Muusik ja oppaja KATTAI KAARI (25) om timahava peris hulga mitmõl puul üles astnu. Kaari tüütäs Võro muusigakoolin, kon oppas klavõrit, laulu ja vidä kattõ kuuri: latsikuuri Ritsik ja Võro nuurikuuri. Viil om tä asõndusmuusigaoppaja Puiga põhikoolin ja abidirigent segäkoorin Hilaro, päält kõgõ tuu käü üritüisil laulman ja pilli mängmän. Vahtsõst aastast plaan tä lisas ütte Tarto laulustuudiolõ lauluoppajas minnä.
Määndse olli Su seo suvõ suurõmba tegemise?
Peris alostusõn oll’ Uma Pido. Sääl olli ma dirigendi rollin, juhati latsikuurõ laulu «No kos tuu iPhone jäi!». Latsikuurõga tegelemine om mul vahtsõnõ asi, alosti tuuga minevä opiaasta. Mu jaos oll’ seo paras proomikivi, kuis latsiga toimõ saia, a saimi toimõ. Lugu mullõ miildü ja paistu, et latsilõ kah. Panni sinnä väiku liikmise kah mano, miä tegi laulu viil elävämbäs. Umal Pidol oll’ väega vahva kokko saia vahtsidõ dirigentega, kellega inne es olõ kokko saanu.
Edesi tull’ suvõlavastus «Ivan Narodny – mees, kes luiskas tõde». Sääl ma mängse primadonna Maria Anette Mielerit. Lisas näütlejärollilõ olli muusikalinõ juht, opsi näütlejile laulõ ja pruuvsõ näid kokko lihvi. Ollimi sääl Võro nuurikooriga. Sai säält vahtsit sõpru ja näi, kuis säänest suurt etendüst kokko pandas. Aig läts’ väega kipõstõ ja lõpus oll’ noidõ kinäde inemiisi siäst kurb är minnä. Es mõista arvatagi, et vahtsõ tutva nii süämele läävä.
Sis oll’ meil Võro muusigakooli sümfooniaorkestriga Võro liina sünnüpäävä aigu Tamula järve veeren kontsõrt, milles teimi ettevalmistuisi joba juulikuun. Oll’ otsalda nõiduslinõ õdak, oll’ ägedät, ilosat ja pisarakiskjat. Ma lauli sääl kah kattõ laulu: Liisi Koiksoni «Sind vaid kiidan» ja Edit Piafi laulu «Hümn armastusele».
Aasta tagasi, ku kävemi orkestriga Prantsusmaal, lauli ma tuud laulu tävveste prantsusõ keelen, peris prantslaisilõ. Ma ei olõ päivägi prantsusõ kiilt opnu, a Võrol oll’ üts kinä prantslanõ, kiä avit’ mul taad laulu oppi. Seokõrd tei puul laulu prantsusõ ja puul eesti keelen.
Ja sis oll’ viil paganlik perimüsüü, kon mi ollimi segäkooriga Hilaro. Teimi sääl mõtsa all jalotuskäügikontsõrdi, kon ma kah dirigiirse, üten laulsõ ja ka ütte soolot laulsõ.
Kost Sa kõgõ tuu jaos energiät võtat?
Muusikast. Ma esiki ei mõtlõ minkastki muust. Elä üleni muusiga seen ja mu meelest neo inemise andva mullõ energiät. Ku lää koori ette, sis anna pall’o energiät esi kah är, a ma saa tuud ka väega pall’o vasta. Väiksile latsilõ muusiga oppaminõ and kah energiät, uskkõ vai ei.
Jajah, puhkamisõs väega pall’o aigu ei olõ, a ku ma puhka, sis ma ei tiiki midägi. Lihtsäle olõ pikäle.
Kas koolilatsilõ muusikat opada rassõ ei olõ?
