Põimukuu tõsõl poolõl sai Mõnistõ rahvamajan kullõlda kontserti, minka lõpõtõdi 26. rahvapillilaagri.

Laube Kadri om kõrraldanu säänest laagrit, konh egaüts, kel tahtmist, saa kuuõ pääväga veidükenegi mõnd pilli mängmä oppi, mitmal puul Võrumaal, aga taa esi ütläs, et kõgõ parõmb kotus om õks Mõnistõ koolimaja ja rahvamaja, konh om oltu peris mitmal suvõl.

Laagriliisi arv om aastõidõga mitu kõrda suurõmbas saanu. «Edimäne kõrd oll’ huviliisi veidü päält kolmõkümne, tinavaasta päält saa. Kelle siin miildüs, tulõ tõsõl suvõl jälle ja kuts sõpru-tutvõid üten,» kõnõl’ Kadri. «Muiduki om nii kosunu ka nuide arv, kiä jo häste mängi mõistva, ja mitmaist ammutsõist opjaist omma nüüd tõisi oppaja saanu,» om kõrraldajal hää miil.

Kõik laagri omma lõpõtõt kontsõrdiga, mea kohaliku rahva hulgan vääga oodõtu om. Kõik pillirühmä näütäse sääl, minka naa omma toimõ saanu, ja tuud ei olõ vähä, selle et harütedü om suurõ hoolõ ja lustiga.

Ja ku kõik laagrilitse nüüd viimäte rahvamajan püüne pääle tulli ja üten mängmä naksi, sis jäi nii mõnõlgi kullõjal saalin suu vallalõ! Medägi nii ilusat ja kõgõ hingega tettüt ei kuulõ kuigi sakõstõ!

«Taa om nüüd jälle tükk aigu söämen. Ja om maailma suur ja rassõ tüü, medä Kadri näide laagriide pedämises tege,» kinnit’ üts proua, kiä kauõmbast kontserti kullõma oll’ tullu.

Minevä sügüselt sai Laube Kadri Eesti perimüsmuusiga keskusõ etnokulpõ jagamisel rahvapillilaagriide kõrraldamise iist erikulbi ja see aasta radokuun tunnustõdi tedä rahvakultuuri sihtkapitali perimüsmuusiga aastapreemiaga.

Nõlvaku Kaie

Laagriorkestri ja oppaja ütidse pildi pääl Mõnistõ rahvamaja saalin. Pilt Laube Kadri kogost