Midä tähendäs kogokund ja kuimuudu üten esierälidsen paigan üles kasunu noorõ ütstõõsõga läbi käävä, sai ma tsipa tunda ja nuhuta sis, ku käve Karulan sõbral külän.
Suvõ keskpaigan tull’ mul võimalus Karula kanti avasta. Tiidse, et sääl eläs hulga põnõvat rahvast, a täpsempä tuu kandi elo kotsilõ midägi es tiiä. Nii lätsi küllä ütele Karula noorõlõ ja sai katõkümne tunni joosul aimu taa kandi ilost. Mõnõ tähelepandmisõ Mähkli külän ja sääl lähkül olõmisõst.
* * *
Silmä jäivä vana talomaja, miä olli kõrda tettü ja kohe perriga oll’ elämä tultu. Alalõ oll’ hoitu kõik, midä sai. Säändsen majan kävven oll’ tunnõ, nigu olõs trehvänü mõnõ vanõmbast aost tettävä filmi võttõplatsilõ. Kõik oll’ ilosast vanast puumatõrjalist. Sängüki olli säändse lühkü ja kitsa, nigu vanal aol. Ja egä kõrd, ku ma mõnõ kriuksva põrmandulavva pääle astõ, es lää ma õkva edesi, a peris nimme kriuksuti viil ja kulssi tuud hellü. Õkva nätä, et tan eläse inemise, kiä pidävä vanno talopaiku illo väärtüslidses. Kiäki ei olõ midägi väega muudsat ehitänü. Olõ-i luksus- ega kortinamajju. Omma suurõ maja hulga kõrvalhuunidõga. Egän talon om sann, miä om üts seo kandi rahva kokkosaamisõ paik. Mõnõ talo man om võrkpalliplats vai pingpongilaud. Noorõ saava umavaihõl kokko ja mängvä ütenkuun esisugumaidsi lavva- ja pallimänge.
* * *
Tuukandi inemiisiga kõnõldõn tundsõ hinnäst äkki nigu uman kodokülän. Tundsõ säänestsamma kogokunnatunnõt, miä ka mi külä rahvast kokko köüt. Esiki sis, ku olli õnnõ üte perre man ja pall’o tõõsõ perre olli suvõaol kohegi är sõitnu, jõudsõ tuu inemiisi lähküdse ja läbikäümise tunnõ iks mu sisse. Vai oll’ tuu luudus, miä mullõ säänest köüdüssetunnõt andsõ – tuulõ käen õõtsva hainakõrrõ nurmõ pääl, Õdri järve veerine õdakupäiv ja väkev rahvuspargi mõts.
* * *
Mullõ tull’ pääle tunnõ, nigu olnu tuul paigal kaitsõvaim. Või-olla luudusõ kaitsõvaim, kiä lask sinnä õnnõ kimmä inemise. Paistu, et kõik tuukandi inemise pidävä rahhu ja luudust väega tähtsäs. Eletäs jo õks rahvuspargin, miä tähendäs, et kõik tiidvä, kuimuudu mõtsan olla tulõ. Pall’o käüdäs seenen ja marju korjaman. Mõtsa käest saava inemise andõ nigu vastatasus tuu iist, et kaitsva mõtsa, miä näid kaits, süüt ja hengerahhu pakk.
* * *
Kõnõli paigapäälidse noorõga tuust, mis inemise sääl eläse ja midä tegevä. Karulan eläs egäsugumast rahvast. Om nuuri, vannu, perrit ja ütsikit inemiisi. Om tsipa põlist rahvast, a suur jago om Karula kanti kolinu. Osa rahvast om saanu kogokunnas, miä om nigu üts suur pere: käüdäs ütstõõsõl külän, tähistedäs ütitsit tähtpäivi ja avitõdas ütstõist nõvvu ja jõvvuga.
Jaanipäävä aigu om mitmõ talo man suur tuli ja sis saa egäüts esi kaia, kohe taht minnä. Tähtsä omma ka katri- ja märdipäiv, vahtsõ aasta vastavõtminõ ja egä aasta om peetü suurt suvõlõpupito.
* * *
Kultuuri hoitmist peetäs tähtsäs. Esieränis miildüs inemiisile muusika. Paik, kost inämbüs Karula nuuri omma väikust pääle läbi käünü, om kihlkunna pillilaagri. Tuuperäst mõistva piaaigu kõik Karula noorõ pilli mängi. Pillilaagrin olõs nigu suurõs kasuminõ üten sõpru, pilli-, laulu- ja tandsutunnõga. Märdi- ja kadrisandikombõ omma avvu seen. Noorõ tegevä bändi, kuun käü laulukuur, ütenkuun tetäs tiatrit.
* * *
Lühkü aoga väega pall’o targõmbas ei saa, a ütte või külh seo käügi perrä üldä: Karula om üts häie inemiisiga illos kant rahu ja ilosa luudusõ kesken. Ja ku viil mõtõlda tuu pääle, et sääl om hulga nuuri vannusõn 16–25, kiä omma latsõst pääle läbi käünü ja sõbrustasõ iks edesi, või luuta, et elo Karula kandin lätt kimmäle edesi.
Rahmani Elo
Lihalehmä hainamaa pääl. Ka eläjäpidämine om üts noist as’ost, miä Karula kandi rahvast ütte köüt. Rahmani Elo pilt
Puhkamisõpaik Õdri järve veeren. Seo järve viir om popp nii paikligõ ku kavvõmbalt tulõjidõ siän. Suvitsõl aol om harva päivi, ku taa paik rahvast täüs ei olõ. Rahmani Elo pilt
Tornimäe om üts Karula kandi nuuri trehvämisepaik. Torni otsast näge peris kavvõdalõ: nätä om maiu, nurmi ja vägevit mõtsu. Rahmani Elo pilt
