Mino kuvvõs kodo vai nii-üteldä koopõratiivkortõr sai ostõtus perrämassuga Tartohe Pikäle uulitsalõ Anne kanali vasta. Nii et ütest kuurordist tõistõ, ku tsukõluskotust silmän pitä.
Kanali veeren oll’ pall’o pikki paneelmajjo, a ka kats väikeist katõ sektsiooniga majja, millest mi maja oll’ kanalipuulnõ. Loosiga saimi kortõri tõõsõ kõrra pääle keset majja.
Edimäst kõrda oll’ mul sis kah vahtsõnõ kolmõ tarõga kortõr kivist majan! Päämine, et kortõr oll’ lämmi. Egäüts sai hindäle uma tarõ. Kül latsil oll’ hää miil esihindä tarõ ja kõigi mugavuisi üle. Es piä inämb välän vetsun käümä ja liinasannan kõigiga üten olõma. Tuul aol olli vannitarõ kõik vanniga. Kõgõ suurõmb mõnu ollegi vannin lämmä vii sehen ligonõminõ, esieränis pääle välän külmehtämist.
Siin olli jäl muu murrõ. Naabrimaja oll’ nii lähkül, et võisõt tõnõtõsõl aknõst sisse kaia. Ku tull’ õdak, pidi iks paksõmba aknõrõiva ette tõmbama.
Kanal oll’ üle tii ja nigu aigu oll’ ja ilm lubasi, kävemi viin tsuklõman ja päivä võtman. Ku eelmisen koton oll’ ujula man õdagus vaikus ja rahu, sis kanali veeren oll’ iks niipall’o keskliin, et tan õdagu viil elo naas’ki käümä. Kül larmati vii veeren, kül maja iin puiõ all moro pääl.
Kõgõ hullõmba olli kakõlusõ. Mitu kõrda sai esiki politsei kutsutus.
Koton sai kah vaikus ja rahu otsa. Latsõ olli jo suurõmbin klassõn ja meil naksi näide sõbra külän käümä. Vaihtõpääl, ku õdagu tüült kodo tulli, oll’ meil mõnikõrd koton külän kümme last.
Ma olõ kõgõ mõtõlnu, et innembä olkõ latsi sõbra mi puul, ku uma latsõ ilma pääl, kon ei näe, midä nä tegevä.
Esi kannahtit tuu larmi är, a naabrinaanõ käve jo õdagu säitsme aigu ussõ takan vaikust nõudman.
Õigõ hullus läts’ asi sis, ku poig võtsõ pini. Armsa liivakarva kah, ku kiä kalitorin kõndsõ. Sis jäl naabrinaanõ kolksõ ussõ pääle, mis oll’ viil suurõmb larm.
Naksimigi sis kodorahu huvidõn vahtsõt kortõrit otsma. Seon kortõrin ellimi mi ligi 20 aastat.
Urmi Aili

Kodo man lätsivä noorõ kastani edimäst kõrda häitsmihe. Pilt Urmi Aili arhiivist.
Pensionär Urmi Aili tulõtas miilde, määndse omma nuu paiga,
kon tä elänü ja midä kodos nimetänü om.
