Lehekuu keskpaik tuu plahvatusõ luudustõ ja inemiisi ello. Äkki om kõkkõ nii hulga, kõik muutus üleüü. Hain kasus, puu läävä lehte ja tsirgu tegevä kõvva kontsõrti. Aiapidäjide meele tegevä rassõs äkki pääle tulõva üükülmä ja tuul, miä mõnõl pääväl iks peris kõvastõ puhk.
Inemiisi ilman sünnüs kah hulga tegemiisi, nädälivahetusõ omma täüs esisugumaidsi sündmüisi ja egäle poolõ ei saaki jõuda. Ummõhtõgi tasus kõgõl silm pääl hoita, selle et muido võit mõnõst hääst as’ast ilma jäiä.
Mul õnnistu kävvü kinon kaeman lühkide filme kogomikku «Metsik lõuna», kon katõssa esi filmitegijät andva uma nägemise tuust, miä mi kandin sünnüs. Mitu luku tuust filmikogomigust lätsi väega henge, esieränis Tootseni Jaani lühkü film ellojäämise kunstnigõst, kon tä kõnõlõs ummi kogõmuisi ja mälehtüisi perrä Võromaast ja võrokõisist. Tuuperäst palssi filmitegijäl Uma Lehe jaos kah kirota väiku märgotusõ – taad saa lukõ taasama lehe päält.
Sääne taa lehekuu keskpaik om. Usu, et taa aja är perämädsegi talvõunõ, ku mõnõl tuud viil alalõ om.
Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja
