Täämbä, 25. hainakuul esietendüs Vahtsõliina kandsin suvõlavastus «Salakuulaja Vastseliinas». Lavastus om tettü Koorti Erkki sama päälkiräga romaani perrä, püüne pääle säädjä om Tagametsa Tarmo. Ütte pääossa mäng lavastusõn Võrolt peri tunnõt näütlejä KARPOVI STEN, kiä vastas no mõnõlõ Uma Lehe küsümüsele.
Kuis om uman kodokandin mängi?
Üle pikä ao om hää olla jäl koton tagasi. Seo tüü tegemise man om väega hää külg tuu, et ma saa häste pall’o umatsidõ man kävvü, midä harilikult Pärnun tüütäden jääs veitüs.
Kedä Sa seon tükün mängit?
Mängi palvõrändäjät, kiä seo luu kontekstin om üts päämine niiditõmbaja. Ma väega täpsele tuust kõnõlda ei saa, selle et tä om üts juhtfiguur ja luu huvidõn ei saa ma ette är kõnõlda tuud, midä timä periselt tege ja tähendäs. A taa om üts miis, kiä om tulnu kätte masma.
Midä Sa seost lavastusõst loodat ja oodat?
Looda, et mi seltskunnal tulõ väega hää kokkomäng. Ja et inemise, nii ligembält ku kavvõmbalt löüdvä üles tii Vahtsõliina ja tulõva meid kaema. Ma looda viil tuud, et seo piirkund saa edespite inämb tähelepandmist, ku tä siiämaani saanu om. Huvitav om seo, et joba parhilla om egä päiv tan väega pall’o turistõ liikman – ma es mõistnu säänest asja arvadagi. Looda, et taa lavastus tõmbas seo paiga viil inämb siseturistõ kaardi pääle.
Kuis Tagametsa Tarmoga om kuuntüüd tetä?
Tarmo om jo tuu inemine, kiä üten Tubina Taagoga mullõ umal aol seo tiatripisiläse sisse istut’. Ja pikä ao takast jäl kokko saia om väega hää. Üttepite om tä mullõ olnu oppaja, ka parhilla om tedä väega põnnõv kõrvalt kaia: miis, kiä mõist suuri rahvahulkõ tan Vahtsõliina piiskopilinnusõ nõlva pääl rahuligult, närvi minemäldä liiguhta. Egälütel sääne asi häste vällä ei tulõki, nii et om ka parhilla, midä oppi.
Näütlejä Karpovi Sten. Rahmani Jani pilt
Mille Sa elät ja tüütät Pärnun?
Seo om esi niimuudu paika loksunu. Ku kuul sai lõpõtõdus, sis meid terve kursusõga sinnä kutsuti ja seo pakmisõ mi vasta võtsõmi. Seo oll’ sääne võta vai jätä pakminõ, et kas tulõti kõik, terve kursusõga vai ei saa kiäki tüüd. Sis mi näütlejä sinnä kuun lätsimi ja kuigi olõ uma elo sääl sisse säädnü. Vahepääl pruuvsõ paar aastakka tüüd ka Tarton Vanõmuisõn, a kutsuti Pärnulõ tagasi ja elokõrralduslidsõlt sobisi tuu variant tuul aol parõmbalõ.
Kas Pärnu Endla tiatri om hää tiatri?
Kimmäle. Sääl om väega tukõv trupp, om väega hää päänäütejuht. Ja Pärnu om kaemalda mõnõlõ eelarvamisõlõ väega mõnnus liinakõnõ. Vällä arvat suvõaol om tä sama rahulik liinakõnõ nigu Võro, sääl om väega hää last kasvata. Om pall’o rohilist ja parkõ, kon jalota ja rattaga sõita.
Ku pall’o Sa tiiät Võromaa kultuurielost?
Peris veidü. Hariligult siiäpoolõ kah’os ei kae, olõ-i aigu. Ja ka koton käümiisi om perämädsel aol väega veidü olnu. Tuuperäst omgi väega hää, et tüü om minno siiä toonu, ei saa üteldä, et ei olõ aigu. Poolõ tunni kavvõdusõl tast eläs sõsar ja neläkümne viie minodi takan om imä – tuu aig tulõ iks löüdä.
Küsse Rahmani Jan
