Seo nädälivaihtus nakkas pääle 2024.–2025. aasta maailma karikasari laskõsuusatamisõn, edimäne etapp alostas joba 30. märdikuul Soomõn Kontiolahtin. Huviliidsi sohvasportlaisi jaos omma võistluisi teleülekandõ väega oodõdu ja üts süüdläne tollõn om võrokõsõst kommõntiirjä ADRA MARGUS, kink seletüse omma väega as’atundligu ja põnõva kullõlda. Päält spordijutu lipsas Margusõ jutu sisse küländ sakõst ka võrokõisilõ tähtsät juttu.
«Olõ tsipa nigu Kriimsilm õks uma nelä-viie ammõtiga. Olõ kinnisvara-ettevõtja ja nädälivaihtusõ tüü om mul mikrofoni hoitminõ,» seletäs Adra Margus. «Säidse tüüpäivä nädälin, nii saa tetä sis, ku tüü miildüs. Pääle tuu viidä peris pall’o aigu mõtsan. Olõ väiku mõtsaumanik ja püvvä esi tetä sääl nuu tüü är, minkast mudsu ja joud üle käävä. Mu vanaesä ja imä olli kah mõtsavahi. Vast om säält midägi üten tulnu ja tahas tsipakõsõgi seod tiid jakada,» seletäs tä.
Lisas tüüle pidä Margus tähtsäs priitahtliidsi tegemiisi ja om esi köüdet näütüses Kaitsõliidu ja Vana-Koiola kogokunna tegemiisiga.
No vastas tä paarilõ Uma Lehe küsümüsele.
* * *
Üts Pulga Jaani laulurida om umbõs sääne: om jummal loonu mul hää lõvva. Kuis kommõnteerit, kas tuu laulurida käü Su kotsilõ kah?
Täämbädses tunnus, et naidõ lõuguga saa ellä külh! Seod lõvvatüüd om tettü joba uma 19 aastakka, 20. aastak lätt õkva käümä. Seo om ammõt, midä oppi ei saa, taa and kas om vai ei olõ. Ma lihtsäle tii taad tüüd ja siiämaani om kuigi nii lännü, et om jakkunu lõuguga tüüd spordikommõntaatorist pulmaesä ja õdagujuhini vällä. Aastan iks uma 70 säänest tüüd tii. Seo man om tähtsä, et asi hindäle kah miildünü, sis saa midägi umalt puult kah toolõ mano anda. Säänest tüüd, mis ei miildü, tetä ei või.
Õkva nakkas pääle laskõsuusatamisõ huuaig. Kuis Sa tuud oodat, ette valmistat ja määndse omma Su hindä tegemise seol huuaol?
Plaan om iks seo katõkümnes aasta är kommõntiiri rahvalõ, selle et fänne om hulga. Tuuperäst om säändse kommõntiirmise ettevalmistus iks kõva tüü, ei saa fänne alt vitä. A ku iks süämega asja tetä, saa häste tettü.
Tihtipääle om Su spordikommõntaarõst kuulda, kuis olõt üte vai tõsõ täämbä kuulsa tegijä man koton külän ja sannan käünü, tunnõt timä vanõmbit jne. Määne om spordirahva umavahelinõ läbisaaminõ sis, ku parasjago ei võistõlda?
Püvvä olla taa maailma ligi, sis saa kõnõlda tuust, miä om kaadri takan ja sis tulõva kommõntaaari kah kimmämbä. Midä inämb tiiät ja tunnõt sportlast, toda lihtsämb om timäst kõnõlda. Seo om kah mu tüüst üts osa, miä tulõ hindäle selges tetä.
Spordirahvaga om iks nigu hariligu rahvaga, mõni käü rohkõmb läbi ja mõni veidemb. A taa om iks sääne hää ja sõbralik rahvas.
Viil üts asi jääs kõrvu Su kommõntaarõst: panõt sinnä sisse kildakõisi Võromaa kultuurist, nimmat näütüses savvusanna vai Vana-Võromaa kultuurikota. Ku suur om Sul periselt huvi võro keele ja kultuuri vasta?
Olõ peri Võromaalt, Vahtsõliina kandist Holsta küläst, ütesõnaga maapoiss. Latsõpõlvõ talo om alalõ ja käü peris pall’o Võromaalõ. Kõik, miä pututas umma maad, om uma ja seo piät niimuudu jäämä kah. Seod ei saa ilman unõhta ja ei taha kah unõhta, selle et taa om uma. Ku saa Võromaal võrokõisiga võro keelen kõnõlda, sis tuu om õnn. Ja tuud tulõ hoita!
Ku Sa kaet täämbäst Võromaa ello, sis miä om tan Su meelest häste, a miä võinu parõmbalõ olla?
Hää om tuu, et meid om viil ütsjago olõman. Tahas, et olõs viil inämb ja rahvast jõudnu Võromaalõ tagasi. Võromaa om nii suur, ku suur om mi hindä pannus ja suuv tan ellä ja midägi uma kodokotussõ jaos anda. Võromaa om ja jääs!
Küsse Rahmani Jan
Adra Margus spordikommõntiirjä tüüd tegemän. Pilt Adra Margusõ kogost
