Perekunnanimel Mõtus om Eestin kandjit 119, a vanan kiräviien nimel Mõttus kõrdu inämb – 838. Viil omma olõman nime Mettus (82), Metus (59) ja Motus (veidemb ku kuus). Tegemist om üte nimega, kukki kirja pant om naid eri muudu ja hindävaihõl sugulasõ nä kõik ei olõ. Kõgõ inämb eläs nimmi Mõttus ja Mõtus kandjit Võro maakunnan, a Villändimaal nimmi Mettus ja Metus kandjit.

Seo perekunnanimi tulõ tsirgunimest mõtus, miä tähendäs eesti keelen metsis. Sõna omgi teedä Lõuna-Eestist, Pärnumaalt ja Saarõmaalt. Sõna tähendüs om teedä tsipa laemba ala pääl, ku taad perekunnanimes om pant, näütüses Saarõmaal olõ-õi. Nimme anti kokko 45 mõisan, säälhulgan Rõugõ kihlkunnan säitsmen mõisan. Õnnõ Sauga mõisan om perekunnanimi annõt Mõtussõ talonime perrä. Ku Petserimaal 1921. aastal perekunnanimmi anti, panti sääl kah nimes Mõtus. A nimmi eestistämise aol taad võtta es lubata, selle et sääntse nime kandjit oll’ joba hulga. Piiriviirse ala pääl om nimmi ka ütest keelest tõistõ kergehe ümbre pant. Nii võigi ütel ja samal inemisel olla Eesti poolõ pääl nimes Mõtus, a Läti poolõ pääl sama tähendüsega Mednis. Mednise nimega inemiisi om Eestin 23, a Eestin taad pantu ei olõ.

Põh’apuulsõn Eestin taa nimi ja sõna tunnõdu ei olõ. Sääl om Metsis perekunnanimes pant külh, a sukugi mitte nii hulga ku Mõtus. Täämbädsel pääväl om nimel Metsis 199 kandjat ja kõgõ harilikumb om tuu Rapla maakunnan.

Soomõn omma sama tähendüsega nime Metso, Mehto ja Mehtonen. Metso om Lõuna-Soomõ, Mehto ja Mehtonen Lõuna- ja Kesk-Soomõ nime. Metso, Mehto, Metto ja Metäs omma joba vanast olnu pruukmisõn ku soldatinime.

Tsirkõ perrä om iks perekunnanimmi antu nii Eestin ku ka naabrimaiõn.

Fastrõ Mariko

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.