Seol nimel om Eestin 176 kandjat. Pandmisõ kotussit oll’ 11, noist ütessä Liivimaa kubõrmangun.
Kanepi kihlkunnan 1809. aastagal panti Saag Erästvere mõisa üten Vedelä talun. Vedelä oll’ veskikotus ja sääl pantu nimi võisõ näüdädä tuu pääle, et veskin oll’ muu hulgan saag laudu lõikamisõs. Vanan personaalraamatun 1803–1810 omgi Vedeläl kirän kats perekunnanimme: Weski ja Saag.
Tõnõ Võrumaa kotus oll’ Mõnistõ mõisa. Sääl panti Saag Sae talun Vaidva jõõ veeren. Tuu talunimi om tulnu saeveski kotussõst 18. aastagasaa tõsõl poolõl. Mellini atlasõ kaardi (1798) pääl om veskikotus ja kiri Säge M ‘saeveski’.
Võnnu kihlkunna nimi Saag, a niisamatõ alla kuvvõ kandjaga Võnnu nime Sae ja Saeberg omma kõik juuri poolõst peri Ahja mõisa Valgõsuu külä Sae talust. Kukki Sae talu om külä kesken, Ahja jõõst kavvõdan, om rahvas tiidnü kõnõlda, et talunimi saadi saeveski nimest, miä ollõv vanast tuu talu manu kuulunu. Saeveski hindä kotus om muiduki Saesaarõ. Saesaarõ mäke om nimmat ka Saekua mägi.
Tuu, et saeveskit om nimetet lihsalõ sõnaga, miä tähendäs saagõ, om peris harilik ka soomõ keelen, saha või olla nii saeveski ku harilik tüüriist.
Valguta mõisan Rannu kihlkunnan oll’ vähä tõistsugumanõ lugu, sääl sai priinime Saag Tislari Luka uma perrega. Nimi panti sõs käsitüüriista, mitte lavvalõikusõ sae perrä.
Tartumaal panti seo nimi lisas viil Tähtvere ja Vana-Otõmpää mõisan. Näütäs nii, et Tähtvere nimi panti edimält katõlõ noorõlõ mehele, Võngri Juhanilõ ja Andressõlõ mõisarahva hulgan ja näide kaudu üte Võngri talu perrerahvalõ.
Muu nime Saag saamisõ kotussõ olli Sürgavere Suurõ-Jaanin, Pahkla mõisa Harjumaal Hagerin, Seidla mõisa Järvämaal, Kahtla ja Kaali mõisa Saarõmaal. Saarõmaal või ka olla juhtunu, et alguperädse Saag ja Saak omma tundunu nigu üts nimi. Nimi Saag om säält är kaonu, a katõn Saarõmaa mõisan pantu Saak (Eestin kokku 22 kandjat) om alalõ.
Eestistämisel võeti nimme Saag kolmõl kõrral. Vällä vahetõdi Pelzer Mõnistõ vallan, Schütt ja Teckel Põh’a-Tartumaal. Üts kõrd ka jäeti maha nimi Saag, asõmalõ võeti Kangro.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
