Nigu varrampa om olnu, kõrraldõdas ka seo suvi Vana-Võromaa muusõummõ man latsilõ võro keele laagrit. Timahava om kolm uma keele laagrit: piimäkuun ja hainakuun omma laagri Mõnistõ talorahvamuusõumin ja põimukuun Karilatsi vabaõhumuusõumin.

Mõnistõ muusõumi man kõrraldas latsilaagrit programmijuht-giid Tamtiku Mare. Timä sõnno perrä omma laagri osaliidsi siän hinnan: nätäl inne edimäst laagrit olli kõik kotussõ täüs ja tõsõn laagrin kah üle poolõ kotussidõ kinni pantu. «Võtami ütte laagrilõ 20 latsõ ümbre, sis jõvvami näidega toimõnda,» seletäs Tamtiku Mare.

Laagriin opatas latsilõ võro keele sõnno, mängitäs rahvaperimüsega köüdetüid mänge, käüdäs matkaman ja rännätäs Võromaad pite. Õdagu istutas tulõ veeren ja tetäs üten Võromaa rahvamuusikidõga näütemängu ja muid mänge. Kõrraldaja ütles, et suur huvi om latsil muusõumi man peetävide eläjide vasta: egä hummok söödetäski kannu ja jänest.

Ku edimädsen Mõnistõ laagrin omma poolõ osalidsõ paigapäälidse latsõ, sis tõõsõn laagrin om inämb osaliidsi muialtpuult. «Latsõ omma suvõl vanavanõmbidõ man ja vanõmba tahtva, et nä Võromaa kultuuriga inämb tutvas saanu, tuuperäst toova nä latsõ mi laagrilõ,» kõnõlõs Tamtiku Mare.

Mõnistõ muusõumi edimäne laagri peetäs 26–28. piimäkuul, tõnõ laagri 17.–19. hainakuul. Karilatsi muusõumin tulõ võro keele laagri 6.–8. põimukuul. Ka sääl mängitäs perimüsmänge, opitas vannu käsitüütarkuisi, lastas vibuga, võetas ette matku ja välläsõitõ ja tetäs muusõumi-, keele- ja kunstitunnõ. Karilatsi laagri perämädsel pääväl oodõtas küllä ka laagriliidsi velli-sõsarit, vanõmbit ja vanavanõmbit, et ütenkuun lõbusalõ läbi kaia, midä laagrin opitus sai.

Ligembät teedüst laagridõ kotsilõ saa muusõummõ kodolehti monistemuuseum.ee ja karilatsimuuseum.ee päält.

Rahmani Jan

Mõnistõ muusõumi programmijuht-giid Tamtiku Mare. Rahmani Jani pilt