Neo omma edimält olnu kats erälde pandmiskotussõga nimme. Nime Poolakese (Eestin 93 kandjat) kottalõ võigi üldä, et taa om tegünü õnnõ Kodavere kihlkunna Kokora mõisan. Vanan kiräviien s-lõpuga nimi Polakes (Eestin 29 kandjat) om inämbäste Põlva kihlkunna Mooste mõisa nimi, a om ka näütit, kon Kokora suguvõsa perrätulõja nimme om naat kirutama Polakes. Ka kuvvõ kandjaga nime Poolakess man lövvüs õkva periolõmist Moostest ja Kokora nime Poolakese är muutumist. Rahvaluulõkorjaja Joosep Poolakess (1864–1928) oll’ sõski Moostest peri.

Moosten panti vanan kiräviien Polakess Kauksi külä Poolakõsõ (Polakesse) lisanimega perrile. Topõlt-s nime lõpun oll’ 19. aastagasaal hariligumb ku nimekuju Polakes. Mooste priinimi tulõ küländ vanast Kauksi külä talunimest, joba 1684 elli sääl Pohlakaße Jaan.

Kokora mõisan sai priinime algkujul Polakesse terve mõisa kõgõ suurõmb suguvõsa, selle om nimekandjit ka täämbä hulga. Nä olli peri sama mõisa kolmõst Poolakese (Polakesse) talust.

Nimi tulõ lõunaeesti sõnast, võru keelen poolakõnõ, tartu keelen poolakene. Vana tähendüs es olõ õnnõ Poolamaalt peri inemine, poolakõnõ võisõ tähendä ka laembalt katoliku usku inemist. Poolakõsõs võidi kutsu ka leedukõist vai latgalit, miä tuust, et nä es kõnõla poola kiilt.

Nime Poolakene (16) ja Polakene (12) olõ-i umastava käände kujul s(e)-lõpulidsi nimmiga segi lännü, näide algkodu või olla Kambja, Karula ja Tarvastu kihlkund vai Setomaa.

Eestistämisel muudõti Polakese > Arusoo ja Poolakese > Miaste. Edimält Mooste peritollu nimme muudõti Polakes > Kastre, Polakess > Pohlamets ja Poolake, Poolakes > Pohlamets.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.