Mu imäl ja esäl oll’ mõlõmbil uma kodo ja vahemaa oll’ üle katõ kilomeetri. Ku esä radokuu tuisuga õdagu är essü ja küntü põllu pääl är külmäs’, jäi kodo tühäs.
Ma lätsi sinnä edimält ütsindä elämä. Olli sis 14-aastanõ. Esäkotost oll’ bussipiätüste veidü maad, et kuuli sõita.
Esäl oll’ köögi saina pääl nagla otsan kott jahuga, kon roti söömän käve. Mõnikõrd üüse pelksi kah, ku nä krõbisti.
Tõsõ perreliikmõ tulli kah keväjä sinnä elämä, selle et mi vana maja oll’ jo väega viletsäs jäänü.
Esäkodo oll’ Pille külän järve veeren. Tuu oll’ olnu topõltlavvust kolhoosi kanala. Väläussõst lätsit küüki, säält edesi tarrõ. Takan oll’ viil üts väikene tarõkõnõ. Edetarõ oll’ õigõ pikk, kon läbi terve tarõ oll’ les’o. Ku küüki kütit, läts’ les’o lämmäs. Les’ost edesi oll’ esäl tettü väikene ilma ussõlda ahi. Les’o pääl sai hinnäst lämmistä ja ahon puiõ palamist kaia. Tagatarõn oll’ kats reformpõhjaga sängü, mis keskelt olli jo lohko vaonu.
Veli ostsõ vahtsõ jalgu pääl radioola värvimuusiga ja plaadimängjäga. Plaatõ oll’ veidü. Mis meil kõik aig mängse, oll’ «Dilaila» ja «Rohelised niidud».
Esäl oll’ suur laut ja küün. Küün oll’ poolõni hainu täüs, selle et sis meil olliva lehmä ja lamba. Vallalidsõ küünü lae päält oll’ hää naabrilatsiga pehmide hainu sisse hüpädä.
Esäkodo oll’ kesk küllä, sääl olli naabri nii lähkül, et säänest umaette olõmist inämb es olõ nigu sünnükoton.
Järv oll’ kül mõnnus. Ilosa ilmaga kõtutit purdõ pääl ja võtit päivä. Ku lämmi naas’, teit hinnäst viin likõs. Mi all oll’ põhi muanõ ja kalmussit täüs kasunu, a külä tõsõn otsan oll’ ilosa liivaga tsuklõmiskotus.
Ku käve kar’alauda man, mis oll’ kotost üle tii, mallõvlaisiga üten hainapallõ küünü nõstman, sai iho hainaprahti täüs. Sis oll’ kõgõ suurõmb mõno hinnäst järven puhtas mõskõ.
Kolhoosi lõuna oll’ puul tunni. Sõidimi sis rattidõga poodi mano, ostimi saia, Komeedi kompvekke ja limpsi ja peimi lõunat.
Esäkotost sai kolm aastat Kääpä koolin käütüs, sis edesi lätsi är liinakuuli.
Urmi Aili
Mu tõsõn koton peeti kirivit lambit.
Pensionär Urmi Aili tulõtas miilde, määndse omma nuu paiga,
kon tä elänü ja midä kodos nimetänü om.
