Vahtsõ lehest kortõrikuulutuisi ja mullõ naas’ miildümä Peril üts kortõr vanan paneelmajan. Tollõ ostigi är. Es olõ väega kallis kah. Inne olli ma Perilt paar kõrda bussiga läbi sõitnu.

Maja oll’ katõ korrusõga ja mu kolmõtarõlinõ kortõr oll’ tõõsõ kõrra pääl. Tuu mullõ väega miildü, et es olõ naabrit lae pääl.

Kuna eelmine umanik oll’ ütistüga masmada arvidõ peräst tüllü lännü, sis olle tä minnen kõik laelambi ja sainakontakti är võtnu. Juhtmõ ripni egäl puul. Viitoro ja radika olli kah katski. Kõgõpäält tull’ naada remontma.

Kortõriga üten sai aiamaalapi, kon joba kasvi mar’apuhma. Ega tuu maahariminõ mul väega häste es lää, selle et maa oll’ orashaina täüs kasunu ja mul es olõ aigu. Käve sis viil tüül. Üts aasta panni koti kardokit maaha ja sügüse sai puul kotti tagasi.

Kül ma rõõmusti, ku pensioni-aig kätte tull’. Sis oll’ mul aigu Perit pite kõndi ja ilosat luudust kaia. Peril oll’ hää ellä. Kõik oll’ lähkül. Puut oll’ üle tii, niisama bussipiätüs. Viil oll’ küläkeskus ja raamadukogo, kon tetti mitmit üritüisi.

Põlvahe om neli kilomeetrit, ku õkva minnä. Ütskõrd naksi iks väega õkvalt läbi Rosma mõtsa Perile minemä. Sis ma kül vässü väega är. Kõgõ mäest üles ja mäest alla orgo. Oro põh’an oll’ viil vesi kah. Jala saiva likõs ja vaivalt saiõ üle.

Talvõl oll’ kortõr küländki leüge. Radika olli lämmä, a aknõ olli väega suurõ ja hõrrõ. Ainumanõ hää asi olle suur pääväpuulnõ rõdu. Sääl sai suvõl eski päivä võetus. Ja ku häste sääl tarõlilli kasvi. Mul olli õigõ suur Hiina ruus ja kummipuu, mis viil prõllaki küläkeskusõn alalõ omma.

Tuu kortõriga juhtu nii, et mu pujakõnõ tull’ Austraaliast suuri võlguga tagasi ja timä pästmises sai mu kodo är müüdüs.

Urmi Aili

Algusõn olli kõik as’a katski, esiki piiglit tull’ paranda. Urmi Aili pilt

Pensionär Urmi Aili tulõtas miilde, määndse omma nuu paiga,
kon tä elänü ja midä kodos nimetänü om.