi tetä. A ku tahta luudust kah hoita, võis mõnikõrd täpsempä kaia, midä õigusõ ette kirotasõ ja kas kongi andnu veidemb tarvita, nii et tuu hindäle rassõ es olnu.
Vii tarvitamisõ näüde
Mi edevanõmba saiva vett tarvitõh toimõ küländ veitüga. Vett kullu söögitegemises, mõsu ja iho mõskmisõs. Ku oll’ eläjäpidämine, sis eläjide juutmisõs kah. Sato aastit tagasi kiäki majapidämiisi viikullu täpsele es mõõda, a tuu võisõ olla umbõs pangitäüs üte perreliikmõ pääle egä päiv ja sannapääväl kats pangi iho mõskmisõs pluss pang vai kats rõividõ mõskmisõs.
Midä tuu sis kokko tege? Viie inemisega pere kulut’ nädälih söögis ja joogis 350 liitrit, sannah 100 liitrit, mõsumõskmisõs viil 100 liitrit. Kokko tege tuu nädälih 550 liitrit, kuuh 2 200 liitrit ja pääväh 79 liitrit viie ja 16 liitrit üte inemise kotsilõ. Keskmädselt kats pangitäüt vett inemese kotsilõ üteh pääväh. Vai ma rehkendi võlssi?
Täämbä om ÜRO maailma rahvilõ lakja saatnu säädüse, miä and õigusõ nõuda 50–100 liitrit vett pääväh inemise kotsilõ. Naidõ õiguisiga vehkeh nõvvami 3–6 kõrda suurõmbat viikullu, ku oll’ mi edevanõmbil.
ÜRO om meile andnu õigusõ. Õigusõ nõuda. A mis saa viist pääle tuud, ku seo om tarvitusõl olnu? Ku vesi olõ-i inämb juumisõvesi, a om tsolgivesi. Kas meil om õigus tetä tsolgivett? Ja midä saa tsolgiviist? Kas nõvvami tuu ärhäötämist? Tsolgivii ärkaotamist vai ärviimist? Kas meil om pääle õigusõ ka kohustus latsi käest lainatut luudust hoita, tuud niisama puhtalt vai viil puhtambalt latsõlatsilõ perändä?
Ma esi olõ pruuvnu viiga mõistligulõ ümbre kävvü. Sannah viä pangiga vett sisse-vällä ja inemise pääle kuluski 10–20 liitrit. Tõnõ asi viil: ma ei vala puhast joogivett junni pääle loputamisõs. Mul om ilma viildä kemmerg, kost edesi lätt tuu kraam põllurammus.
Säädüse ja moodu pandva meid mõnikõrd veidemb tarvitama, a periselt ei taha inemine umma sisseharinut ello muuta inne, ku mõni asi nakkas hinnäst pitsitämä. Ma olõ pruuvnu tassakõistõ umma tarvitamist luudushoitligumba poolõ muuta, selle et ei olõ mõtõt är uuta aigu, ku ora periselt persen om ja vannaviisi inämb sukugi toimõnda ei saa.
Seo kuu om ka keskkunnakuu ja ERR näütäs jälleki egätsuku luudusõfilme. Puutrõn saa näid kaia joba kuu algusõ paiku ja nii terve kuu jupiter.err.ee lehe pääl. A üts põnnõv film, midä ma joba ette päähä määri, om 13.05 kell 20 kanalin ETV 2. Alguperäne päälkiri om tollõl «Holy Shit!», ümbrepantult sis «Pühä peldik!». Vast om abis.
Tobrelutsu Peep,
väikutviisi ilmaparandaja