Mul omma sõsaralatsõ, viis sõsaralast, kiä omma mullõ latsiga toimõndamisõ kooli andnu. Alostusõn oll’ tsipa keerulinõ, et kuis opilaisilõ nii mano minnä, et nä kullõlnu. Muusigakoolin om tuu hulga lihtsämb ku tavakoolin. A ma olõ üte aasta olnu tavakoolin – kuigi ma tuuga toimõ sai ja suurt traumat ei olõ opilasõ mullõ tekütänü. Vast om mu seen säänest iseloomu kah, et suta hinnäst kullõma panda.
Kattai Kaari uma päämädse tüükotussõ Võro muusigakooli ussõ iin. Rahmani Jani pilt
Mille toimõndat Võromaal?
Olõ Võrolt peri, kõgõ elo elänü Võromaal ja nigu ei olõki tast kunagi är lännü. Opsõ esi Puiga põhikoolin, perän käve Võro gümnaasiumin. Võro muusigakooli olõ lõpõtanu, nii klavõri ku ka viioli pääl.
Sis ma külh kõrra käve är, ülikoolin, Eesti muusiga- ja tiatriakadeemiän, a ülikooli tõsõl aastal sai ma joba siiä tüüle: naksi tegemä segäkuuri Claro, millega parhilla toimõndas Pilvistu Annika. Kolmandal opiaastal pakuti mullõ katõs pääväs nädälin Võro muusigakuuli tüüd ja es olõki nigu võimalust tast är minnä. Tunnõ, et uman kodoliinan vai umin kodokuulõn om nii hää karjääri alosta, ku nii võit üteldä. Tan om hulga tutvit ümbre ja om pall’o mugavamb taad tüüd oppi.
Kas vana tegijä laskva nuuri ligi? Kuis Otsari Silja lupa Sul Hilarot juhata?
Meil Siljaga laabus kuuntüü väega häste. Silja om opanu mullõ väega pall’o, väega pall’o. Ku alostusõn Hilaro ette lätsi, mäletä hinnäst ku halli hiirekeist. Silja pritse mu sisse väega pall’o energiät, ilma minkalda kuuri tetä ei saa. Sul piät olõma pavvõr ja energiä seen, muido lauljil ei tekü huvvi.
Hilaro om nännü minno kõgõ inämb dirigendina arõnõman. Silja hoit minno väega ja ma looda, et tä tund, et ma hoia tedä kah.
Vahtsõnõ kooliaasta om pääle nakanu. Midä tuust oodat?
Üts kuu võinu suvvõ viil olla, a periselt oll’ seo kõik nii põnnõv, et om pall’o jõudu vahtsõt kooliaastat alosta. Edimäne puulaasta tulõ peris tihhe. Olõ Puigal viil puul aastat, muusigakoolin om hulga tegemist ja sis lää viil Tartolõ laulustuudiolõ oppajas.
Seo aasta om viil laulupidos valmistamisõ aasta: Tal’nan tulõ tulõva suvi suur laulupido, tuuga nakka no kõvva tegelemä. Proovi minnä nelä kooriga: Võro nuurikooriga, latsikooriga Ritsik, Puiga mudilaisikooriga ja Hilaro kooriga. Võro nuurikoori ja Hilaroga olõmi valikkuurõ plokin kah, sääl om lisas viil laulõ, miä tulõ är oppi.
Latsikooriga Ritsik läämi viil jõulu aigu Krakowihe konkursilõ. Nigu iks tulõ pall’o muusikat ja ma looda, et laulupido ettelaulmisõ läävä kah väärilidselt.
Määndse omma Su edespididse plaani muusikuna?
Mul omma suurõ unistusõ. Võro om mullõ kül väega kallis liin, a arva, et kõgõs elos ma siiä ei jää vai sis käü vahepääl är ja tulõ tagasi. Tahas iks suurõmbit maid valluta: edimält Tarto poolõ, Tal’nat ei julgu viil lubada. Tahas umma bändi tetä. Mullõ miildüs väega esi esinemän kävvü, parhilla saada hinnäst klavõri pääl, a bänd olnu kõva sõna.
Küsse Rahmani Jan
