19aastaganõ Kaarna Katrin tund huvvi sõapidämiskunstõ vasta. Tuuperäst otsust’ tä õkva pääle keskkuuli kaitsõväkke aigu tiinmä minnä. Nail päivil omgi täl Võro Kuperjanovi jalaväepataljonni minek.
Sündünü om Katrin Tartomaal, a perämädse säidse aastat eläse nä perrega Võromaal Osola lähkül. Või üteldä, et Võromaalõ tulti tagasi, selle et timä imä Kaarna Anneli om võrokõnõ. Imä om kõgõ umma kiilt tähtsäs pidänü. «Imä om miika kõik aig võro kiilt kõnõlnu, mu sündümisest saadik, egäl puul, poodin ja külän kah,» täpsüstäs Katrin.
Ku Võromaalõ koliti, läts’ Katrin Osola põhikuuli ja tan sai timäst piä kõrraga kodotütär. «Piaaigu kõik mu klassisõsara olli kodotütre ja mullõ paksõva huvvi üritüse ja matka, midä organisatsioonin tetti,» seletäs Katrin tuud, kuis timä huvi sõandusõ vasta alostusõ sai. Nii oll’ esihindäst mõista, et pääle põhikooli lõppu Parksepä keskkuuli edesi opma minnen jäi Katrin iks kodotütres Osola rühmä ja lei rühmä tegemiisin hoolõga üten. Umal perämädsel kodotütre-aastagal võtt’ tä plaani kävvü kõigil kodotütride üritüisil ja tiinse tuuga nii hulga aktiivsusõtunnõ, et oll’ üts Osola rühmä tegosampi.
Kaitsõväkke minemise mõtõ om Katrinil pään tiksnü joba põhikooli aost. Nimelt käüti kodotütride ja nuurkotkidõ laagriin mitmõl kõrral kõnõlõman naisi võimaluisist riigi kaitsmisõl, esieränis Kaitsõliidun ja kaitsõväen üten lüvvä. Ka Katrini mõnõl sõbrannal oll’ huvvi oppi riiki kaitsma, nii taa otsus aoga tull’. «Algusõn tsusas’ mõtõ nal’a peräst päähä põhikoolin, ildampa märgudi tuud valikut joba tõsitsõmpa ja mõtõ nakas’ miildümä.»
Uutmisõ ja hirmu. Kaitsõväen uut Katrin kõgõ inämb laagrin käümist ja muid säändsit tegemiisi, miä kodotütre aost tutva. Esieränis kisk tedä mõtsa, kon om inämbüs laagritegemiisi. Viil huvitasõ Katrinit ütenoppusõ, minkast võtva ossa ka välämaa liitlasõ. Tsipakõsõ pelgäs tä tuud, kas jõud niipall’o juuskõ ku vaia, ja väiku hirm om tuu iin kah, kuis inemiisiga läbisaaminõ saa olõma. Kihäliidsi katsidõ ettevalmistamisõs käü Katrin mõnõ kõrra nädälin juuskman ja tege har’otuisi.
Hindä triinmine om andnu Katrinilõ väega hää vastapidämise. Ildaaigu käve tä Kaitsõliidu Tarto malõva kestvüsrännäkül «Tarto 24/100», kon sai 50 kilomiitre distantsil kodotütride rehkendüsen kolmanda kotussõ ja lõpus käve ainukõsõ tütärlatsõna läbi ka 100kilomeetridse rännäkü.
Vaimu valmissäädmine. Päält hindä füüsilidse triinmise tege Katrin vaimsõt trenni. Tä lugõ raamatit, maal, joonistas ja mäng pilli. Kõgõ inämb miildüse Katrinilõ seiklusraamadu, pleiätsiga joonistas tä pilte inemiisist ja värmega maal luudust. «Mullõ miildüs vesivärvega tsill’okõisi lillihäiermit maali,» seletäs tä mano. Pillest mäng Katrin kitrat ja trummõ, om pruuvnu mängi ka akordionni ja flüüti.
Parksepä keskoolin käve tä laulukoorin kah. Koorilaul vei tedä seo kevväi Umalõ Pidolõ. Katrin hindas Umal Pidol saadut kogõmust korgõlõ ja löüd, et umakeeline laulupido om tähtsä kultuuriedendäja ja noorilõ võro keele oppaja.
Päält kaitsõväke. «Ku kaitsõväen käütüs saa, om mul plaan Tartomaalõ sõakuuli minnä. Sõapidämiskunst om valdkund, miä minno huvitas. Tahtnu tuud süvembäle edesi oppi,» paotas Kaarna Katrin tsipakõsõ ummi tulõviguplaanõ.
Rahmani Elo
Kaarna Katrin kats nädälit inne kaitsõväkke minekit kodonurmõ veeren. Rahmani Elo pilt
